Tony toob välja siin padrunite karakteristika.TT 7,62 mm
kuuli kaal 5,5g,algkiirus Vo=420m/s,energia Eo=485 J
kes energiat oskab arvutda,see teab valemit - kuuli mass jagatud kahega korrutada algkiirus ruudus.
OK,üsna tugev padrun.
9mm Para(NATO)
kuuli kaal 8g, algkiirus Vo=360 m/s,energia Eo=518J
9mm Para?+P (püstolkuulipildujatele)
kuuli kaal 8g,algkiirus Vo=400m/s,energia Eo=640J
Loeb mis?Algkiiruse ja kuuli massi suhe.Aga seegi pole veel kõik,ehk "stopping poweri" saavutamiseks on veel midagi vaja.
Mida on siis vaja? Kolmas asi on nn. "lauplöök". Mida suurem kaliiber,seda efektiivsem lauplöök ja sealt tulenevalt peatav toime(kui vajalik energia on kuulil taga).
Ma tõin vaid kaks näidet 9mm Para moonast,mida toodetakse väga mitmekesistes kuulivariantides,mis on erinevate ballistiliste omadustega ;
Ja mainib läbivus ja peatamis võimet.Sul on omaette õigus.Proovisime erinevaid relvamarke raskevesti soomusplaadi kallal.TT kuul läbis soomusplaadi.aga Luger-Paramoona kuuli peatas omakorda soomusplaat.fakt.
Tokarev TT
mitte küll päris topic ega ka mitte offtopic aga ma küsiksin siinkohal poolmantelkuulide toime kohta. kõne all 32.auto. PP teab, mis relvagagi tegu. oli kord tahtmine MagTech'i (tollal (1994) ainsad omasuguste seas aga tõtt-öelda ei teagi, kas tänapäeval selle firma tooteid siin müüakse) poolmantleid katsetada ja sai siis liigset viha tekitava inimkeha puudumisel kasutatud umbes 20-30cm paksu ajalehepakki. panin selle teada-tuntud tartu "polügoonil" betoonseina najale ja andsin tuld. kuna kasutada oli kümme 25-st karpi, siis kokku ei hoidnud. ikka 9-lasune pide korraga, et välistada juhuslikkust.propatria kirjutas: Tulles aga tagasi algse teema - TT püstoli - juurde, küsiks, kas on keegi proovinud TT kuuli peatavat toimet tõsta, lastes kuuli relvast välja põhi ees?
Vintpüssist tagumise otsaga ees väljalastud TT kuuli toime oli küll hämmastav. Täpsus muidugi pole pikematel distantsidel suurem asi.
Lugupidamisega, ProPatria
nõme oli see, et ILMSELT kogu moon jooksis pakist läbi. Läbi ja siis seinapõrkest jälle tagasi. nii oli pakk pärast lahti harutades täis betoonipuru, selgelt betooniga kokkupõrganud kuule ja muud kivisodi. kusjuures kuulid olid põrkest umbes paki keskele tagasi lennanud. HP-kuulide väändumise efekti polnud nagu suurt ollagi. v.. mõnel üksikul.
sai siis paberipakile ette veel kahetolline plank pandud. efekt oli umbes sama. vaid veidi nõrgem - tagasipõrkunud kuulid polnud päris paki keskel vaid seinapoolses veerandikus.
siinkohal tunnistan, et ma ei tea FN1922 läbistavuse ametlikke andmeid. samuti kasutatud moona parameetreid. aga igasugune loogika paistab ütlevat, et need 2 nimetust ei sobi kokku.
parandagu mind keegi, kui vaja.
(natuke ikka läks "peatava toime" teemaga kokku
)töötades 1993 suvel raadi lennuväljal KL mingit laokest valvates, leidsime samas aega teeniva endise KL jaokaaslasega ringi kolades "bäkkfaieri" tagaaknaklaase. whoaa - mitu senti paks, kilekihid vahel, tellisega lajatades ainult kriimustas pealmist kihti marginaalselt.ooblää kirjutas:Proovisime erinevaid relvamarke raskevesti soomusplaadi kallal.TT kuul läbis soomusplaadi.aga Luger-Paramoona kuuli peatas omakorda soomusplaat.fakt.
iseenesestmõstetav asjade kulg - panime siis asja seina äärde ja andsime mu ülalmainitud torust terassüdamikega tuld. jah, läbi ei läinud. seda tuleb tunnistada. aga poole peale jõudis küll. s.t. strukturaalsed purustused ulatusid poole klaasi paksuseni - kuuli ennst muidugi ei säilinud.
