www.militaar.net

Kas keegi on seda üldse näinud? Kui on siis öelge kust seda saab Minu arust nõiutakse see ise valmis õppuste tarbeks. Muidu käi nagu loll metsas ringi ja muudkui lae pärast igat pauku. Mõned väntavad ümber leegisummuti soki aga see on kah selline nagu ta on...
Niisiis ante head nõu kust/kuidas saada kompekat

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/

Meile malevas ikka jagatakse, kui just arsenali puupaukudega ei pauguta. Üritan miski pildi leida ja ehk homme lingi anda

Suured tänud. Meile pole kompekaid jagatud nii et pean ka vist sukast keerama hakkama

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/

Miski kehva skeemikene KLis kasutatavatest kopekatest on http://dietaserver.online.ee/ak4kompekas.gif . Vabandan joonistamisoskuse puudumise pärast

Aga põhimõte on selline, et suudmekompensaator tuleb ära kruvida ja tihvt sisse panna, seejärel suudmekompekas jälle otsa. Siis sinna suudmekopeka ribide vahele kinnitatakse üks plekijunn, mis on keeratud nii, et jääks püssisuuet katma.

Kloss

No on süsteem Kevadtorm 2003 nägid ka midagi sarnast. Kollased plekiribad olid.
Tänud juhiste eest

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/

kusjuures Kevadtorm 2003´l olid need plekiribad veits paremad kui need teised rasked kobakad. meil olid viimased, neindega oli tõsiseid tõrkeid pidevalt..nii et korra ma hoopis viskasin meie ründajaid oma ak 4ga:)

Ega selle AK 4-ga metsavahel ongi parem vaenlast hävitada kui relva endaga visata ja vaenlaselt relv ära võtta.

_________________
http://www.zone.ee/tippel_bruder/

Need suured kobakad, mis leegisummuti asemel relva otsa keeratakse olla puukuulide jaoks. Vähemalt meil korra kästi kahe harjutuse vahepeal ära vahetada, kui moon muutus.

Alo

Ei oleks osanud arvata, et meie logisev varustusesüsteem veel tänapäeval nii suuri lünki suudab tekitada. Jääb mulje, et taas kord on suudetud vähemalt Kaitseliit ajas pea kümme aastat tagasi viia.
Igasuguste paukpadruniga laskmise otsikute tarnimisel on prioriteediks ikka E-Arsenal. Ilmselt oleksid nad võimelised tootma otsikuid kaitsejõududele reaalselt vajaminevas mahus, ent toodangu tellijal on vajaduste proportsioonidest paraku omad nägemused.
Üldiselt tasub otsikutejahil tähelepanu pöörata alljärgnevatele asjaoludele.
Eestis liigub kolme tüüpi 7,62x51mm paukmoona. Esimene on USA päritolu M82, ilma puukuulita. Need toodi omal ajal kuulipildujate MG-3 tarvis (võttis küll aega, enne kui õpiti tegema MG otsikuid paraja avaga), kuna selle kuulipilduja tööpõhimõte ei võimalda puukuuli kasutada. Sama tüüpi on ka peagi Brasiiliast saabuv moon. Teiseks tüübiks võiks pidada E-Arsenali puukuuliga paukpadrunit ja kolmadaks Rootsi puukuuliga paukpadrunit, mispuhul rootslane erineb esimesest vaid puukuuli suurema tugevuse võrra.
Ümberrelvastumise väljakuulutamise hetkel oli olid eksperimendid relvastusalase töö ümberkorraldamisel tekitanud olukorra, kus ei olnud enam kedagi, kes asjaga tegeleks. Paukpadrunite küsimuse pani lõpuks liikuma vägede nurin. Kuna Arsenali paukpadruni väljatöötamine polnud veel alanud, tegid nad kärmelt hulga otsikuid, mis sobisid M82 laskmiseks automaadist AK-4. Nii kulutati ära kogu kuulipildujale ostetud kallis paukmoon. Poole aasta pärast oli Arsenal küll tootnud mõningal määral paukpadruneid, ent neile sobivate otsikute väljatöötamine alles algas.
OT eeskirjad paukpadrunit otsikuta lasta ei luba, ja puukuuli puhul oleks see ka mõeldamatu. Kellel õnnestub midagi kätte saada, võiks selle vähese säilimise huvides jälgida et puukuulita laskmise ("plekist") otsikut ei pruugitaks puukuuliga ja R-77 kursuste läbi siia imbunud väheste Rootsi puukuulidega ei lõhutaks Arsenali pehmet puukuuli otsikut, vaid tuleks otsida samalt kursuselt liikvele pääsenud Rootsi otsikuid.

Kusjuures saab MG-3'ga puukuule lasta. Ainult et paari lindi laskmise järel võid kurvastusega avastada, et lukk on puru. Esiti arvati, et noh, ikka juhtub igasugu jama ent kui teinsel kullal samamoodi lukk puru oli, siis saadi aru, et puukuuliga ikka lasta vist ei tohiks.

Mina olen küll ära proovinud nii mõnegi paukmoona ja kompeka.
See ameerika M14 moon ei kõlba küll ei AK4ga ega MGga laskmiseks (kui just ühekaupa laskmisest ja "valang, valang!" karjumisest mõnu ei tunne)
Rootsi puukuuliga saab aga väga kenasti käristada. Ka MGga - teadmiseks mõnele eelkõnelejale. Sai Kevadtormil järgi proovitud. Tavalise MG kompekaga ja ikka päris mitmeid linte järjest.
Aga AKle on puumoona jaoks jah see "raske" kompekas (kas siis rootsi originaal või eesti oma). Eesti omad kippusid küll vahel mingeid raualiistakaid välja ajama.

kasutades seda puukuuli otsikut ei tekkinud õppustel ühtegi tõrget. pidevalt tõrkusid relvad kollase plekiribaga.

Terekest! Ütlen ka siis oma sõna sekka. Meil viimase metsas käigu ajal oli küll lugu selline, et nii kompekaga kui ka ilma, tuli relv igaks lasuks uuesti laadida. Lõpuks otsustati ikka ilma lasta ja eks seda ole varemgi tehtud. Ilmas ongi palju asju, mida ei tohi, aga ikka tehakse.

ja tglt vähemalt Pärnus paistab küll selline asi et Et KV ja KL nagu ajavad oma rida KV olid meil täiest arvestatavad kompekad millest jälle KL pole kuuldudki ja vastupidi... need kollased plekiribaga kompekad on väga p....e kukkund varjant.... üle poolte nendest ei ei lae relva korralikult ümber... Need on minu reaalsed kogemused.... võibolla mõnel on teistsugused...

On veel ka 4-s tüüp paukmoona ... rootslaste endi M/62 oli vist karbi peal,
50sed karbid , st. kokku pressitud otsaga ja näeb brasiillaste sarnane
välja. Tõhusam asi mida ka Kevadtorm 2004-l sai proovitud oli rootsi
puukuul ja see kobakas kompekas. Noh ühes suuremas actionis sai 14
salve suht järjest ära lastud ja jasi töötas. Kollane plekk ja ameerika
moon on täielik saast , ei lae korralikult ümber ja salvesi tuleb töödelda (
seda nähes olla paar rootslasest instruktorit karjuma hakanud).