Kavastu sild!

[ktamm]

Kui silla ehitasid vangid, siis pidi seal kuskil ka vangilaager olema.
Kas on sealkandis mingeid teateid/mälestusi/legende vangilaagrist saksa ajal?

[ktamm]

Sajatuhandelistel aluskaartidel, millele härrad ohvitserid augustis 1944 operatiivandmeid sirgeldasid, on igastahes Kavastu jõeületuskoha juures tingmärk "F.", mis peaks tähendama "Fähre"...

Luunjas ka "F.".

Aga Kavastu on tore koht.

Lisan siia veel, et märts 44 seisuga kaardi järgi asus siis Kavastus 2 piirikaitserügemendi II pataljon. Et oleks mõtet memuaare vaadata.

[retti]

Spekuleerime,et Ahti Tartus ei käinud. Vaid navigeeris ainult Peipsil.
Aga sõjalaev Tartu/Heimatland sõitis Peipsi ja Tartu vahet ning uppus pommitabamusest Tartu sadamas augustis 1944.

Aitäh, nüüd saan aru.

Kas tal maste alla lasta sai?

On ju samas teemas räägitud, et kohalikud tassisid kogu ehitusmaterjali laiali ja eriti hinnas olevat olnud naelad. Kui naelad ära võtta siis ujus kogu puit allavoolu minema.

3 nädalaga tehti kindlasti puhas töö. See on ju pikk aeg. Mis ehitusmaterjaliks enam ei kõlvanud, viidi kütteks.

Mastid ei puutu asjasse.Muidugi saab.Korstent ikka maha ei võta.Ja silma järgi hinnates on laeva kõrgus veepinnast 8 m vähemalt.Lisame juurde Emajõe võimaliku suurvee ja saamegi vajaliku sillaava kõrguseks minimaalselt 10m. See teeks aga "fantoomsilla" veelgi pikemaks ja/või kõrgemaks.
Tegelikult
puitsilda ei lüüa kokku naeltega - vaid kobadega.
Kriku - see sinu saalungi jutt viis mind mõttele,et rahva mälus ongi jutt naelte saamisest sillast õige. Aga hoopis Luunja sillaehituse saalungitest.Need löödi kokku naeltega.Mis võis olla riigil selle vastu kui laudadest naelad välja tiriti.Noh- see on minu fiktsioon

[istorik]

Vaatasin piirikate memuaarid üle. Leidsin viited vaid Mengelilt. Enne augusti lahinguid neid sildu ei mainita. Esmalt 1.prk kohta. Tsiteerin:
Ööl vastu 25. augustit sai rügement käsu taanduda põhja poole Emajõge Tartu alla. Taandumisel kästi kasutada Luunja silda.
Rügemendi patarei leitnant Koppermanni juhtimisel taandus üle Kavastu silla. See jäi ka viimaseks üksuseks, kes ületas selle silla, sest pärast seda lasti viimane major Rebase korraldusel õhku.
Kui rügemendi viimased katteosad olid ületanud Luunja silla, lendas ka viimane taeva poole …
(H.Mengel "Suurim armastus", lk.132)
Ja 5.prk kohta 25.augustil. Tsiteerin:
Samal ajal taandus Rebase võitlusgrupp üle Kavastu silla põhja poole Emajõge. Viimaseks silla ületajaks oli Esimese Pirikaitse Rügemendi patarei leitnant Koppermani juhtimisel. Ja siis lasti Kavastu sild õhku suurpealiku ja esimese Rüütliristi saaja major Alfons Rebase korraldusel (H.Mengel "Suurim armastus" III, lk.105).

[retti]

Mismoodi oli võimalik kasutada taandumiseks Luunja silda ?

[oliver]

Küllap seal mingi pontoonsild oli mida sai laevade läbisõidul lahti ja jälle kokku haakida.

[devision]

Kas võiks paluda, et foorumlane retti siia enam neid Luunja silla ning muid pilte ei postitaks ja selles teemas sõna ei võtaks? Ehk leiaks lugupeetav mõne muu koha oma ebakompetentsuse väljaelamiseks ja targutamiseks? Nagu idanaabri troll, kes leiab rahuldust teema solkimisest ja foorumi kurnamisest.
Tõesti loodan siit adekvaatset arutelu ja abi olukorrale selguse saamiseks.