aga mu eelmises potituses mainitud kuulid on mul siiani alles. vahel sobran selles karbikeses nostalgia mõttes ja ikka ei saa aru, kas sitt moon, et oodatavat fragmenteerumist oli toimunud või siis tõesti pole ajalehepakk sobilik märklaud
Sataka poolt kirjeldatud HP 7,65x17 padruneid pole tõesti rohkem kaubandusvõrgus kohanud. Praegu on selliste kuulidega padrunid vist üldse tsiviilkäibes keelatud?Satakas kirjutas:mitte küll päris topic ega ka mitte offtopic aga ma küsiksin siinkohal poolmantelkuulide toime kohta. kõne all 32.auto. PP teab, mis relvagagi tegu. oli kord tahtmine MagTech'i (tollal (1994) ainsad omasuguste seas aga tõtt-öelda ei teagi, kas tänapäeval selle firma tooteid siin müüakse) poolmantleid katsetada ja sai siis liigset viha tekitava inimkeha puudumisel kasutatud umbes 20-30cm paksu ajalehepakki. ...
Katsetustest niipalju, et sobiva inimmaterjali puudumisel sai omal ajal tehtud sama laskemoonaga (katserelv FN mudel 1910/12) loomkatse.
Sea tapmise eel otsustati, et siga sureb väärikalt - kuulist.
Timukas tulistas seale eespoolmainitud relvast kolm lasku näkku.
Vaatepilt oli eemaletõukav - iga tabamuse kohas olid koed 8-9 sm läbimõõdus lömastatud... ja selle tulemusel nägu oma kaubandusliku välimuse minetanud.
Olen päri Sataka väitega, et pehmete kudede puhul ei deformeeru see kuul märkimisväärselt, selle põhjuseks on ilmselt väike liikumiskiirus (270-300 m/s). Tabades suuremaid konte, toimub kuuli ulatuslikum deformeerumine.
Et jutt ei väljuks teema raamidest, räägiks pisut ka TT-st.
Üks relvaomanik kutsuti hukkama vana ja haiget koera. Viis koera külast eemale ja laskis oma TT-st loomale lähedalt kuuli lagipähe. Läks seejärel labidat tooma, et loom maha matta, kuid mingi asi tuli vahele ja matmine ununes.
Järgmisel päeval helistas vihane koeraomanik, et mis pagana kaitseliitlane sa sihuke üldse oled, et ei mõista isegi koera maha lasta - loom on elus ja tuli koju tagasi...
Õnnetul püstoliomanikul tuli siis oma mõrtsukatöö lõpuni viia. Kulutas ta selleks terve pidemetäie padruneid, seejärel mattis laiba kibekähku maha.
Rohkem pole seda koera sealkandis enam nähtud.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
uusmario kirjutas:Ja kui keegi naaber korterist/majast tumedat mütsatust kuulis,siis see oli teie loomakaitsjast naaber,kes peale propatria postituse lugemist ära minestas
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Püüdsin küll kirjeldustes olla kaunis vaoshoitud 
Lisan siia mulle saabunud spetsialisti kommentaari:
Hillart kirjutas:
Pigem oleks see kaitseliitlane pidanud tuletama meelde need kunagi koolis õpitud zoloogia algteadmised ja kui selline lühiajaline eeltöö tehtud, oleks piisanud vaese kutsu eluküünla kustutamiseks ka ühest kuulist. Nii, et süüdistada ei saa tõenäoliselt küll mitte TT-püstolit või selle laskemoona.
Arvata võib, et sama tulemuse oleks see kaitseliitlane saavutanud ka igasuguse teise relvaga sellest kaugusest tulistades. Pole küll kirjeldatud, kuid vist oli siiski tegu lähi-, kui mitte kontaktlasuga.
Tervitustega, ProPatria
Lisan siia mulle saabunud spetsialisti kommentaari:
Hillart kirjutas:
Pigem oleks see kaitseliitlane pidanud tuletama meelde need kunagi koolis õpitud zoloogia algteadmised ja kui selline lühiajaline eeltöö tehtud, oleks piisanud vaese kutsu eluküünla kustutamiseks ka ühest kuulist. Nii, et süüdistada ei saa tõenäoliselt küll mitte TT-püstolit või selle laskemoona.
