Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja
Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja
Utšebkas oli rõve telliskividest laotud bussipeatuse sarnane lobudik, kus augud põrandas. Seal käidi riviga ja kuseti käsu peale.
Kasarmus olid ka peldikud, aga seal ei tohtinud käia.
Väeosas olid suht normaalsed saksaaegsed peldikud kasarmutes.
Asi oli nagu 2 suurt jalajälge malmivalu sees (kõrgemal tööpinnast muidugi).
Pott oli ilmselt ka saksaaegne, sest toimis kenasti.
Kasarmus olid ka peldikud, aga seal ei tohtinud käia.
Väeosas olid suht normaalsed saksaaegsed peldikud kasarmutes.
Asi oli nagu 2 suurt jalajälge malmivalu sees (kõrgemal tööpinnast muidugi).
Pott oli ilmselt ka saksaaegne, sest toimis kenasti.
Eks nad paljudel juhtudel sita ära määrisid, aga eks see oli tol ajal ka igale tsiviilinimesele kodust välja minnes argine tõsiasi. See pasunaga (vabandust, kui asjal mingi peenem nimetus on!) pilt ? Tuleb meelde lugu mehest, kes mäletas, et unustas mütsi korterisse, kus oli kuldne kempsupott. Ukselt uksele käies jõudis lõpuks eesmärgini - uksele tulnud naine korterisügavusse: "Vello, see tõbras, kes sinu pasunasse sittus, on tagasi."
Meil oli küll ka utšebkas peldik sees, tüüpiline "jalajälgedega" latriin. Külma veega kraanikausid teises seinas.
Väeosas "saksaaegne", kus ilmselt oli aparatuur vahetatud jalajälgede vastu. Sakslastel oleks ju ikka pidanud korralikud potid olema.
Kasarmu kanalisatsiooniga oli pidev jama. keldris oli mingi ruum, kuhu torud kokku tulid ja kust värl pidi minema voolama. Aeg-ajalt (üsna tihti) see kupatus ummistus ja siis oli keldris 20-25 cm vett põrandal. Kõigi "kaptjorkade" uksepiidad olid kõrgemas ehitatud, et vesi tuppa ei tuleks.
Eriti ei soovtudki seda puhastada, kuna ohvitserid sinna soga sisse eriti ei roninud. Vähemalt korra tuli torudest puhastades kuskilt välja vana HB, nii et tegemist oli deiversiooniga
Väeosas "saksaaegne", kus ilmselt oli aparatuur vahetatud jalajälgede vastu. Sakslastel oleks ju ikka pidanud korralikud potid olema.
Kasarmu kanalisatsiooniga oli pidev jama. keldris oli mingi ruum, kuhu torud kokku tulid ja kust värl pidi minema voolama. Aeg-ajalt (üsna tihti) see kupatus ummistus ja siis oli keldris 20-25 cm vett põrandal. Kõigi "kaptjorkade" uksepiidad olid kõrgemas ehitatud, et vesi tuppa ei tuleks.
Eriti ei soovtudki seda puhastada, kuna ohvitserid sinna soga sisse eriti ei roninud. Vähemalt korra tuli torudest puhastades kuskilt välja vana HB, nii et tegemist oli deiversiooniga
-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
Jalajälgedega peldik on Venemaa rahvuslik uhkus, neil polegi teistsuguseid. Ja kui kusagile ongi pott pandud, siis ronivad venelased ikkagi jalgupidi sellele otsa, sest teisiti nad ei oska. 2003. aastal sattusin Moskvasse täiesti tsiviliseeritud bensujaama, kus euro-dushiruum, soe vesi ja muud mõnud. Korralikus, kahhelkividega kaetud peldikus oli aga ikka vaid auk põrandas...
Sõjaväe peldikutest, seal asjatamise õppis päris kiiresti ära, palju hullem värk oli välitingimustes asjal käimine. Kuna käisime palju õppustel, siis tuli seda päris tihti ette. Ja kujutage ette olukorda: lage stepp, külma 30-40 kraadi, tuul, lumi keradeni, vatjovkad seljas... no ei olnud üldse hea
kui vähegi võimalik, siis koorisid auto kuudis vatjovkad seljast, seisid soojapuhuri ette ja lasid kehal võimalikult soojaks küdeda (sauna efekt), tormasid siis suure jooksuga põllu peale 20 meetrit eemale ning proovisid oma kükitamisega võimalikult kiiresti maha sadada:) ja kui selle tegevuse käigus kellelegi vahele jäid, eriti noorena, siis võis veel juhtuda, et teenistuskaaslane viskas sulle labidaga lund allalastud pükstesse
Sõjaväe peldikutest, seal asjatamise õppis päris kiiresti ära, palju hullem värk oli välitingimustes asjal käimine. Kuna käisime palju õppustel, siis tuli seda päris tihti ette. Ja kujutage ette olukorda: lage stepp, külma 30-40 kraadi, tuul, lumi keradeni, vatjovkad seljas... no ei olnud üldse hea
kui vähegi võimalik, siis koorisid auto kuudis vatjovkad seljast, seisid soojapuhuri ette ja lasid kehal võimalikult soojaks küdeda (sauna efekt), tormasid siis suure jooksuga põllu peale 20 meetrit eemale ning proovisid oma kükitamisega võimalikult kiiresti maha sadada:) ja kui selle tegevuse käigus kellelegi vahele jäid, eriti noorena, siis võis veel juhtuda, et teenistuskaaslane viskas sulle labidaga lund allalastud pükstesse
-
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
Omatte teema oli veel "peldikuskäik" õppustele sõitmise ajal. Mõnikord kulgeti kolonnis 7-8 tundi ühtejutti, aga pissipeatusi millegi pärast ei tehtud - ju siis ei julgetud "loomaaeda" põllu peale korraga lasta. Autojuhid said veel omatahtsi kinni pidada ja asja ära ajada, kuid ülejäänud seltskond reisis furgoonides ja neil polnud mingit võimalust auto peatumisi reguleerida. Kusemine toimus sõidu pealt - uks lahti ja kogu lugu. Ime, et keegi välja ei kukkunud. Kui furgooni uks oli taga, siis juhtus sageli, et taga sõitva auto juht pidi klaasipuhastajad tööle panema. Korra oli furgooni taha haagitud diiselelektrijaam ja selle "armatuurlaud" suudeti pika reisi jooksul lühisesse kuseda. Diselist lubas pärast kõik maha tappa ja ära nülgida, kui pidi kangiga külmunud kust lahti raiuma ja lühist otsima:)
Utsebkas oli nn. jalajälgedega hoonesisene aga pärast lahingväeosas oli vaid välikemmerg. Lihtsalt üks laudpõrandaga kuur 4 auguga, mis asus kasarmust ca 20 m kaugusel metsatukas. Tuule ja vihma varjas ära, kuid talvel tuli ikka kiiresti hakkama saada. Millega tagumikku pühkida - see oli iga mehe enda mure.
Me kõik oleme võhikud, ainult erinevates valdkondades.
-
- Liige
- Postitusi: 605
- Liitunud: 15 Nov, 2005 15:58
- Asukoht: kaardilt sa seda kohta ei leia;)
- Kontakt:
krt, ma pidin endale tilga püksi naerma see ikka väga ränklinnavurle kirjutas: Korra oli furgooni taha haagitud diiselelektrijaam ja selle "armatuurlaud" suudeti pika reisi jooksul lühisesse kuseda. Diselist lubas pärast kõik maha tappa ja ära nülgida, kui pidi kangiga külmunud kust lahti raiuma ja lühist otsima:)
muide, kes näinud on, sis KUP´is olid veel vähemalt aastal 04-05 MPP ja LK kasarmus need "jalajäljed alles
aga mis kuradi komme see on jalgupidi prilllauale ronida?praegugi harrastavad seda mõned vene rahvusest EKV ajateenijad ja kuuldavasti ka vangid.oi roppust..aga järgmist lugu lugesin kellegi vanaproua mälestustest,kes elas koos perega 1930.ndate Venemaal-korterelamu kohta oli õue peal üksainuke peldik,kui auk täis sai,ei vaevutud seda tühjendama,vaid kaevati kõrvale uus ja tõsteti putka ümber.paberit kasutas aint see ainuke eestlaste perekond,teised pühkinud lihtsalt sõrmega ja määrinud saaduse kunstipäraselt peldiku seinale.oh ajad,oh kombed..
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist