www.militaar.net

kellelgi on ehk andmeid selle nimelise mehe kohta - Dr.H.Wiinapuu. Ta sõdis tõenäoliselt 1944 aastal Saaremaal. On üldse kuskil mingisugust nimekirja eesti doktoritest Saksa sõjaväes?

_________________
foorum.rindeleht.ee

Esmased andmed:

Sündis 4.11.1897 Viljandimaal Kärstna vallas, isa põllumees Jaan V.

Lõpetas 1918 Tallinna õpetajate Seminari eksternina, õppis Tartu ülikoolis 1920-1926 arsti, lõpetas. Kuulus üliõpilasseltsi Ühendus. Võttis osa Vabadussõjast, 1924-1929 TÜ närvikliiniku asst, 1929-1932 tuberkuloosisanatooriumi arst Nõmmel. A-st 1932 Jämejala vaimuhaigla psühhiaater. Nimetati Sotsiaalministeeriumi Tervishoiu ja Hoolekande Talituse abidirektoriks 18.07.1940, 1941 sakslaste poolt arreteeritud. Hiljem Järvakandi jsk-arst, a-ni 1944 Viljandi sõjaväehaigla juhataja. Põgenes 1944 Rootsi, eraarst, hiljem Växjö närvihaigla abijuh. Elas 1977 Hällingsjös.

Avaldas "Vaimutervishoiu põhijooni" [Stockholm]: Tõrvik, 1951, 100 lk.

*

See raamat

Merila-Lattik, Helbe
Eesti arstid 1940-1960
[Pärnu]: H. Merila-Lattik, 2000
1200 lk.

on kodus riulil, sealt leiaks lisa. Raamat on küll ebajärjekindel ja vigane, a miske elulooteatmeteos seda poleks... Tegelikult võiks muidugi keegi Eesti (ja baltisaksa) arstid Saksa sõjaväes selle alusel kokku lugeda/koguda Tal vist oli seal miskeid sellealaseid kokkuvõtteid ka.

Ja brošüürike on tal ka:
Merila-Lattik, Helbe.
Eesti arstkond ja okupatsioonid
Tallinn: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, 1995 33 lk.

Noja unustasin, et eesnimi on Hans...

no see on küll suurepärane vastus
tegelikult ei olnud mul üldse usku, et kuskilt mehe kohta infot võib leida
nimelt sain täna hommikul ühe Saksa kateloki, millel peale graveeritud "Dr.H.Wiinapuu" - suure tõenäosusega siis sama mehe oma. aga mis moodi on mees seotud saaremaaga (katelok leiti nimelt sealt) - kas ta põgenes sealt ehk rootsi?

suured tänud igastahes!

_________________
foorum.rindeleht.ee

Vaatan kodus Merilai-Lattikut.

panen siis siia pildi ka katelokist - vennal on vist kõvasti aega olnud, sest nimi on äärmiselt hoolikalt graveeritud
http://www.zone.ee/luftwaffe/katelok1.JPG?2

_________________
foorum.rindeleht.ee

Väga laialdaselt kasutati vastasest maha jäänud (jäetud) söögitarbeid.
Ise leidnud ca 50-60 katelokki, lusikat jne, mis saksa päritolu ja peale kraabitud venekeelsed nimed...
Seega ei pruugi antud kateloki sattumine tema leiukohta olla üldse seotud selle esmase omanikuga.

ProPatria

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...

Selline saksa sööginõu oli, kui otsustada mitmete vene veteranide meenutuste põhjal, punaarmeelaste hulgas, tänu oma paljufunktsioonilisusele, väga ihaldatud. Kes aga kätte sai, see rõõmustas taevani.
Võin vaid konstateerida sama fakti, et venelastele on juba aegade hämarusest alates meeldinud oma nime kõikjale jäädvustada.
Aga see ei tähenda põrmugi, nagu ma arvaks esitatud söögiriista punaste poolt markeeritud olevat, sest - nagu liiga kaunis käekiri selleks.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

ei no fakt on, et see katelok on Doktor Hans Wiinapuu oma - tahaks lihtsalt teada, kas tal on mingit seost 1944 Saaremaa sündmustega kuna see leiti sealt. Vabalt võis ka mingi venelane selle kuskilt mandrilt leida ja siis tassida Saaremaale vms. ... mul veel Saksa katelokke selliste kirjadega nagu "Alfie Laut" - mehe tegelik nimi oli Alfred Laut - ta oli Saksa sõjaväes ja hiljem Velise kandis kõva metsavend ... siis on veel ühele kirjutatud "H.Uibo Side" - see võiks tähendada siis näiteks Harald/Hans/Helmut Uibo side üksusest - kuid seda meest täpsemalt on juba raskem tuvastada ma arvan

_________________
foorum.rindeleht.ee

Kui seda Viinapuu lugu vaadata läbi loogika prisma.
Nagu Estoloogi käest teada saime, oli Wiinapuu Viljandi sõjaväehaigla juhataja kuni 1944. Järelikult ka sõjaväelane ja seega oli ka temale ette nähtud katelok.
Viljandist aga Rootsi ei põgene. Kui tal see mõte juba peas oli, siis on loomulik, et sammud seadis ta ikka Saaremaa poole. Tõenäoliselt tal koos haiglaga Saksamaale evakueerumise soov puudus. Saaremaal rootsimineku võimaluse avanedes, ei olnud aga tark tegu oma sõjaväekola kaasa vedada, sest sinna tahtis iga mees jõuda ikka tsiviilisikuna.