Arvata võib, et sama tulemuse oleks see kaitseliitlane saavutanud ka igasuguse teise relvaga sellest kaugusest tulistades. Pole küll kirjeldatud, kuid vist oli siiski tegu lähi-, kui mitte kontaktlasuga.
Tervitustega, ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
andke nõu - püstol TT ?
Olen siin seda foorumit otsast otsani uurinud ja lugenud nii head kui halba legendaarse püstoli TT kohta.
Kuna olen ise antud püstolit kohe soetamas (7,62kal), siis uuriks pigem neilt, kes seda isendit on omanud või omavad, kuidas kogemus on?
Suurema käega mehed ütlevad et õhuke, aga peaks vist saama miskise kummiluti ka ümber pideme tõmmata et paremini istuks?
Üldiselt huvitaks kõik nii hea kui halb, ja eriti tema ohutustehnilised iseärasused - st kas rauas hoida või mitte - on tehniliselt kerge õnnetus tulema?
Reaalne laskekaugus? Salvevahetused? Mis iganes pisikesed nõuanded on abiks.
Toon ära ka oma valiku põhjused - hind ja ajalugu.
Kuna olen ise antud püstolit kohe soetamas (7,62kal), siis uuriks pigem neilt, kes seda isendit on omanud või omavad, kuidas kogemus on?
Suurema käega mehed ütlevad et õhuke, aga peaks vist saama miskise kummiluti ka ümber pideme tõmmata et paremini istuks?
Üldiselt huvitaks kõik nii hea kui halb, ja eriti tema ohutustehnilised iseärasused - st kas rauas hoida või mitte - on tehniliselt kerge õnnetus tulema?
Reaalne laskekaugus? Salvevahetused? Mis iganes pisikesed nõuanded on abiks.
Toon ära ka oma valiku põhjused - hind ja ajalugu.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Kunagi omasin hiina oma. See, et ta lapik on, oli pigem pluss - hea kaasas kanda. Aga mis kriitikat ei kannatanud oli lasketäpsus. See oli katastroof. Ise olen tatikast peale laskespordiga tegelend ja suhtun alati pehmelt öeldes skeptiliselt väidetesse, et mingi relv on sitt sest ei lase täpselt. Eriti käib see makarovi kohta, mis on väga täpne relv oskaja mehe käes. Kuuldavasti on vene tetid kvaliteetsemad, omal pole kogemust. Hiina oma kohta veel, et tift, millega lööknõel kinni on, läheb ruttu puruks ja varsti hakkab n....a päästesüsteem, st alati ei vabane päästikle vajutades kukk. Salvevahetused on kiired ja pole midagi paha öelda. Kas rauas hoida... hmmm selle kohta ütleb ka seadus üht-teist... aga samas kes seda ikka kontrollib. Ise hoian põhimõtteliselt viimasel ajal koguaeg rauas, mitte et kohe lahinguks valmis olla vaid sest see on ohutum. Sest siis tean, et relv on alati laetud ja suhtun tasse hoolikamalt. Kui rauas kohe põhimõtteliselt mitte kunagi ei hoia, siis võib aja jooksul lohakaks minna ja kui siis ükskord juhtub kogemata rauda olema jäänud... Vähemalt selline on minu kogemus.
Kui on uus vene oma soodsalt saada, siis võta ära. Kui hiina, siis unusta see mõte ära ja muretse parem sama padruni peal olev CZ-52 mis on väga hea kvaliteedi ja laskeomadustega.
Kui on uus vene oma soodsalt saada, siis võta ära. Kui hiina, siis unusta see mõte ära ja muretse parem sama padruni peal olev CZ-52 mis on väga hea kvaliteedi ja laskeomadustega.
Vene 1951. aasta mudeliga (kelgul tihe rihveldus) olen küll rahul.
Täpne, söötmishäireid pole ka 9 mm Para padrunitega (vahetusrauaga) lastes. 100 meetri pealt olen pudeli puruks lasknud, tõsi küll, 7. lasuga. Praktiliselt sinnakanti võimalus sihikuliselt lasta jääbki. Sõltub muidugi situatsioonist. Häirivat tuld anda saab ka kaugemale, samas enesekaitseks on ikka iga püstol lähimaarelv.
Puudustest vast liiga püstine käepide. mistõttu vabalt hoides kipub rauasuue allapoole hoidma. See on küll kummikäepidemega parandatav.
Esimese padruni padrunipesas kandmist võib endale lubada vaid see, kes relvaga täiesti sina peal. Asi selles, et valesti kukke alla lastes löökmehhanism ja kelk ei blokeeru nind lööknõel jääb kapslile toetuma. Väikseimgi löök vastu kukke või relva mahakukkumine lõpevad tõenäoliselt juhulasuga.