[Dr.Sci]

Üks võimalik koht kust saaks uurida oleks Maanteemuuseum. Küsida võiks kasvõi samamoodi, viidates nendele mälestustele. Võimalik, et ka neil tekib huvi asja edasi uurida.
Mõtlesin siin nädalavahetusel ja teoreetiliselt pole tõesti võimatu ehitada lahendus selliselt et on pikk puitestakaad maa peal, tihedate vahepostide sammuga (puitpostid, nende peal põiktala ehk riigel, nendel omakorda pikipalkidest kandevosa ja siis omakorda laudis.) Korraliku palgi läbimõõdu korral ~10 m avadega saaks tagada nii jalakäijate kui autoliikluse, soomusmasinatele jääks ilmselt nõrgaks ja pole praegu mahti pikemalt arvutada.
Edit: Nii palju viitsisin arvutada, et korraliku ümarpalgi D>330 mm korral kannataks kuni 10 m ava korral üle sõita tsiviilkoormusega N-30 (Vene SNiP, 30 tonnine veok mille tagaosas on siis 2 kandvat telge a'12 t telg, 1,6 m vahega, ees 6 tonnine telg, ja vahekaugus 1 ja 2 telje vahel 6m)
Selliselt saaks jõuda piisavalt kaugelt tulles jõe äärde küll nii et saavutada ka laevatatav gabariit. Küsimuseks jääb aga mis täpsemalt toimus jões, ühe pika avaga seda ei ületa, ja Emajõgi läheb kaldast tulles kiiresti üle 4 m sügavaks. Saaks ju jätkata sarnase lahendusega ja teha mõned pikemad avad (tegelikult mahub ka 10 m laiuses osas 2 laeva napilt üksteisest mööda ja ntx Ihaste silla laevatatav gabariit on 25 m lai vastavalt projekteerimistingimustele) kuid probleemiks on see et kõrguse tagamiseks peaksid palgid olema nii 12-15 m pikad mida postidena sisse rammitakse.
Selline sild ei saa olla kliimat arvestades väga pikaajaline, tõenäoliselt hävitaks juba korralik jääminek jões oleva osa, kuid militaarvajadustest johtuvalt võiks kaaluda rajamist küll kui oleks sealtkaudu vaja varustust ja vägesid liikuda, sellisel juhul tuleks silla rajamine kõne alla olukorras, kus Venemaal on rinne juba pöördunud ja vaja mõtelda paremale logistikale ja kaitsevajadustele. Ehk siis kui rajati, siis kas 1943 või 1944 (muide, silla rajamisel on alati abiks ka seesama jää, millelt korraliku talve korral iseenesest saab ehitustöid teha)

Offtopic EDIT:
Tänapäeval ei tuleks sellise silla rajamine ilmselt kõne alla sest, metsad kust sellist korralikku ümarpalki vajaliku pikkusega saaks, on RMK poolt juba maha võetud.

[Kriku]

Saalungite idee on sellega päevakorrast maas. Nagu akf mulle erakirjas kirjutas, valataks betoonist sambad esimestena, nii et selle võib ära unustada. Aitäh!

Mult veel 5 senti: kui selline ajutine ehitis tehti, siis on raske uskuda, et see oli unikaalne. Sakste tagalas peaks selliseid olema olnud veel. Mina nii hästi saksa keelt ei oska, et seda pikemalt uurida, aga kui selline süsteem oli kasutuses, siis kindlasti kaevab midagi välja.

[Fucs]

Mõtlesin, et otsin mõne pikemat ja/või suuremat sorti puusilla kusagilt mujalt.

Leidsin ühe Norra puidust silla, mis kunagi läks üle Flisa jõe selle Glomma jõkke suubumise lähedal.
https://digitaltmuseum.no/021015890689/ ... devassdrag (väiksem pilt)
https://digitaltmuseum.no/021015890576/ ... issund-bro (hea suurem pilt)
Veel üks suurem pilt Wikist, sellest vanemast sillast
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... -02274.jpg
(wikis on veel kaks pilti uuest üle Glomma jõe viivast pikemast (puit?)sillast, mis jääb sellest vanast Flisa jõe sillast linnulennult ca 500m põhja)
https://no.wikipedia.org/wiki/Flisa_bru

Google tõlge norra keelest

Hedmarki Åsnesi valla Flissundeti sild. Flisa on lisajõgi, mis suubub idast Glommasse. Alumises osas, kus see foto on tehtud, voolab jõgi vaikselt ja rahulikult läbi liivase pinnasega maastiku. Fotol olev sild ehitati teele, mis kulgeb Glomma idaküljel. Õleujutustest tingitud suurte veetaseme kõikumiste arvessevõtmiseks on sild asetatud suhteliselt kõrgele. Tehniliselt koosneb see sõrestikkonstruktsioonist, millel on kumerad ülemised kaared. Selle sillalõigu poole kulges tee rida puidust talad. Jõeohule kõige lähemal olevad talad kaitsesid planguekraanid mõlemal pool vooluveekogu. Fotolt on näha ka seda, et jõekallaste äärde oli liiva sisse aetud vaiad, selleks et saada juhtimisandurite ehituspunkte, mis pidid takistama puidu hunnikutes pesemist siin silla juures maa poole. Kui vooluveekogus on palju puitu ja vastuoluline üleujutusvee vool, võib see ohustada kogu kommunaalstruktuuri. Selle foto tegemisel oli veevool madal ja jõel puudus vaevu puitu.

Tõlge on kohati muidugi väga hea

Asukoht peaks olema siin
https://www.norgeskart.no/#!?project=no ... sok=Ferder

Selles kohas on jõe laius aerofotolt (fotografeerimise ajal olnud veetaseme ajal) mõõtes ca 50-60m
Vanal fotol oleva maja umbkaudseid gabariite ja mõõte arvestades tundub silla altpoolt toestamata silde pikkus olema samuti kusagil ca 50m-60m ja kõrgus veepinnast mingi ca 6-8m

Kahjuks ei suuda leida mingeid andmeid selle silla mõõtude ja kandevõime kohta.

IMHO päris ulme sellise silla ehitamine ja olemasolu ei ole (eriti, kui see ei olnud mingi mega kandevõime ja laiusega sild), kuigi teatud kahtlused närivad ka minu hinge.

*

Palun lahkesti, kes tahtis fotosid sillapostidest: http://www.eelis.ee/default.aspx?state= ... d=15231933

Kohanimi: Tartu maakond, Luunja vald, Kavastu küla
Inventeerimise kp: 29.06.2010
Nimi: Kavastu sild
Seisund: Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi
Märkused: Alles ainult asfaltist läbi tulnud puidust sillapostid (7 tk).

Kust neil see teadmine pärineb, et tegemist on just Kavastu "sillaga" ?
Kas ainult sellest:

Pärimused: 25.08.1944. a kell 04 lasti major Alfons Rebase käsul õhku Kavastu ja Luunja sillad. Sellega oli Emajõel taas avatud rinne nagu sõja alguseski. Fotod ja joonistused enne sõda olnud ( ) Sakslaste ehitatud sillast puuduvad.
Varasemad kirjeldused: Karu, K. 2008. Kodunurga kroonika.

Kellelgi on juurdepääs sellele Karl Karu raamatule, et mida ta seal konkreetselt siis sellest sillast kirjutab?

[Kriku]

Jah, suur osa nende andmetest tuleb suulisest pärimusest. Ma tegin ise ka paar aastat sarnast tööd ja kohati nendega koostöös.

Praegusel juhul, kuna on elusolevad tunnistajad ning rajatis on tehniliselt teostatav, siis ma ei näe põhjust kahelda.

[devision]

Jah, suur osa nende andmetest tuleb suulisest pärimusest. Ma tegin ise ka paar aastat sarnast tööd ja kohati nendega koostöös.

Praegusel juhul, kuna on elusolevad tunnistajad ning rajatis on tehniliselt teostatav, siis ma ei näe põhjust kahelda.

Kui keegi oskab kaasa aidata, siis võin tunnistajatega neile otseühenduse luua. Eakad on käsi piiblil valmis vanduma, et Kavastus oli pikk puusild, mille alt laevad läbi liikusid. Tõsi küll lühikest aega, aga siiski oli. Silda ehitanud sõjavange oli hoitud Kavastu mõisakompleksis.

[Kriku]

Tõsi küll lühikest aega

Täpsemalt ei oska keegi öelda, mis ajal? Mis aastaajal ehitati näiteks?

[Ghostship]

Selline puidust monstrum eeldas kindlasti ka mingit inseneriväeosa lähedal ehitamise ajal. Ei tundu eriti usutav, et lihtsalt saadeti sõjavangid objektile, et davai poisid tehke miskit, meil siit vaja üle liikuda. Ehitate valmis ja saate topelt supiportsu nädalaks. Huvitav tõesti, et nii mastaapsest objektist pilte ei ole. Samas mingi loogika on ju selleski. Kui tegu oli strateegiliselt nii olulise objektiga, ega sinna kohalikud hobifotograafid oodatud ei olnud eriti. Võisid hoopis spiooni pähe kuskil seina ääres lõpetada. Üks huvitav koht, kust võiks veel mingi lisakinnituse ja ehk fotosidki leida on vastaspoole mälestused. Üldiselt oli hea tava kõik fashistide poolt taganedes hävitatud objektid põhjalikult üles lugeda ja dokumenteerida (isegi need, mida ise 1941 taganedes oli hävitatud), sest see kõlas ju väga hästi kokku propagandaga inimvaenulikest röövvallutajatest, kes jätsid endast maha ainult rusud ja varemed.

[istorik]

Tsiteerin akf Ghostship: Selline puidust monstrum eeldas kindlasti ka mingit inseneriväeosa lähedal ehitamise ajal.

42.(Eesti) politsei pioneeripataljon toodi 1943.a Eestisse tagasi ja rakendati julgestuseks Mehikoormas. Pataljoni kasutati mitmesuguste kindlustustööde, ehituste ja parandustööde tegemiseks saksa sõjaväele kuid ka julgestusüksusena. Tartu lahingute ajal 1944.a augustis paiknes pataljon Emajõe rindel, Alevi külast kuni Emajõe Suursooni.