Võttes kokku kogu oma olematu rootsi keele oskuse , tundub mulle, et dr. Viinapuu ärasõidu lugu on siin kenasti kirjas

http://hem.fyristorg.com/jansen/flykten.html

Aga ehk keegi militaar.netist tönkab seda keelt paremini? Loo nimi on "Põgenemine".

Kiitus, Reppin!

Viitsisin nüüd Merila-Lattikusse sisse vaadata, lisa palju varasemale eluloole pole, aga panen sealolnu siia kirja:

Viinapuu, Hans

eestlane, sündis 4. nov 1897. a Viljandimaal Karstna vallas Karstna apteekri pojana. Ta sai koduõpetust, õppis kohalikes koolides ja lõpetas eksternina Tallinna õpetajate Seminari juures 1919. a. Seejärel astus vabatahtlikuna Vabadussõtta ja võitles kuni sõja lõpuni. 1920. a astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda ja lõpetas stuudiumi arsti astme väärilisena 1926. a. Akadeemiliselt kuulus üliõpilasseltsi Ühendus.

Juba üliõpilasena töötas ta volontäärassistendina TÜ närvi- ja vaimuhaiguste kliinikus. Lõpetamise järel jätkas ta tööd samas assistendina. 1929-1932 töötas ta Tallinnas Nõmme tuberkuloosisanatooriumi arstina ja 1932. a töötas Jämejala vaimuhaigla psühhiaatrina. Ta abiellus Agnes Viinapuuga ja pöördus 1932. a lõpul tagasi Tallinnasse, kus töötas nii eraarstina vaimu- ja närvihaiguste alal kui ka Seewaldi haigla arstina kuni 1940. a. Sel aastal tunnistas AK Eriarstide Toimkond dr Viinapuu närvi- ja vaimuhaiguste eriarstiks. 1941. a, kui peaarst dr Toomingas arreteeriti otse töökohalt Seevaldis, õnnestus dr Viinapuul pääseda. 1941. a arreteeriti ta aga Gestapo poolt, kuid pärast paarikuist aresti vabastati uuesti. Pärast seda töötas ta Järvakandis jaoskonnaarstina kuni 1944. a, mil ta värvati Saksa sõjaväkke. Ta töötas Eesti rügemendi arstina ja Viljandi sõjaväehaigla juhatajana.

1944. a põgenes ta abikaasaga üle Läänemere Rootsi. Ajutise tööloa Rootsis sai 29. juunil 1945. a, mis võimaldas töötada põgenikelaagri arstina Doversdorpis. Hiljem vikareeris ta mitmetes haiglates ja alles 1961. a määrati ta Visby St. Olofi haigla ülemarsti abiks. Ta püüdis leida võimalusi edasievakueerumiseks, kuid see ei õnnestunud. 1951. a andis ta välja raamatu ,,Vaimutervishoiu põhijooni". Ta kuulus Eesti Arstide Seltsi Rootsis. Pensionieas asus Hällingsjö'sse.

Dr Hans Viinapuu suri 27. juulil 1987. a Göteborgis Rootsis 4 aastat kestnud pika raske haiguse järel.

EAA F 2100, n 11, AA 20, matr. 423; ERA F 50, n 4, sü 663; ÜVL 37, lk 25; AAUT 94, matr. 423; EATSA 96, lk 26-27; ,,Eesti Päevaleht" Rootsis 24. nov 61, 5. aug 87 ja 12. aug 87.

Tänan, Estoloog

Sellest tekstist pigistasin ise niipalju välja, et dr. Viinapuu perekond läks küll selle laeva peale, aga tema ise oleks nagu oma postile jäänud. Jutt käib siis alusest Helene, millega 1944. aasta 24. septembri hommikul kell 10 lahkus Kõiguste sadamast 494 põgenikku.

Dr. Viinapuu sugulasi peaks Rootsis veel alles olema.

Samal lehel on nupp kronologie, siit on näha, et tegu väga huvitava eluloolise jutustusega. Tuleb vist rootsi keel ise ära õppida...

Viinapuid lausa kimbuke :

http://privatpersoner.eniro.se/query?st ... a=&what=wp

Kas otsime Alfred Laut'a ja H. Uibo sugulased ka üles või jätame Grenadierile ikka mõne kateloki alles ?