36. politseipataljoni võitlejate mälestusi

[Shiim]

Sain jutule 36. politseipataljoni (hiljem siis 289 pp. ja peale kokkuliitmist 288 pp.) veterani ning Pitkapoisi (osales kokkupõrkes Haruteel) Rudolf-Robert Volkiga. Mees on veel tänaselgi päeval terava mõistusega ja lisaks muule teab pajatada ka huvitavatest juhtumistest kunstiringkondades. Nimelt oli hr. Volk aastaid Anton Starkopfi parem käsi ja teab seetõttu rääkida, kuidas Viiralt ja Starkopf endid Saksamaal purju jõid (Starkopf oli elu jooksul purjus ainult kaks korda). Viiralt (R. Volki vanaisa Villem ja Viiralti isa Anton olid vennad) oli üldse kõva napsumees, aga tööle ilmus igal hommikul õigel ajal. Seevastu Sannamees (reaali „Poisi“ autor) jäi tihti laua alla magama.

Huvitavatest juhtumistest tasub mainida, et kui Mäe pidas 21. märtsil 1943 tänase Vanemuise teatri asemel asunud hoones kõne, siis sattus R. Volk (õppis sel ajal TÜ-s) riietehoius Mäe ja Litzmanniga kokku. Mehed surusid R. Volkil kätt, mis tegi talle hiljem saksa väest jalgalaskmisplaane haududes karuteene, sest kaaslased ei tahtnud kampa võtta kui kahtlast meest. Mäe oli öelnud, et „See mis ma räägin, on üks asi, aga eks ise otsustate mis teete.“

Robert Volk on vanim Kaitseliidu tegevliige. Siinne pilt on õppustelt kas 1939. aasta või 1940. aasta kevadel (mais-juunis). Foto taga oleva kirja kohaselt Gümn. Kaub. Keskkooli ja Tööstuskeskkooli kasvandikud (ilmselt Paide koolid, Volk on pärit Pitkaga ühest kandist).
Esimesel fotol kõige parempoolsem poiss on Robert Volk. Lisan ka parema kvaliteediga foto, aga sealt on R. Volk välja lõigatud.




Robert Volk 1943. aastal Kaunases:


Järgnev foto on tehtud Lielupe (ehk tänapäeval Jurmala) perioodil (vt. memuaare ülal).
Vasakult: Heldur „Henn“ Luik, Holger Pukk, Robert Volk:


Samad mehed Priedaines:


Mälestuseks Robi’le Hennu’lt 6.09.1943 Lielupes:


Foto Robert Volkist vist samast perioodist:


288. politseipataljoni 4. kompanii mehi Ambla kooli trepil (ülal memuaarides on kirjas, et asuti hoopis Koigi koolis, aga Amblast 6 km Tamsalu poole ei ole ju Koigi? Mis hoone see võiks siis olla?) aprillis 1944. Suurt kasvu vanem mees keskel on pataljoni arst Elmar Kohandi (06.11.1911 - 22.01.1999). Temast vasakul Uusen, kes osales Karl Talpaku juhtimisel 1941. aasta suvesõjas Tartu vabastamislahingutes (mis peakate?). Kohandi ja Uuseni taga on Heldur Luik, pildi paremas servas paistab poolikult Robert Volki nägu, tema suunas on pea pööranud Lembit Pilv:


Aprilli algus oli 1944. aastal külm. Kui mehed käisid Ambla jões ujumas, siis ohvitser Ants Kask’il (eluaastatelt ca 50-aastane mees, ülendati ülemleitnandist kapteniks) olid juuksed peas püsti jäätunud nagu punkaril. Kask deserteerus varsti ning teda nähti hiljem Saksamaal konduktorina kas trammis või metroos töötamas.

Suvi 1944. All Lepik, tema kohal Lembit Pilv, Pilve kõrval Robert Volk.
Pildiallkiri: Käib „Atškoo“ Toila rannas.


