Tokarev TT
ikka sellepärast et ta ei läigiks. erinevalt tsiviilotstarbelistest püstolitest, militaarotstarbelised ei tohiks läikida, vilkuda, ega vilistamise peale laulda.
aga mul ka juba järgmine küsimus olemas. MIDA TÄHENDAB NUMBER SIHIKUL ? kas on sama süsteem mis makaarovil (ja kui on siis mis kuradi süsteem see makaarovil on?) minu isendil on number seal tagumise sihiku peal 6. mingite inimeste info kohaselt tähendab see, et laseb nagu kella kuue peale, ehk siis sihtima peaks .... ää ... mmm üles ? kõlab absurdselt .. seega - kui on teadjaid, palun andke infot. (ka se makaarovi süsteem huvitab - mida tähendavad numbrid tagumisel sihikul)
aga mul ka juba järgmine küsimus olemas. MIDA TÄHENDAB NUMBER SIHIKUL ? kas on sama süsteem mis makaarovil (ja kui on siis mis kuradi süsteem see makaarovil on?) minu isendil on number seal tagumise sihiku peal 6. mingite inimeste info kohaselt tähendab see, et laseb nagu kella kuue peale, ehk siis sihtima peaks .... ää ... mmm üles ? kõlab absurdselt .. seega - kui on teadjaid, palun andke infot. (ka se makaarovi süsteem huvitab - mida tähendavad numbrid tagumisel sihikul)
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
ictta kirjutas:Makarovil number sihikul tähistab sihiku kõrgust. nendele , kes sulle räägivad, et see number käsib mingisse suunda sihtida, ütle, et minge arenege veidi. kuna inimese silmad on erinevad, on makarovil erineva kõrgusega sihikuid, mida annab vahetada.
Teema juba piisavalt vaadeldud!
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... s&start=15
Soovitav on kasutada foorumiprogrammi funktsiooni: "Otsi"
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
nii, lugesin selle postituse läbi ja nüüd esitaks siis täpsustava ja lihtsustava konkreetse küsimuse. juhul kui süsteem on sama nagu makartsil, siis 25 m pealt sihikuga number 6 peaks ma sihtima .... ? musta ringi üles ? alla ?
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Lähtume relva juhendist (Nastavlenie po Strelkovomu Delu - Pistolet obr. 1933. g.)
Relv võib olla sisse lastud kahel viisil:
1) 25 m distantsil on sihtimispunkt ja tabamispunkt sama.
2) 25 m distantsil on sihtimispunkt 12.5 cm allpool tabamispunkti, st. ringmärgil tuleb sihtida musta alla.
Relv loetakse korrasolevaks kui 100% kuule tabab 7,5 cm raadiust arvestuslikust tabamispunktist ja 50% kuule 4,5 cm raadiust. Laskmine toimub statiivilt või toelt.
Sellest juba piisavalt juttu olnud, et sihiku number tähistab konkreetse sihiku kõrgust, mitte seda, kuhu sihtida.
Soovitud punkti mittetabamisel on kaks võimalikku põhjust:
1) Hälbimine. Näiteks kõik tabamused on tihedas grupis all vasakul. Sel juhul tuleb sihikut nihutada paremale ja paigaldada kõrgem sihik (või relval, mil reguleerimine toimub kirbu liigutamisega, vastavalt vasakule ja madalam kirp).
2) Hajumine. Tabamused on ebakorrapäraselt laiali mööda märklehte. Viga on kas relvas, laskemoonas või käepideme pikenduses, kes end ise laskuriks nimetab.
Relv võib olla sisse lastud kahel viisil:
1) 25 m distantsil on sihtimispunkt ja tabamispunkt sama.
2) 25 m distantsil on sihtimispunkt 12.5 cm allpool tabamispunkti, st. ringmärgil tuleb sihtida musta alla.
Relv loetakse korrasolevaks kui 100% kuule tabab 7,5 cm raadiust arvestuslikust tabamispunktist ja 50% kuule 4,5 cm raadiust. Laskmine toimub statiivilt või toelt.
Sellest juba piisavalt juttu olnud, et sihiku number tähistab konkreetse sihiku kõrgust, mitte seda, kuhu sihtida.
Soovitud punkti mittetabamisel on kaks võimalikku põhjust:
1) Hälbimine. Näiteks kõik tabamused on tihedas grupis all vasakul. Sel juhul tuleb sihikut nihutada paremale ja paigaldada kõrgem sihik (või relval, mil reguleerimine toimub kirbu liigutamisega, vastavalt vasakule ja madalam kirp).
2) Hajumine. Tabamused on ebakorrapäraselt laiali mööda märklehte. Viga on kas relvas, laskemoonas või käepideme pikenduses, kes end ise laskuriks nimetab.
selles pikenduses pole minu puhul kahtlustki. ega ma mingi täppislaskur püstoliga ole - tollega on praktikat liig vähe. galil ar istub kätte paremini ja tulemusedki pole kehvad. eks praktika annab loodetavasti kunagi paremaid tulemusi. täpsustavad küsimused aga vajalikud selleks, et ma vähemalt sisemiselt tunneks, et ma ikka kõik õieti teen. siis on lihtsam edasi minna lasketehnikaga, kui tean et kõik on nii nagu peab.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Probleemid koduhoovis - vaenlane seinakapis
Niisiis, nüüd hakkavad ilmnema ka esimesed probleemid. Ilmselt siin pädevaimaks vastajaks ProPatria, aga kuna analoogseid probleeme võib tekkida ka teistel, otsustasin teemat avalikult jätkata.
Õigeid asjade nimesid ma kahjuks ei tea ja seega on nad "jubinad" ja "asjandused"
Nimelt, kelgu tagasiliikumisel liigub see "jubin" alla -
[/i]
Ja selle alla liikumise tingib see "asjandus" lööknõela kõrval -
Nagu pildilt ka hoolega vaadates on näha, on "jubin" tagunud "asjandusse" lohu sisse, mis ilmselt tuleneb kvaliteetsest hiina terasest. Selle tagajärjel on kohati kelgu tagasitõmbamine raske ja toimub toore jõu kasutamise meetodil. Ehk siis siit ka küsimus - MIDA TEHA ? Kas hangin pisikese kolmnurkviili ja viilin "asjandusest" lohu välja ? kas "asjanduse" metalli ei ole võimalik relvatöökojas karastada või koguni "asjandust vahetada"? Kas viilimine võib relva pöördumatult kahjustada? kas relva sihikindel väljaõppeotstarbeline kasutamine võib hetkel päädida tema kasutuskõlbmatuks muutumisega? Ühesõnaga - mehed mehe mehed, häda majas - püss tõrgub.
Õigeid asjade nimesid ma kahjuks ei tea ja seega on nad "jubinad" ja "asjandused"
Nimelt, kelgu tagasiliikumisel liigub see "jubin" alla -
[/i]
Ja selle alla liikumise tingib see "asjandus" lööknõela kõrval -
Nagu pildilt ka hoolega vaadates on näha, on "jubin" tagunud "asjandusse" lohu sisse, mis ilmselt tuleneb kvaliteetsest hiina terasest. Selle tagajärjel on kohati kelgu tagasitõmbamine raske ja toimub toore jõu kasutamise meetodil. Ehk siis siit ka küsimus - MIDA TEHA ? Kas hangin pisikese kolmnurkviili ja viilin "asjandusest" lohu välja ? kas "asjanduse" metalli ei ole võimalik relvatöökojas karastada või koguni "asjandust vahetada"? Kas viilimine võib relva pöördumatult kahjustada? kas relva sihikindel väljaõppeotstarbeline kasutamine võib hetkel päädida tema kasutuskõlbmatuks muutumisega? Ühesõnaga - mehed mehe mehed, häda majas - püss tõrgub.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
"Jubin" ehk eraldaja on päästiku vinnakhambast lahutamiseks kui kelk tagasi liigub. Samuti takistab kelgu tagasi liikumist kui kukk on poolvinnas (kaitseasendis). Kui sa seal midagi maha viilid, on võimalik, et relv tulistab mitte täielikult ette liikunud kelguga. See aga võib kurvalt lõppeda.
Pildil suure kulumise jälgi pole. Tõenäoliselt hoopis löökmehhanismis on mingid detailid sobitamata. Üldiselt TT osasid on saada, seega remont ei tohiks kalliks minna.
Pildil suure kulumise jälgi pole. Tõenäoliselt hoopis löökmehhanismis on mingid detailid sobitamata. Üldiselt TT osasid on saada, seega remont ei tohiks kalliks minna.
Tere
Viga võib olla selles, et too nn. lasueraldaja tuleb liiga palju välja. Seega mitte kaldpind ei toetu kelgu liikumisel kelgu vastu vaid juba silindriline serv jääb kelgu taha...ah jutt segane!
Samas on olnud juhuseid kus ka kiilub kinni vintraua ja kelgu lukustus. Seda saab siis teada kui vintraud maha võtta ja kelk tagasi asetada ja üritada kelku tagasi tõmmata. Peaks vabalt liikuma.
Samas kui on vintraud küljes, peab kelgu eesmises asendis ta vaba olema.
Üritasin anda endast parima aga seletada on raske.
Vahur
Viga võib olla selles, et too nn. lasueraldaja tuleb liiga palju välja. Seega mitte kaldpind ei toetu kelgu liikumisel kelgu vastu vaid juba silindriline serv jääb kelgu taha...ah jutt segane!
Samas on olnud juhuseid kus ka kiilub kinni vintraua ja kelgu lukustus. Seda saab siis teada kui vintraud maha võtta ja kelk tagasi asetada ja üritada kelku tagasi tõmmata. Peaks vabalt liikuma.
Samas kui on vintraud küljes, peab kelgu eesmises asendis ta vaba olema.
Üritasin anda endast parima aga seletada on raske.
Vahur
ei ei - kõik on täitsa arusaadav. vintraud antud lugu ei mõjuta, kelgu liikumine on blokeeritud ka ilma vintrauata ja seega ikka sõltuv sellest jubina/asjanduse omavahelisest suhtest. Nii kõrge see lasueraldaja täpselt on nagu mu pildi peal näha, - kelgu küljes oleva kaldpinna sees oleva jäljendi järgi saab ka enamvähem aru kui kõrgele ta selle kaldpinna peale rõhub.
seega jah, ainult kaldpind kaldpinnaga kokku ei puutu, lasueraldaja silindriline osa läheb ka natuke üle kaldpinna serva üles.
seega jah, ainult kaldpind kaldpinnaga kokku ei puutu, lasueraldaja silindriline osa läheb ka natuke üle kaldpinna serva üles.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
liigub normaalselt, kui kukk on poolvinnastatud asendis, siis on liikumine blokeeritud, kui kukk on vinnastatud liigub nii nagu peab ehk tõrgeteta. probleem tundub olevat ennekõike just selles "pesas" mis ta on selle lööknõela kõrval olevale kaldpinnale sisse tagunud. Eile tõmbasin sealt vaibanoaga nats kriips kraaps suurema eendi maha, ja andis vähemalt täisblokeeringust järele - st et hetkeseisuga saab kelku ikka taha tõmmata, aga pesa kui selline on kaldpinnas ikka sees ja vajab kindlasti mingisugust lahendust, kuna edasise ekspluatsiooni käigus tõotab ta uuesti süvenema hakata.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist