Demjanski Kilp...
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Demjanski Kilp...
Kas eestlased said Demjanski kilbi oma varrukale või mitte?
Tänan!
Tänan!
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Demjanski kott jäi eestlasi väga vähe. Eelpoolmainitud 40. Politseipataljoni seal ei olnud. Too hilisem 40. Politseipataljon kandis sel ajal veel SD Estnishe Sicherungs Abteilung Pleskau nimetust ja viibis küll seal läheduses, aga kotis ei olnud. Kotti jäi hilisema nimetusega 42. Eesti Politsei Pioneerpataljon. Sel ajal kandis antud üksus nimetust Estnishe Shutzkommando Org. Todt. Selle üksuse ülesandeks oli Org. Todt.-i poolt ehitatavate objektide ja Org. Todt.-i meeste kaitsmine parisanide rünnakute eest. Nii, et Demjanski kotti satuti juhuslikult. Ei ole andmeid, kas selle väeosa eestlased võtsid koos sakslastega osa ka rinde kaitsmisest, kuid tõenäoline on, sest miks pidi kotis istuvat relvastatud üksust rindest eemal hoitama. Kuid kui rindetegevusest osa võeti, siis kindlasti "teise järgu" üksusena.
Demjanski kotti jäi sisse ka Eesti Neljanda Idapataljoni (Estnishe Sicherungsgruppe 148) 13. kompanii mehi. See 13. kompanii major Mäeste juhtimisel tegutses pataljonist eraldi. Osaleti rasketes lahingutes Staraja Russa piirkonnas, kus maj. Mäeste autasustati, esimese eestlasena üldse, raudristiga. Peale Mäeste haavata saamist asus kompaniid juhtima leitnant Hommik. Laiemalt oligi see kompanii tuntud ltn. Hommiku kompaniina. Hiljem kui Idapataljone liideti, siis jäeti see 13. kompanii iseseisvaks üksuseks ja sai nimeks Estnishe Ostkompanie 657.
Demjanski koti moodustumisel juhtus nii, et küllalt laial rindel tegutsevast kompaniist umbes pool jäi kotti ja pool välja. Kompanii staap luges jaanuaris 42 kotti jäänud mehi juba hukkunuteks ja oli väga üllatunud, kui need mehed aprillis-mais välja ilmusid. Rõõm oli oma mehi elusana leida suur sel põhjusel, et mai lõpuks oli 13. kompanii 200 mehelisest isikkooseisust järel vaid 80.
13. kompaniis sõdis ka hilisem sõjakirjasaatja Jüri Remmelgas, kes on seal kotis olemisest ka kirjutanud. Kas eestlased said Demjanski kilbid varrukale, seda ma ei tea. Tõenäoline on, et neid annetati väeosade kaupa. Kas aga neid väikesi eestlaste väeosi märgati on küsimus? Sõja alguses olid sakslased sellistes küsimustes eestlaste suhtes üleolevad.
Demjanski kotti jäi sisse ka Eesti Neljanda Idapataljoni (Estnishe Sicherungsgruppe 148) 13. kompanii mehi. See 13. kompanii major Mäeste juhtimisel tegutses pataljonist eraldi. Osaleti rasketes lahingutes Staraja Russa piirkonnas, kus maj. Mäeste autasustati, esimese eestlasena üldse, raudristiga. Peale Mäeste haavata saamist asus kompaniid juhtima leitnant Hommik. Laiemalt oligi see kompanii tuntud ltn. Hommiku kompaniina. Hiljem kui Idapataljone liideti, siis jäeti see 13. kompanii iseseisvaks üksuseks ja sai nimeks Estnishe Ostkompanie 657.
Demjanski koti moodustumisel juhtus nii, et küllalt laial rindel tegutsevast kompaniist umbes pool jäi kotti ja pool välja. Kompanii staap luges jaanuaris 42 kotti jäänud mehi juba hukkunuteks ja oli väga üllatunud, kui need mehed aprillis-mais välja ilmusid. Rõõm oli oma mehi elusana leida suur sel põhjusel, et mai lõpuks oli 13. kompanii 200 mehelisest isikkooseisust järel vaid 80.
13. kompaniis sõdis ka hilisem sõjakirjasaatja Jüri Remmelgas, kes on seal kotis olemisest ka kirjutanud. Kas eestlased said Demjanski kilbid varrukale, seda ma ei tea. Tõenäoline on, et neid annetati väeosade kaupa. Kas aga neid väikesi eestlaste väeosi märgati on küsimus? Sõja alguses olid sakslased sellistes küsimustes eestlaste suhtes üleolevad.