Ülemleitnant Osvald Vaidlo põhjarannikul (arvatavalt Toila-Voka kandis) pommivarjendi ehitust jälgimas. 1944. aasta juuli. Paremal 288. politseipataljoni 4. kompanii rühmaülem Kaldre.
Volk oli pommivarjendi ehitusel transpordijuht ehk hoolitses selle eest, et metsast palgid kohale jõuaksid (Volk ütles „Sagadi“ metsast, aga pakun, et õige on „Saka“). Vaidlo oli küll pataljoni adjutant, kuid 4. kompaniiga oli kujunenud tihedam kontakt.


Hiljem, Narva rindel toimunust meenutas Volk kuidas ta Kassinurmelt (?, seal olevat surnuaed olnud) tulles ja palukaid noppides Rebase pataljoni meeste kätte jäi kui arvatav vaenlase luuraja. Rebase meestel olid jalad pidevast soos ligunemisest läbi – ühele mehel olnud nahk koos saapaga maha koorunud.

[medal]

Ambla lähedal asuvat Reineveret kutsuti vanasti Koigiks.

[Shiim]

Aga ma väidan, et foto on tehtud hoopis Ambla vallamaja ees. Aknad on ka tänapäeval täpselt samasugused - vaid uksed on teistsugused. Ei viitsi praegu enda tehtud fassaadifotot üles panna, aga ka sellelt siin saab aimu:

[andypold]

Noored poisid saadeti rindele, kel oli ainult tahtmine Kodumaad kaitsta. Olen aru saanud, et minu Isa Seepõld Kaljo oli ka nende hulgas. Eluajal ei rääkinud sellest eriti kellelegi. Siin on viide sellele ka aga tahaks rohkem, neist memuaaridest infot. Ei leia konkreetset viite kohta ülesse - ehk juhatate.
Tänan AS

[Shiim]

Noored poisid saadeti rindele, kel oli ainult tahtmine Kodumaad kaitsta. Olen aru saanud, et minu Isa Seepõld Kaljo oli ka nende hulgas. Eluajal ei rääkinud sellest eriti kellelegi. Siin on viide sellele ka aga tahaks rohkem, neist memuaaridest infot. Ei leia konkreetset viite kohta ülesse - ehk juhatate.
Tänan AS

Eelmisel õhtul olime kätte saanud talvise riietuse. See koosnes soojadest pükstest ja kuuest. Üks külg oli sel valge ja teine rohekassinine. Kuna ilmad olid veel soojad, siis neid selga ei pandud. Ainult üks rühmakaaslane Seepõld (eesnime olen unustanud) oli kuue selga pannud. Sellest kuuest ei olnud midagi järele jäänud. See oli täielik räbalapunt. Tuli välja, et ta oli jooksnud kuulipilduja valangu sees. Tal endal ei olnud rohkem viga kui üle rinnakumeruste jooksis punane triip. Sealt oli teda riivanud üks kuul. Mehel oli õnne olnud.

Lõik asub selles samas teemas, esimesel lehel.

[andypold]

Aga ma väidan, et foto on tehtud hoopis Ambla vallamaja ees. Aknad on ka tänapäeval täpselt samasugused - vaid uksed on teistsugused.

:shock:
Ma tahaks lisada, et Koigi, mis on Ambla ja Tamsalu vahel(Tapalt 11 km) oli Kauplus ja selle sama ristmikul ka kool, mille uksed just sellised olid. Olin malevas ja ka Kolhoosis tööl seal Reinevere(vist oli see uudismaa sellise nimega) osakonna põldudel tööl. See koolihoone on vist maha lagunenud oli teine ammu juba väga vilets, katus siisse kukkunud.
Andres

[Shiim]

Jah, võimalik. Kas mõtled seda maja?: http://www.jt.ee/310508/esileht/20009039.php
http://www.jt.ee/300508/esileht/20009034.php

[Shiim]

Miitavis tulid juurde veel Hans Piibar, Osvald Brett ja Johannes Paap.

Lisan siia Johannes Paap'i lühikirjelduse tema sõjateest 36. pp. koosseisus.
Eraldi teemana lisan natuke pikema jutu.

Mina Paap Johannes, Jakobi poeg. Sündinud 23. oktoobril 1923. a.
Saksa sõjaväkke läksin 1943. a. kevadel mobilisatsiooni korras, sest kutsuti tööteenistuse nime all kuue aastakäigu noored, kes olid sündinud 1919. a. kuni 1924. a. Enamus nendest mobiliseeritutest läksid Eesti Leegioni, kuid minul oli B-grupi veri ja mind määrati politseipataljoni või õigemini Schutzmannschaft pataljoni ja mind kutsuti 1943. a. 4. mail Tallinnasse, Toompeale Kohtu tänavale, kus asus mobilisatsiooni peastaap. Sealt suunati mind Tartu mnt. 64 tagavarapataljoni. Mõne päeva pärast viidi Tartusse, kus asus 36. politseipataljon ja sinna hakkasin ka mina kuuluma. Hiljem, kui juba rindel olime, muudeti selle 36. politseipataljoni number. Täpselt ei mäleta, aga oli vist 280. või 288. rindepataljon. Tartust viidi Paidesse ja seal anti mundrid selga. Paidest viidi meid Kaunasesse, kus algas korrapärane sõjaline väljaõpe. 36. politseipataljoni ülemaks oli major Kascham (J. Paap’i tekstis Kossen) ja pataljoni sideohvitser oli Kirchakke. Mina kuulusin 4. kompaniisse ja kompaniiülemaks oli ülemleitnant Lipping. Vahepeal viidi meie kompanii Riia lähistele Priedaine jaama juurde, kus asus ohvitseride kool ja meie kompanii oli ohvitseride õppustel nende käsutada.
Hiljem viidi Kaunasesse tagasi ja sealt rongiga Valgevenesse Molodetsno jaama, kust algas meie sõjaline operatsioon. Õigemine vanade, raukade ja laste äravedu (arvatavasti Saksamaale) ning põletati külad maha. Mina õnneks pääsesin sellest otsesest inimvastasest kuritööst, sest meie kompanii oli staabikaitseks. Oktoobri lõpuks toodi meid Läti ja Leedu piirile, Zemgale jaama, kust laeti rongile ja viidi Idritsa jaama. Sealt marssisime jala rindele ja rindel olime Eesti Leegioni käsutuses, õieti leegionäridega segamini. Mina viibisin rindel 8. novembrist 29. novembrini 1943. a. 29. novembril sain haavata vasakusse kätte ja sellega lõppes minu rindelolek. Sõjaväehaiglas Leedumaal Panevėžyse linnas viibisin kuni 24. detsembrini 1943. Sealt suunati mind Eestisse. Hiljem teenisin Eestis Viljandis I Piirikaitse tagavarapataljonis, sidekompaniis. Hiljem Tartus sidekursustel kuni venelaste sissetulekuni Eestisse, kus mind tabati ja viidi Narva Eesti korpuse tagavarapolku, hiljem Tallinnasse tööpataljoni, kus teenisin kuni 1. maini 1947. a.

[toomas tyrk]

36. politseipataljoni ülemaks oli major Kascham (J. Paap’i tekstis Kossen) ja pataljoni sideohvitser oli Kirchakke.

Vast ikka Kaschan
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=19962

Mina kuulusin 4. kompaniisse ja kompaniiülemaks oli ülemleitnant Lipping.

Ilmselt
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... er=lipping

[Shiim]

36. politseipataljoni ülemaks oli major Kascham (J. Paap’i tekstis Kossen) ja pataljoni sideohvitser oli Kirchakke.

Vast ikka Kaschan
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=19962

Ilmselt küll. Arhiivis on see nimi esinenud mitmesugustel kujudel (arvatavasti põhjusel, et kuulmise järgi on seda suhteliselt raske õigesti kirjutada).

Mina kuulusin 4. kompaniisse ja kompaniiülemaks oli ülemleitnant Lipping.

Ilmselt
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... er=lipping

See on päris kindlasti sama mees.

[Kriku]

Keegi pillas siia sellise infokillu:

See maja, mis õppuste käigus maha põletati, oli endine Koigi koolimaja.

Aga eksis nupuga, kirjutades selle postitusest raporteerimise aknasse.