Lennuväe mõju sõjategevusele ei saa hinnata ainuüksi pommide tonnaazi ja õhuvõitude järgi.
Samamoodi võiks öelda, et soomlaste puuaegsetel suurtükkidel puudus ka arvestatav mõju, kui neid oli nii üks kahur paari kilomeetri peale. Sa tead paremini, mis oli näiteks suurtükkide arvu vahekord - ei imestaks kui see midagi 50:1 oli.
Küsimus on selles, kas kiiruga mobiliseeritud talumehed oma klikeaegsete vintide ja kuulipildijatega seisavad kindlalt positsioonidel või löövad kartma ja panevad plehku.
Moraali tähtsust alahinnata ei saa. Mis oleks soomlaste vastupanuvaimust saanud siis, kui 500 pommitajat oleks iga päev mõne linna tasandamisega tegelenud. Fakt on see, et soomlastel oli vastuhakuvaim algusest peale ja kuna tänu vähestele hävitajatele ei saanud venelased karistamatult soome kohal ringi jõlkuda, siis jäi vastupanuvaim murdmata.
Ega ilmaasjata neid pomme Eesti metsadesse ei sokutatud, hirmul on ikka suured silmad
Verise ninaga saadud edu 1939 ja 1944 oli ka üks (ei julge öelda et peamine, aga oluline) põhjus, miks Punaarmee leppis rahuga ja Soome säilitas iseseisvuse (teised Saksamaa liitlased okupeeriti täielikult) - vahest oli see vere mekk veel värskelt meeles ja mujal oli tähtsamat teha, kui mingite kangekaelsete soomlastega Karjala soode pärast sõdida?
Niiet lennuväe tähtsus on kaugelt suurem. Kui mopipunkti tuleb tänu teadmisele relvade jõust 20 000 asemel 70 000 meest, on seda vist raske ülehinnata. Niiet ei saa öelda, et mõnikümmend lennukit asja ei muuda. Vähemalt EKJ juhtkonnas olid 1939 üsna tõsised allaandmismeeleolud ja Laidoner oli üks allaandmise initsiaatoreid. Kuna nad olid tollel hetkel faktiliselt Pätsiga kahekesi võimu juures, siis ei saanud ta kuidagi seda mitte teada.
Mis puudutab Spitfiresid 1939 seisuga, siis tollel hetkel ei olnud venelastel ühtegi võrreldavat masinat vastu panna, esimene masin, mis oleks kuidagi konkureerinud, oli Jak-1. 20 Spitfiret on umbes samasugune lahinguline jõud nagu kogu soomlaste 1939 lennuvägi kokku. Iseasi on muidugi see, kas ja kuipalju neid oleks omandada suudetud, kuid I-16 Spitfire vastu minna on samasugune suitsiid nagu Mig-21-ga F-16 vastu.
40ndate alguses oli ikkagi seis selline, et oskusliku piloodi käes on 100 kmh kiirem masin väga ülekaalukas relv. Isegi paljukiidetud Luftwaffe mehed ütlesid 1940 sügisel, et oleks meil Spitfire...
) järeldus oleks, et Eesti on 10 korda vaesem/väiksem.
, igasugu transad ja pokmmitajad ei suuda peale raketi päästmist ise piisavalt kiiresti jalga lasta ilma, et omale sama asja sappa saada.