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
29. Politseipataljoni üks ohvitseridest ltn. Alf Kubbo on paguluses olles kirjutanud mälestusteraamatu "Tulises Katlas". Kas keegi on seda lugenud? Ehk oli see katel Demjanski kott.
Ma tean niipalju, et Alf Kubbo elas USA-s Portlandis OR ja oli sõjainvaliid - üks käsi puudu. Tema oli 1941- 42 aasta lahingute veteran.
Ma tean niipalju, et Alf Kubbo elas USA-s Portlandis OR ja oli sõjainvaliid - üks käsi puudu. Tema oli 1941- 42 aasta lahingute veteran.
"Tuline katel"
See raamat "Tulises katlas" on mul täitsa olemas, (välja antud vist New Yorkis 1966.a.) paugupealt aga ei suuda meenutada, kas jutt käib Demjanskist või mitte? Uurin järele.....
aga Alfred Kubost (1917- 1978) meenub see, et vaatamata ühele käele oli tema üks vähestest, kes "Moero" õnnetusel suutis end veepeal hoida ja hiljem teise laeva poolt üles korjati! Tema naine ja pisitütar aga uppusid....
aga Alfred Kubost (1917- 1978) meenub see, et vaatamata ühele käele oli tema üks vähestest, kes "Moero" õnnetusel suutis end veepeal hoida ja hiljem teise laeva poolt üles korjati! Tema naine ja pisitütar aga uppusid....
Demjansk
Tulles tagasi Demjanski teema juurde, siis peab lisama, et A.Kubbo on küll kirjutanud huvitavad sõjaraamatud "Tulises katlas" ning "Tules ja jääs" aga Demjanskist räägib hoopiski Jüri Remmelgas oma raamatus "Tuline värav", kusjuures tuliseks väravaks nimetab ta ainsat ühendusteed Demjanski katlaga.
Eestlasi kirjeldab ta selliselt:
1941.a. novembris 184 julgestuspataljoni 13 kompanii asus Staraja Russas major Mäeste ja leitnant Hommiku juhtimisel, mehed enamikus Virumaalt, puudus ühtlane väljaõpe, relvastus, varustus ja vanustase (mehed 15-50.a.). Varustatud vene relvadega, kandsid punaväe kasukaid ja vilte, need võetud langenuilt.
6.01.1942.a. lõid 13 kompanii 60 eestlast ja 300 sakslast tagasi ülekaaluka venelaste rünnaku Staraja Russas, võidu tähistamiseks rüüstasid üheskoos sakslaste varustusladusid.
Demjanski katlas (u.40.km linnast lõunas) aga asus ka paar rühma eestlasi väga hajutatuna rindel, kes kaitsesid Beglovo küla, Pola raudteejaama ja vallutasid Arinino küla.
Üldiselt kirjeldab Remmelgas sündmusi ja olukordi detailselt, aga ma ei leidnud küll ühtki fakti autasudega vääristamisest. Tundub, et neid eestlastele siiski ei jagunud?
Eestlasi kirjeldab ta selliselt:
1941.a. novembris 184 julgestuspataljoni 13 kompanii asus Staraja Russas major Mäeste ja leitnant Hommiku juhtimisel, mehed enamikus Virumaalt, puudus ühtlane väljaõpe, relvastus, varustus ja vanustase (mehed 15-50.a.). Varustatud vene relvadega, kandsid punaväe kasukaid ja vilte, need võetud langenuilt.
6.01.1942.a. lõid 13 kompanii 60 eestlast ja 300 sakslast tagasi ülekaaluka venelaste rünnaku Staraja Russas, võidu tähistamiseks rüüstasid üheskoos sakslaste varustusladusid.
Demjanski katlas (u.40.km linnast lõunas) aga asus ka paar rühma eestlasi väga hajutatuna rindel, kes kaitsesid Beglovo küla, Pola raudteejaama ja vallutasid Arinino küla.
Üldiselt kirjeldab Remmelgas sündmusi ja olukordi detailselt, aga ma ei leidnud küll ühtki fakti autasudega vääristamisest. Tundub, et neid eestlastele siiski ei jagunud?
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Mis on varrukal 2. reast esimesel mehel? Ega see Demjanski kilp ei ole? Täpselt aru ei saa. Pilt peaks kujutama Tartu Eesti sõjaväehospidalis olevatele haavatutele korraldatud vastuvõttu Vanemuises. Seega peaksid kõik pildil olevad sõdurid olema eestlased.
Viimati muutis Arensburger, 28 Mär, 2004 9:06, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
"Cholm" ... jällegi väga hea pilt ja mina seda detaili tähele ennem ei ole pannud
Viimati muutis -=Grenadier=-, 20 Mai, 2004 20:46, muudetud 1 kord kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist