Et leidsin siin miski aeg suht huvitava (ja heas korras) vintraua,
kaliibri (7,35 mm) ja tehase märgi järgi tegu siis carcano m38 nimelise
vintpüssi detailiga. Et huvitaks kuidas sellised võõramaa asjad
Eestimaale võisid sattuda ja kas neid ametlikult kuskil üksustes
ka kasutati ?
Lisaks piirikaitserügementide võitlejatele anti neid kuulduste järgi ka omakaitse kasutada.
Eestisse on neid relvi maha jäänud siiski suhteliselt vähe, laskemoona aga küllaga.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Huvitav et kui laskemoona oli lademes siis miks mitmetes mälestustes kurdetakse Itaalia ja Prantsuse püsside laskemoonapuudust? Või olid need mingid teist tüüpi riistad?
oliver kirjutas:Huvitav et kui laskemoona oli lademes siis miks mitmetes mälestustes kurdetakse Itaalia ja Prantsuse püsside laskemoonapuudust? Või olid need mingid teist tüüpi riistad?
Riistad ikka samad.
Ja ega laskemoonast ole abi, kui ta on küll kuskil 30-40 km kaugusel laos... ilmselt siis tegu kohalike vastavate ametimeeste töö vajakajäämistega.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
selle ametliku kasutamise all ma mõtlesin, et kas tehti nende hankimiseks
siis miski relvahange (nagu juudirelvade puhul) itaalia, prantsusmaa
relvadele või siis kasutati kui miskeid trofeerelvi või mis iganes ?
Mis asjaoludel need relvad III Reichi käsutusse sattusid, on minule teadmata... Relvahanke korras vaevalt nad sinna sattusid - peamiselt tegu kas trofeerelvadega või siis Saksamaale sõbralike riikide (näiteks Itaalia) abiga.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Igasuguse pasaga - vabandage väljendust - sõjapidamine pidi tekitama raskestilahendatavaid logistilisi probleeme. Luunja silla juures "sõda pidanud" OK mehe suust: Püssi olliva üte, patruni tõse - sisse läts, pääle pauku vällä es saa'!
Isegi imestan, kuidas sai sakslane nii pikalt sõda pidada kogu oma relvastuse ja tehnika äärmise mitmekesisuse juures - oli ju sõjasaagina kasutusse võetud pea poolte Euroopa riikide relvastus ja tehnika.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Asi oli selles, et vastupidiselt sõnadele ei olnud saksamaa sõjaks absoluutselt valmis. Saksamaa majandus viidi sõjareziimile alles 1941 aasta lõpul 1942 algusel. Totaalne sõda kuulutati välja alles 1943 aastal. Ei suudetud lihtsalt toota vajalikus kogustes relvi ja pidi kasutama mis kätte sai. Muide kas Mannlicher ei olnud mitte Austria-Ungari relvakonstruktor, Svejikist midagi ähmaselt mäletan, et Austrias sellenimeline oli. Ja mingit oberstit kutsuti veel Mannlichertrottel.
