Siin on heaks näiteks lennuõnnetuste uurimise praktika. Akf Lemet postitas 21. juunil MH-17 teemasse lingi lennundusekspert Vadim Lukaševitši intervjuuga, kes on uurimisse kaasatud. Tema sõnul ei vaaginud Hollandi uurimiskomisjon alternatiividena näiteks mitte ainult meteoriidi- ja välgutabamise võimalust, vaid ka kogu kelbast, mida Kremli propagandavabrik eetrisse paiskas - kõik need Ukraina hävitajad, kokkupõrked teise lennukiga ja mida iganes. Absoluutselt kõik hüpoteesid, mis olid näole andnud, käisid laualt läbi. Jah, need läksid ka paberikorvi üsna kiiresti, aga vastuolu Estonia uurimisega, kus visiiri kaotus hõigati meediasse välja kõige kõrgemalt tasemelt juba katastroofipäeva hommikul ning kogu ülejäänud tegevus oli kramplikult keskendunud selle versiooni tõestamisele, on lihtsalt karjuv.Imre Kaas kirjutas:
Mis puudutab erinevatesse versioonidesse, siis õnnetuse järel püstitab uurija alati rohkelt erinevaid versioone ehk hüpoteese, mida võib olla kümneid. Kõigi nende versioonidega tegeletakse võrdselt, otsides tõendeid kas versiooni kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Lõpuks jääb järele kõige tõenäolisem versioon ja ülejäänud lükatakse perspektiivitutena kõrvale.
Selle kohta kaks tsitaati Margus Kurmilt 2006. aasta komisjoni protokollidest:Imre Kaas kirjutas: Kuivõrd aga Estonia huku kriminaaluurimise versioonid lõppesid kõik perspektiivituna ehk ühtegi süüdlast ei tuvastatud, siis peamegi nentima, et Eesti kriminaalõiguse normid jäid tollases ajaraamis liialt kitsaks või ei suutnud uurija leida vajalikke tõendeid. Tõendeid kogumis hinnates võis öelda, et ühegi konkreetse isiku käitumine hukuni ei viinud. Ja kellegi tahtlikku tegevust ei suudetud veenvalt tuvastada. Kas mõni teine uurija oleks talitanud teisiti? Võib-olla.
"...pean vagisi valjuma sellest komisjoni püstitatud kitsastest küsimusteringist, aga ....Esimene hinnang on see, et sellest materjalide hulgast üldse mingite jarelduste tegemine on äärmiselt keeruline. Sest see toimik... oma valjanagemiselt on väga piinlik, piinlik hulk pabereid. Et lihtsalt seal ei ole mitte mingit süsteemi, 35 köidet absoluutselt süstematiseerimata. Köidetud kokku nii lohakalt, et naiteks kolmeleheküljeline dokument - kõige pealt tuleb esimesed 2 lehekiülge, siis 10 lehekülge mingit muud dokumenti, siis tuleb kolmas lehekülg. Kriminaaltoimikud on ju kõik kinni ommeldud. See toimik on süstematiseerimata ja sealt üldse millegi valja lugemine oli vaga töömahukas. Aga selles mõttes on seletus siin see, et hr Karmi suri enne, kui ta joudis need asjad kokku tõmmata ja siis voib - olla paluti mõnel sekretäril tema toas olevad materjalid kinni köita. Aga siis mida kindlasti Eesti riik peaks tegema - võiks toimikud lahti võtta ja ara süstematiseerida. Sest kui mõni ajaloolane tahab seda teha või mõni välisriik küsib - soovib materjalidega tutvuda, siis see pilt on Eesti riigi jaoks väga-väga piinlik."
(protokoll nr 4, 29.09.2005, lk. 8 )
ja
"Seal on koopiaid,ülhe ja sama dokumendi, viis-kuus eksemplari jne. Nii nagu pabereid laua pealt tuli nii on neid ka toimikusse pandud. Ja kuivõrd nad on õmmeldud nagu tol ajal tehti, siis on see paljundamine praktiliselt võimatu. Mul üks mõte jai veel ütlemata, et muidugi kui me vaatame seda asja riigi seisukohalt ja võrdleme tanase päevaga, siis on tegelikult väga kurb, et seda asja lasti uurida madala astme ametnikul, et kui täna selline asi juhtuks, siis kindlasti riigiprokuratuur kuni peaprokurörini välja hoiaksid kätt pulsil. Ja need otsused, mis ... välja võib tulla, et see on täna palju väiksemate juhtumite puhul, et juhtkond on kaasatud, sest teatud küsimustes reaametnik jääb üksinda hätta."
ning veel vastus kriminaalasja lõpetamise kohta:
"Ü. Rajasalu: Kas see kriminaalasja menetlemine jäigi lõpetamata, selle inimese, kes
seda tol ajal läbi viis, surmaga. Seda alustati ja jäi lõpetamata.
M. Kurm: Ta on formaalselt olemas, 1,5 - 2 leheküljeline kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mille argumentatsioon ongi, et kuna rahvusvaheline uuriskomisjon leidis, et süüdi on meri ja loodus, siis menetlus lõpetatakse. Aga see on tehtud teise inimese poolt, kui seda asja tegelikult uurinud inimene oli surnud. Mingi aeg seda uuriti - kõik tegelesid sellega, oli üks periood ja siis tegeles nagu mingi aeg grupp inimesi, siis tegeles pikka aega üks inimene ja siis ei tegelenud see üks inimene ka ja siis ta lõpetati. Ta sumbus ära, et mida ütleb rahvusvaheline komisjon ja kui see oli ütelnud, siis tehti see määrus ara."
(protokoll nr 13, 16. jaanuar 2006, lk 4)