Eesti ostab õhutõrjesüsteemi
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40193
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Rahvas räägib, et ÕT divisjoni ajateenijad ei jäänud Soomes polügoonil alla oma Soome kolleegidele, vahest pole asi nii hull?
Muidugi Giraffe+Mistral on karjuvalt ebavõrdne kooslus, õhutõrjesüsteemi asemel võiks öelda, et tegemist on mobiilsete radaritega, mida on tugevdatud lühimaarakettidega. Tavaliselt on reegel, et raketi lennukaugus peab olema vähemalt 1/3 radari avastamiskaugusest.
Muidugi Giraffe+Mistral on karjuvalt ebavõrdne kooslus, õhutõrjesüsteemi asemel võiks öelda, et tegemist on mobiilsete radaritega, mida on tugevdatud lühimaarakettidega. Tavaliselt on reegel, et raketi lennukaugus peab olema vähemalt 1/3 radari avastamiskaugusest.
Radaritel pole ju väga vigagi, see annab lootust, et sinna juurde saab kunagi ka muid õhutõrje komplekse ühendada.
http://products.saabgroup.com/PDBWebNew ... uctId=1572
Suudab avastada ka suurtükimürske, see aga tähendab, et seda saab kasutada ka meie suurtükipoiste tulejuhtimiseks!
http://products.saabgroup.com/PDBWebNew ... uctId=1572
Suudab avastada ka suurtükimürske, see aga tähendab, et seda saab kasutada ka meie suurtükipoiste tulejuhtimiseks!
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40193
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Süsteem tundub olevat rootslastelt kopeeritud, nemad kasutavat Giraffet koos RBS-70-ga (analoogne selle Mistraliga).
Ühele radarile saab taha ühendada kuni üheksa sellist kahemehe raketiposti.
Ikkagi, nii Stinger, Mistral kui ka RBS-70 on mõlemad selgelt alamõõdulised süsteemid arvestades radari võimekust. Seal taga peaks olema vähemasti Roland/Crotale masti raketid ka. Neid Mistraleid on muidugi kõige rohkem vaja. Parem oleks, kui oleks õlaltlastavad ka olemas.
Vaatan, et palju negatiivsed sõnamulinat sellest teemas oleks olemata, kui tehingu tegemise ajal oleks pööblile ka räägitud, mida ostetakse. Tegelikult lekib see ikka kuskile ajalehte ja pööbel trambib niisama jalgu See Giraffe on ju päris tõsine asi. 5-6 masinat katavad sisuliselt Eesti territooriumi ja annavad madallennul avastamise võime, mida suurtel radaritel pole.
Ühele radarile saab taha ühendada kuni üheksa sellist kahemehe raketiposti.
Ikkagi, nii Stinger, Mistral kui ka RBS-70 on mõlemad selgelt alamõõdulised süsteemid arvestades radari võimekust. Seal taga peaks olema vähemasti Roland/Crotale masti raketid ka. Neid Mistraleid on muidugi kõige rohkem vaja. Parem oleks, kui oleks õlaltlastavad ka olemas.
Vaatan, et palju negatiivsed sõnamulinat sellest teemas oleks olemata, kui tehingu tegemise ajal oleks pööblile ka räägitud, mida ostetakse. Tegelikult lekib see ikka kuskile ajalehte ja pööbel trambib niisama jalgu See Giraffe on ju päris tõsine asi. 5-6 masinat katavad sisuliselt Eesti territooriumi ja annavad madallennul avastamise võime, mida suurtel radaritel pole.
Siin on nupuke Eesti hanke kohta Jane's Defence Weekly'st.
http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=6706256
http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=6706256
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40193
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Pasaloopimine jätkub ka ÕT hanke kontekstis, peakangelane arvake, kes. Pikemalt on sellest vandenõuteooriast juttu tänases Äripäevas
http://www.delfi.ee/archive/article.php ... 1174856400
http://www.delfi.ee/archive/article.php ... 1174856400
Kuna teema kus räägime Gruusia sõjast on selgelt liiga laiaks läks võiks ÕT teemat arutada siin, arvestades et nüüd oleme targemad.
Teada on, et tulemas Mistral kompleksid. Arvukus on salastatud kuid Lääne allikad väidavad et kuni 25 kompleksi: http://www.army-technology.com/projects/mistral/
Praegu see arv tundub liiga väikseks. On vaja veel vähemalt sama palju kas Mistral või Rootsi RBS70 ehk kergesti integreeritavad juba alguse saanud infovälja.
Teada on, et tulemas Mistral kompleksid. Arvukus on salastatud kuid Lääne allikad väidavad et kuni 25 kompleksi: http://www.army-technology.com/projects/mistral/
Praegu see arv tundub liiga väikseks. On vaja veel vähemalt sama palju kas Mistral või Rootsi RBS70 ehk kergesti integreeritavad juba alguse saanud infovälja.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40193
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Nagu avalikest allikatest aru saada võib, on need 25 Mistrali ja radarid 1. jalaväebrigaadi esmane õhutõrje ja ei enamat. St iga lahingukompanii peale on üks seade.Ajet175 kirjutas:Kuna teema kus räägime Gruusia sõjast on selgelt liiga laiaks läks võiks ÕT teemat arutada siin, arvestades et nüüd oleme targemad.
Teada on, et tulemas Mistral kompleksid. Arvukus on salastatud kuid Lääne allikad väidavad et kuni 25 kompleksi: http://www.army-technology.com/projects/mistral/
Praegu see arv tundub liiga väikseks. On vaja veel vähemalt sama palju kas Mistral või Rootsi RBS70 ehk kergesti integreeritavad juba alguse saanud infovälja.
RBS-70 peetakse eilse päeva tehnikaks Mistrali ja Stingeriga võrreldes. Näiteks Soome neid RBS-e ei ostnud (kuigi Giraffe radarid ostsid).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mingi kahtlane info? RBS-70 Rootsis täiesti kasutusel, hiljutisi ostjaid nt. Soome.Kapten Trumm kirjutas:RBS-70 peetakse eilse päeva tehnikaks Mistrali ja Stingeriga võrreldes. Näiteks Soome neid RBS-e ei ostnud (kuigi Giraffe radarid ostsid).
Arendatakse ka rakette, nt BOLIDE ronib km kõrgemale kui Mistral.
Õhutõrje on süsteemne värk.Kõigepealt lähimaasüsteem nn. MANPAD-s.
Eesti valik langes prantslaste Mistral raketile. Pole samas vahet, kas Stinger või Mistral.Mõlemad on sama klassi raketid ja mõeldud samade ülesannete jäoks(ju oli leping soodsam) Arv 25 kehtib tõenäoliselt laskeseadeldiste kohta, rakette endid peaks ikka rohkem olema.(lisaks veel Giraffe radarid) 25, vähe või palju??....vähe muidugi aga vajadusel saab ju juurde osta, peaasi et õpetatud kaader ja kompleksne süsteem toimib,...selle looomiseks piisab.
Nüüd tuleks astuda ka järgmine samm, hakata looma keskmaa-õhutõrjesüsteemi, tegevusraadiusega ca 20-30 km.
Eesti valik langes prantslaste Mistral raketile. Pole samas vahet, kas Stinger või Mistral.Mõlemad on sama klassi raketid ja mõeldud samade ülesannete jäoks(ju oli leping soodsam) Arv 25 kehtib tõenäoliselt laskeseadeldiste kohta, rakette endid peaks ikka rohkem olema.(lisaks veel Giraffe radarid) 25, vähe või palju??....vähe muidugi aga vajadusel saab ju juurde osta, peaasi et õpetatud kaader ja kompleksne süsteem toimib,...selle looomiseks piisab.
Nüüd tuleks astuda ka järgmine samm, hakata looma keskmaa-õhutõrjesüsteemi, tegevusraadiusega ca 20-30 km.
http://www.postimees.ee/?id=27659
no nii. uus tutvustav artikkel selle imerelva kohta.Jutt selles tekstis umbes selline, et nüüd on kõik meie mured murtud. Ajakirjanik teatab enesekindlalt, et "Sellest piisab, et võimaliku sõja korral meie maaväge Venemaa õhuväe rünnakute eest kaitsta. ". Ilmselt on tegemist suure eksperdiga.
aga ega ma ise väga pessimistina ka kõlada taha. see süsteem kahtlemata hea ja kasulik, aga "piisamisest" ei saa enne rääkida kui Patriot'ide patareisid on ilusas Eestimaa looduses näha rohkem kui seeni pärast augustikuist vihma.
no nii. uus tutvustav artikkel selle imerelva kohta.Jutt selles tekstis umbes selline, et nüüd on kõik meie mured murtud. Ajakirjanik teatab enesekindlalt, et "Sellest piisab, et võimaliku sõja korral meie maaväge Venemaa õhuväe rünnakute eest kaitsta. ". Ilmselt on tegemist suure eksperdiga.
aga ega ma ise väga pessimistina ka kõlada taha. see süsteem kahtlemata hea ja kasulik, aga "piisamisest" ei saa enne rääkida kui Patriot'ide patareisid on ilusas Eestimaa looduses näha rohkem kui seeni pärast augustikuist vihma.
Leheartiklis ilmselt unustati mainida, et:
- 25 kalli raketilaskeseadeldisega katab ära Eesti territooriumist vaid maks 25x25 km suuruse lapi, mis on nii 1-2 % Eesti maismaapinnast.
- Raketid pole mitte mõeldud Eesti õhuruumi kaitseks, vaid meie üheainsa jalaväebrigaadikese ala enesekaitseks otsese rünnaku eest.
- Ründelennukitele võib riputada peale 2. ms stiilis pommide ka rakette, mille lennukaugus on 10 km ja enam. Ründelennukid ründelennukiteks, kuid pommitada saab (näiteks linnu ja infrastruktuuri) kõrgemalt ka TU-22 tüüpi pommituslennukitega, mis kannab mitukümmend pommi korraga = vaippommitamine = suur kahju.
- See 4 km lähiõhutõrje (nagu ka muud relvasüsteemid) on meil tegevusvalmis vaid jaanuarist/veebruarist mai lõpuni.
Et sellisele jamale (v a viimane punkt) vastu astuda, oleks vaja ka 20-30 km tegevusraadiusega õhutõrjet. Ja üldse oleks vaja õhutõrjet ka infrastruktuuri (vähemalt pealinna) kaitseks.
- 25 kalli raketilaskeseadeldisega katab ära Eesti territooriumist vaid maks 25x25 km suuruse lapi, mis on nii 1-2 % Eesti maismaapinnast.
- Raketid pole mitte mõeldud Eesti õhuruumi kaitseks, vaid meie üheainsa jalaväebrigaadikese ala enesekaitseks otsese rünnaku eest.
- Ründelennukitele võib riputada peale 2. ms stiilis pommide ka rakette, mille lennukaugus on 10 km ja enam. Ründelennukid ründelennukiteks, kuid pommitada saab (näiteks linnu ja infrastruktuuri) kõrgemalt ka TU-22 tüüpi pommituslennukitega, mis kannab mitukümmend pommi korraga = vaippommitamine = suur kahju.
- See 4 km lähiõhutõrje (nagu ka muud relvasüsteemid) on meil tegevusvalmis vaid jaanuarist/veebruarist mai lõpuni.
Et sellisele jamale (v a viimane punkt) vastu astuda, oleks vaja ka 20-30 km tegevusraadiusega õhutõrjet. Ja üldse oleks vaja õhutõrjet ka infrastruktuuri (vähemalt pealinna) kaitseks.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Mulle isiklikult tundub, et see kesk- ja kaugmaa õhutõrjerakettide peale investeerimine tuleks üldse vahele jätta ning see raha investeerida võimalikult tugevasse hävituslennukite parki.hummel kirjutas:Leheartiklis ilmselt unustati mainida, et:
- 25 kalli raketilaskeseadeldisega katab ära Eesti territooriumist vaid maks 25x25 km suuruse lapi, mis on nii 1-2 % Eesti maismaapinnast.
- Raketid pole mitte mõeldud Eesti õhuruumi kaitseks, vaid meie üheainsa jalaväebrigaadikese ala enesekaitseks otsese rünnaku eest.
- Ründelennukitele võib riputada peale 2. ms stiilis pommide ka rakette, mille lennukaugus on 10 km ja enam. Ründelennukid ründelennukiteks, kuid pommitada saab (näiteks linnu ja infrastruktuuri) kõrgemalt ka TU-22 tüüpi pommituslennukitega, mis kannab mitukümmend pommi korraga = vaippommitamine = suur kahju.
- See 4 km lähiõhutõrje (nagu ka muud relvasüsteemid) on meil tegevusvalmis vaid jaanuarist/veebruarist mai lõpuni.
Et sellisele jamale (v a viimane punkt) vastu astuda, oleks vaja ka 20-30 km tegevusraadiusega õhutõrjet. Ja üldse oleks vaja õhutõrjet ka infrastruktuuri (vähemalt pealinna) kaitseks.
Muus osas sinuga igati nõus.
EKV on ühe taktika kaitsevägi. Jahutaks veelgi seda Mistrali jms. lähimaa õhutõrje vaimustust. Asjatundmatu inimese jaoks jääb mulje, et selle relva ümber on ohtlik tsoon, mida võiks kirjeldada 3 km kõrguse ja 13 km läbimõõduga silindrina (eeldusel, et tegemist on Mistral 2-ga). Iga mõtlev inimene saab aru, et see pole nii. Aga oletame, et on. Oletame, et ca. 1,5 km kõrgusel läheneb meie enesekindlale Mistraliga relvastatud kaitseväelasele vene ründelennuk kiirusel 600km/h (täiesti tavaline lennukiirus ründeoperatsioonidel nõrgalt kaitstud vastase vastu). Pahaaimamatu lennuk läheneb otsesuunas, seega on lennuki silindrist läbi lendamise aeg 1,3 minutit. Sellest peab piisama sihtimiseks, tulistamiseks ja raketi sihtpunktini jõudmiseks. Üldjoontes piisab kah, kuid siiski on tegu väga lühikese ajaga. Asja halvendab ka see, et absoluutselt kõik IR anduriga rakettide sensorid tahavad sensori jahutamist enne praktilist kasutamist. Õnneks on meil hankes sees ka mobiilsed radarid, mis peaksid tagama piisavalt varajase hoiatamise, kuid ikkagi ...
Praktikas on silindri asemel mull, mille tipp otse laskja pea kohal on küll 3 km, kuid igal pool mujal on vähem. Ma pole kahjuks geomeetrias eriti tugev, kuid sama näite puhul võiks keegi rehkendada välja kui kaua on aega sihtimiseks ja tulistamiseks. Pakun, et ca. kolmandiku kuni poole võrra vähem ehk siis ca. 40 sekundit. Igatahes on ellipsoidi ruumala silindriga võrreldes antud puhul kolmandiku võrra väiksem.
Praktikas lennatakse küll madalamalt, kuid samas juhtub ka üliharva seda, et laskja on lennukiga ühel joonel. Helikopterite kiirused on küll väiksemad ja need lendavad madalamalt, kuid samas on tehnilistes andmetes antud laskeulatus helikopteri vastu vaid 4 km. Ilmselt tingitud sellest, et kaugemal kaotab rakett juba piisavalt palju energiat, et kopteri tiivikult tulev õhujuga selle lihtsalt ära puhuks.
Ja veel. Igasuguste IR rakettide kasutamiseks on vajalik silmside lastava objektiga. Udune ja pilves ilm raskendab oluliselt kasutamist. Olles ise lennunduses tegev, siis julgen väita, et 6km kaugusel ja 2 km kõrgusel lähenev hävitaja on väga halvasti taevast leitav. Isegi siis kui sa tead, et see seal on. Samas on (kõhutunde põhjal) sellises positsioonis olevast lennukist piisava kiiruse ja õige lennutrajektoori korral võimalik visata ka konventsionaalne pomm eelpoolmainitud enesekindla kaitseväelase positsioonile. Raketist rääkimata.
Kokkuvõtteks: Lähimaa õhutõrje on küll väga vajalik, kuid hävituslennukeid see ei asenda. Sama kehtib suvaliste muude õhutõrjerakettide kohta. Kesk- ja pikamaa õhutõrjerakettide peamine mõte on ikkagi strat. objektide kaitse siis kui hävitajaid parajasti läheduses pole. Ehk siis on tegu nn. second line defence tüüpi kraamiga. Eelkõige tuleks keskenduda siis ikkagi hävitajate hankele, et see esimene liin olema saaks.
Hävituslennukid on loomulikult olulised. Miinimum 4 tk kindlasti, parem aga 8 + paar õppemasinat. Tundub, et kas Gripen või F-16 oleks jõukohased.
Nagu ise kirjutasid, ei saa olla ühe taktika kaitseväge.
Hävitajate alternatiiviks peab ikkagi olema ka teatud õhutõrje. Tallinna ümber keskmaaõhutõrje loomine võiks olla reaalne. Me ei pea ostma tüüpilisel moel miski paar viimase sõna süsteemi jubeda raha eest, vaid pigem natuke vanemaid kasutatuid, veidi kehvemaid, kuid poole odavamaid ja palju rohkem. Näiteks Hawk süsteem, 1-2 patareid. Oleksid Õhuväe koosseisus ja neist üks ühe raketirühmaga pidevalt ka Tallinnas komplekteeritud ning praktiliselt stand-by. Pideva komplekteerituse saab tagada, kui võtta ajateenijaid 2 lendu aastas, mitte 1 nagu enamuses väeosades. Kriisi korral saaks kõik patareid täiskoosseisuliseks mobiliseerida.
Nagu ise kirjutasid, ei saa olla ühe taktika kaitseväge.
Hävitajate alternatiiviks peab ikkagi olema ka teatud õhutõrje. Tallinna ümber keskmaaõhutõrje loomine võiks olla reaalne. Me ei pea ostma tüüpilisel moel miski paar viimase sõna süsteemi jubeda raha eest, vaid pigem natuke vanemaid kasutatuid, veidi kehvemaid, kuid poole odavamaid ja palju rohkem. Näiteks Hawk süsteem, 1-2 patareid. Oleksid Õhuväe koosseisus ja neist üks ühe raketirühmaga pidevalt ka Tallinnas komplekteeritud ning praktiliselt stand-by. Pideva komplekteerituse saab tagada, kui võtta ajateenijaid 2 lendu aastas, mitte 1 nagu enamuses väeosades. Kriisi korral saaks kõik patareid täiskoosseisuliseks mobiliseerida.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 23 külalist