Täpne, söötmishäireid pole ka 9 mm Para padrunitega (vahetusrauaga) lastes. 100 meetri pealt olen pudeli puruks lasknud, tõsi küll, 7. lasuga. Praktiliselt sinnakanti võimalus sihikuliselt lasta jääbki. Sõltub muidugi situatsioonist. Häirivat tuld anda saab ka kaugemale, samas enesekaitseks on ikka iga püstol lähimaarelv.
Puudustest vast liiga püstine käepide. mistõttu vabalt hoides kipub rauasuue allapoole hoidma. See on küll kummikäepidemega parandatav.
Esimese padruni padrunipesas kandmist võib endale lubada vaid see, kes relvaga täiesti sina peal. Asi selles, et valesti kukke alla lastes löökmehhanism ja kelk ei blokeeru nind lööknõel jääb kapslile toetuma. Väikseimgi löök vastu kukke või relva mahakukkumine lõpevad tõenäoliselt juhulasuga.
mina ostan antud mudeli ühe eaka kaitseliitlase käest, kes tahab hakata nö otsi kokku tõmbama. hinnaks kokkuleppeliselt 2000.- koos mõningase moona jms nipetnäpet vahenditega.
olen näinud müügis ka erinevate malevate listides, ca samasuguste hindadega. samuti kohanud pärnus ühes relvapoes letimüügis. toda letihinda ei mäleta kahjuks.
laskemoona liigub kohati aga mitte alati revapoodides. viimati citysecis oli 4.- pauk.
küsiks ka kohe EOD käest - kas oleks võimalik kirjeldada seda kuke allalaskmist täpsemalt, või kuidas seda oleks võimalik õieti teha (loe harjutada) - läbilõike jooniseid uurides ei tundu eriti võimalust olevat ohutult rauas hoidmiseks.
olen näinud müügis ka erinevate malevate listides, ca samasuguste hindadega. samuti kohanud pärnus ühes relvapoes letimüügis. toda letihinda ei mäleta kahjuks.
laskemoona liigub kohati aga mitte alati revapoodides. viimati citysecis oli 4.- pauk.
küsiks ka kohe EOD käest - kas oleks võimalik kirjeldada seda kuke allalaskmist täpsemalt, või kuidas seda oleks võimalik õieti teha (loe harjutada) - läbilõike jooniseid uurides ei tundu eriti võimalust olevat ohutult rauas hoidmiseks.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Toetad pöidla kukele, relva muidugi ohutusse alasse suunates. Päästikule vajutad lühidalt, kuke vabanemiseni ja siis võtad sõrme päästikult. Nüüd lased pöidlaga kuke alla kuni ta poolvinnas fikseerub. Samas lukustub ka kelk.
Viga, mis tehakse, on sõrme päästikule jätmine kuke allalaskmise ajal.
Veel üks nipp. Kuna mul on suht väike käsi, siis salve vahetamisel olen hoidnud relva vasaku käega (üle kelgu), vajutanud vasaku pöidlaga salve nupule ja parema käega vahetanud salve.
Viga, mis tehakse, on sõrme päästikule jätmine kuke allalaskmise ajal.
Veel üks nipp. Kuna mul on suht väike käsi, siis salve vahetamisel olen hoidnud relva vasaku käega (üle kelgu), vajutanud vasaku pöidlaga salve nupule ja parema käega vahetanud salve.
Kuke õieti allalaskmist saad ise laadimata relvaga oksendamiseni harjutada. Küll see õige tunnetus ajapikku tuleb. Kaitseriiv tal küll puudub, aga padruni rauas hoidmiseks on kukel vaheasend, kus olles lööknõel sütikut ei puutu. Sinna ta vaikselt pöidla ja päästikusõrme sujuva koostöö abil toimetataksegi.
Ps. Seal Pärnu poes vedeles aastaid üks väga vana ja väsinud (küll vene oma) ront. Vene oma tunned kõige lihtsamini ära põskedel asuvate viisnurkade järgi. Kui neid pole on tegemist hiina omaga.
Ps. Seal Pärnu poes vedeles aastaid üks väga vana ja väsinud (küll vene oma) ront. Vene oma tunned kõige lihtsamini ära põskedel asuvate viisnurkade järgi. Kui neid pole on tegemist hiina omaga.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist