Parvlaev "Estonia" hukkumine

[alax]

Sedasorti tormiga vahetult pealveelaeva ümbruses? Isase lehma kaka, vähegi adekvastse laevaohvitseride puhul

Vee all on ju rahulikum

[-noglik-]

Mitu asja on juba otsustatud. .... Kui võimalik, tahetakse tõde välja selgitada vrakki sisenemata. Kui uurimiskomisjoni arvates tuleb siseneda, eeldab see kõigepealt seaduste muutmist. Rootsi seadused võimaldavad praegu vrakile sukelduda üksnes keskkonnakaitse eesmärkidel või selleks, et katta vrakk betooniga.

Et siis kuidas saaks olla ROOTSI seadused uurimiskomisjonile takistuseks vajadusel laeva siseneda?
Kui näiteks Rootsi oma seaduseid ei muuda, kas siis jääbki uurimata või?

Läinud kolmapäevaks oli Damberg juba kindlasõnalisem. Ta lubas rahvusringhäälingu SVT otse-eetris, et vrakiaugu uurimine tuleb kindlasti. Esmalt tahaks ta enda sõnul ära oodata kolme riigi ohutusjuurdluskeskuste arvamused uue sukeldumise vajalikkuse kohta. Niisuguse otsuse saabudes muudaks Rootsi tema sõnul nii sukeldumisi keelavat hauarahuseadust kui ka rahvusvahelist lepingut.

Kõik asjaomased riigid on väljendanud selget toetust selgitamaks välja, kuidas need augud laeva tekkisid. Juhul kui uued faktid muudavad toonased järeldused valeks, avatakse uurimine taas.

AuGUD ?

Ühesõnaga ei maksa oodata ega loota, et peale avastatud augu/lõhe/rebendi midagi muud ka uuesti uurima hakatakse.
Paljud ilmselt arvavad, et vot kus nüüd läheb alles uus sõltumatu laiapindne uurimine lahti....
Ei lähe.
Vbl siis uuritakse mõnda kitsamat aspekti vähe laiemalt, kui see auk/lõhe/rebend on tõesti tekitatud (loe: komisjon suudab selle ka ära tõestada) laeva huku käigus ajal, kui Estonia veel veepeal püsis.

Aga noh saaks alustuseks selle uue avastatud augu/lõhe/rebendigi pädevalt ärauuritud.

Svejk siin varem viitas 1997 aasta Werner Hummelile. Kuna samasse piirkonda viidatakse seda uut auku,
siis tuleks olla eriti tähelepanelik selles piirkonnas veel toimunule, mis võivad anda kokku terviku.

Lõpparuanne vs Andi Meister - Lõpetamata logiraamat.

LL Lk 134 on viidatud kahele sündmusele, mis silma jäid.

1. Enne seda, kella kella 0.35 paiku oli vahimehaanik läinud masinaruumi, et viia stabilisaatoritiivad tööasendisse.
Kell 0.30 oli vaht sillal need kapteni korralduse kohaselt välja lükanud, kuid üks tiib ei kuuletunud.

Lõpparuandes ma ei leia seda kohta, kus oleks stabilisaatortiiva tõrke põhjuseid selgitatud, kas keegi leiab sellise koha aruandes?

Ajajoonel oleks see 5 minutit ühe tiivaga sõitmist? Millised koormused sellega seonduvalt laevale mõjuda võisid?

2. Olles vea avastanud, otsustas ta kellegi endale appi kutsuda, kuid siis kaldus laev äkki kreeni.

Jutt käib siis Henrik Sillastest, kes läks parandama vaakumsüsteemi. Lõpparuande kohaselt parandas ta vea, kuid LL kohaselt
jääb mulje, et avastas ainult vea ja parandamiseks oli vaja abijõudu? Viga jäi parandamata, kuna kreeni tõttu ta sealt ruumist lahkus?

Mis saab juhtuda laeva rikkis vaakumseadmega? Imas kuskilt õhku sedavõrd, et vaakumit ei tekkinud? Kus kohast seda õhku
hermeetilisest ruumist kõrvalt imada sai, ilma et kogu ruumi vaakumisse ei tõmbaks?

Werner Hummel on 1997.jpg (60.9 KiB) Vaadatud 1516 korda

[Lemet]

Vee all on ju rahulikum

Vaieldamatult. Nii 50-60 meetri sügavusel. Aga sügavus 5-15 meetrit, millisest siin jutt, teeb selle väite üpris humoristlikuks. Eriti arvestades allveelaeva kerekuju ja püstuvuse näitajaid.

[Runkel]

Et siis kuidas saaks olla ROOTSI seadused uurimiskomisjonile takistuseks vajadusel laeva siseneda?
Kui näiteks Rootsi oma seaduseid ei muuda, kas siis jääbki uurimata või?

"Estonia lepingule" ehk tavakäibes hauarahulepingule on alla kirjutanud Eesti, Rootsi ja Soome. (Hiljem ühinesid selle lepinguga ka Läti, Poola, Taani ja Ühendkunigriik). Eesti ühepoolne tegutsemine oleks väga kummaline, aga mitte välistatud, nagu prof Mälksoo selgitab, uued olulised asjaolud (augud pardas) võimaldaksid seda, st lepingust lahkuda.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/professo ... d=91191253

[Walter2]

Vee all on ju rahulikum

Vaieldamatult. Nii 50-60 meetri sügavusel. Aga sügavus 5-15 meetrit, millisest siin jutt, teeb selle väite üpris humoristlikuks. Eriti arvestades allveelaeva kerekuju ja püstuvuse näitajaid.

Sügavusel 5-15 m töllerdav allveelaev ongi ohtlik pealveelaevadele ning toimuski kokkupõrge? Mis ta sellisel humoristlikul sügavusel tegi kes teab - navigatsiooniviga, oli ta teel pinnale vms. Kui oli venelane siis kõikvõimalikud variandid on võimalikud.

[Lemet]

Ja kui oli rootslane, nagu Kurm väidab? Minu jaoks on jutud allveelaevast ja UFOdest Estonia uppumise põhjusena üpris ühte auku. S.t. ilma mingi tõsiseltvõetavuseta.

[Mati79]

2. Olles vea avastanud, otsustas ta kellegi endale appi kutsuda, kuid siis kaldus laev äkki kreeni.

Jutt käib siis Henrik Sillastest, kes läks parandama vaakumsüsteemi. Lõpparuande kohaselt parandas ta vea, kuid LL kohaselt
jääb mulje, et vea parandamiseks oli vaja abijõudu? Viga jäi parandamata, kuna kreeni tõttu ta sealt ruumist lahkus?

Sillaste on üks olulisemaid tunnistajaid. Kiirelt otsides ei leia, et viimasel ajal oleks temaga kuskil komisjoni või ajakirjanduslikult tasemel vesteldud.
Teada on, et tema tunnistused muutusid ajas kõige rohkem (heiwaco lehel on täpsemad analüüsid).

Esimesel päeval andis ta rootsi tv-le intervjuu, kus rääkis, et viibis masinaruumis põlvini vees.
Pärastpoole on S.Linde rääkinud, et oli näinud Sillastet ülekuulamiste ajal käeraudades.
2 päeva hiljem oli ta juba komisjonide ees, kohvitass ja konjakiklaas laual. Ja joonistas ametlikku raportisse läinud pildi vee sissetulvamisest rambi vahelt.
Masinaruumis olevast veest peale seda enam juttu ei olnud.

[Kriku]

Pärastpoole on S. Linde rääkinud, et oli näinud Sillastet ülekuulamiste ajal käeraudades.

Palun allikaviidet.

[paalberg]

Estonia huku peamised põhjused on kenasti kirja pandud, mida neid oletusi võimalikust allveelaevast siin enam heietada.

Laevapere oli Estonia täielikuks romuks sõitnud.
Kui laev oma viimaseks jäänud teekonnale läks, olid visiir, selle lukud ja hinged ning kummitihendid ääretult kehvas olukorras.
Laevaga oli jääs liialt kiiresti sõidetud, mistõttu kõik vööriehitused olid põhjalikult lõhutud.
Atlandi lukk ei töötanud enam hüdrauliliselt. Lukku tuli iga kord kangiga paigale taguda, mis halvendas olukorda iga sadamast väljumisega.
Visiir oleks pidanud olema vettpidav. Kuid isegi rahulikus meres võttis see sisse vähemalt 15 tonni vett.
Ramp, mis pidanuks takistama vee tungimist laeva kerre, oli aga kohalt väändunud.
Kui laev läks oma viimasele sõidule, taheti umbes kümnesentimeetrisest tekkinud praost jagu saada sel moel, et ramp tõmmati köiega laevakere külge kinni.
Juba Tallinnast väljudes oli parvlaev paremale kaldus. Selleks, et laeva püsti saada, olid nende kinnitusel täis vasaku parda ballasttankid.
Eesti meeskond oli Atlandi luku lukukolvid välja vahetanud väiksemate vastu ja kinnitused olid keevisliite asemel tehtud punktkeevitusega.
Atlandi luku signalisatsiooniga oli sageli probleeme, mitte alati ei hakanud andur kohe tööle.
Augustis märkas laeval töötanud praktikant pragusid vöörivisiiri külgplaadistuse ja hingede pukside vahelistes nurkkeevitustes.
Võib järeldada, et kõige tähtsamad osad- luku kõrvad, hinged, riivistuspoldid ja Atlandi lukk olid ebapiisava tugevusvaruga.

[Mati79]

Pärastpoole on S. Linde rääkinud, et oli näinud Sillastet ülekuulamiste ajal käeraudades.

Palun allikaviidet.

Siin on tunnistus, kus ülekuulaja viitab mingile varasemale tunnistusele või infole ja proovib selle kohta üle täpsustada.
Seda varasemat ma kahjuks ei leia.
https://www.estoniaferrydisaster.net/pd ... sure16.pdf

[Kriku]

Tänan, postitatud tsitaat lükkab väite ümber.

[Mati79]

Tänan, postitatud tsitaat lükkab väite ümber.

Jah, veidi liialdasin. Paistab välja selliselt, ülekuulaja omas kuskilt varem saadud kõlakat, et Sillastet oli käeraudades nähtud. Linde ei kinnitanud ega lükanud seda väidet ümber.

[Svejk]

Estonia huku peamised põhjused on kenasti kirja pandud, mida neid oletusi võimalikust allveelaevast siin enam heietada.

Laevapere oli Estonia täielikuks romuks sõitnud.
Kui laev oma viimaseks jäänud teekonnale läks, olid visiir, selle lukud ja hinged ning kummitihendid ääretult kehvas olukorras.

Selline "missiin enam uurida - kõik on niigi selge" vulgaarbavuurne stiil võibolla ei ole siinse elatanud meeste klubi kohane...
"...täielikuks romuks...."
Teiseks - kas oleks võimalik selline asi, et visiiri ja rampi mitte enam otseselt segi ajada või rampi ära unustada või tema funktsioone visiirile transformeerida?
Või üldse vältida niisama udu ajamist?

Viimastel lehtedel visiiri ümber palju kära ja tolmu, aga ramp jälle vaeslapse rollis...
Visiir võib kasvõi 3 korda eest ära ja tagasi käia, aga kuidas see kõik sedavõrd asjasse puutub...

Allpoolkirjutanule:

Või üldse vältida niisama udu ajamist?

P.S.
Allveelaevahuvilistele - milline allveelaev suudab vee all 14 sõlme teha? (konkreetselt millised)

[AMvA]

Visiir võib kasvõi 3 korda eest ära ja tagasi käia, aga kuidas see kõik sedavõrd asjasse puutub...

Visiir oli rambiga praktiliselt mehaaniliselt seotud. See seotus ühendus lahti vaid juhul, kui visiir hüdrosilindrite abil üles tõsteti, mida merel ilmselt ei juhtunud.

[Lemet]

Allveelaevahuvilistele - milline allveelaev suudab vee all 14 sõlme teha? (konkreetselt millised

Rootsude Gotland klass- 20 sõlme. Näiteks.

Västergotland- 15 sõlme.

Üldiselt on sõjajãrgsetel allveelaevadel kiirus vee all tunduvalt suurem kiirusest vee peal. Seesama Gotland klass teeb vee peal 13 sõlme.