www.militaar.net

Mõne sõna võib vahelduseks kirjutada.
Kõigepealt tahaks mainida, et relvade ja tehnika puudumine pole kaugeltki Maaväe ainus probleem. Selleks on ka ebaratsionaalne ülesehitus ja teenistuskorraldus. Üheks lahinguvõime ja -valmiduse põhipiirajaks on ajateenistuse ebaefektiivne korraldus. Pean silmas lennu eelvõtmiseks ja põhivõtmiseks jaotamise ebaefektiivsust ja väeosade linnakute tühjust juunikuus (ning praktilselt võitlusvõimetust suvel ja sügisel).

Nagu ka Kunnas, pean mina vajalikuks 2. jv-brig väljaarendamist, 11-kuulist ajateenistust kõigile ning 1 tankipataljoni muretsemist.

Kõige esimene etapp oleks "minu äriplaanis" aga olemasolevate RA üksuste teenistuse ümberkorraldamine kaitseväe RA/SA suurusjärku muutmata.Maaväe väeosi tuleks ümber formeerida nii, et tulemus oleks umbes järgnev:

Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Võru Taara)
- Staap
- A jv-komp
- B jv-komp
- C jv-komp
- MP-patr
- Stt-komp (ühtlasi tt-rak-r, pion-r, lu-r)
Märkus: Et ruumi saavutada, on vaja linnakus likvideerida lu-komp ja ehk ka jv-kool.

Ltt õpperügement (Tapa)
- Staap
- Pioneeripataljon
- Õhutõrjepataljon
- Suurtükiväepataljon
- Tagalakeskus

Viru üksik-jalaväepataljon (Jõhvi)
- Staap
- Brig tt-komp
- Tag-keskus
Märkus: Jõhvi linnakusse tuleks planeerima hakata 2. komplektset jalaväepataljoni.

1. jalaväebrigaadi staap (Tapa vs Rakvere)
Märkus: Brig staabile alluksid igapäevaselt Tapa ja Jõhvi väeosad. Staap ise peaks paiknema hea liiklusühendusega kohas (linn) ja omama lisaks mobilisatsiooniosakonda. Brig staabi otsealluvuses peaks olema ka kvkp. Brig SA koosseisust tuleks välja arvata scouts.

Scoutspataljon (Paldiski)
Märkus: Tuleks valmistuda kolimiseks Jägalasse, samas arendada Jägala linnaku infrastruktuuri. Scoutsi senine linnak jääks kv log kasutusse.

Rahuoperatsioonide Keskus (Paldiski)

Üksik-vahipataljon (Tallinn)
- Staap
- A Sp-komp
- B Sp-komp
- Stt-komp
- Sp-r kaadri
Märkus: Sp-kompaniid oleksid korda-mööda õppekompaniid.

Jalaväekool/NAK (Võru Meegomäe)
Märkus: Antud asutuses õpiksid kõik jv-komp n-allohvitserid. Kokku 125-150 õppurit lend. Tegelikult KVLK koosseisus, mis ei kuulu Maaväe alla. Variant oleks veel Jõhvi või Jägala.

Põhja KRK staap (Tallinn)
Märkus: Otsealluvuses oleksid Klooga ja Männiku õppeväljad.
Ettevalmistused 3. brig staabiks formeerimiseks, millele hakkaksid alluma scouts ja vahi.

Lõuna KRK staap (Tartu)
Märkus: Otsealluvuses oleks Nursipalu õppeväli. Ettevalmistused 2. jv-brig staabiks formeerimiseks, millele hakkaks alluma kup.

Lääne KRK staap (Pärnu)
- Staap
- Brig lu-komp
- Tagalakeskus
Märkus: viru komplektseks jv-pat formeerimisel tuleks Jõhvist Pärnusse ära tuua ka brig tt-komp. Pärnu lähistel on piisavalt võimalusi nende "maasturikompaniide" õppeks


EDIT: see postitus sai adminni tahte läbi uue teema esimeseks postituseks. Osa ivast jäi veel teema "Uued relvasüsteemid kaitseväele" alla. Sealhulgas minu Mereväe ujuvkoosseisu ja Õhuväe temaatika aretised. Asjadest juttu veel mõningates "surematutes" teemades Tehnika all.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Panen nüüd hummeli pakutud Ideaalkaitseväe üksuste koosseisud väeliikide kaupa kokku.

1. Õhuvägi:

1.1) Lennubaas (divisjon)
1.2) Õhuseiredivisjon
1.3) Hävituslennukite eskadrill 1 (2) lüliga - RA 4 (SA 8 ) masinat
1.4) Õhutranspordieskadrill 1 (2) kopterite lüliga - RA 4 (SA 8 ) masinat ja üksik transpordilennukite paar - esialgu AN-2.
1.5) Õhuväe kool: 1x kaheistmeline treeninghävitaja, 1x L 39, 1x R44. Lisaks kõiki tüüpi masinaid 1 tagavaraks. Kooli alla peaks kuuluma ka õhuväe NAK.
1.6) Õhutõrjeraketidivisjon: vähend staabi- ja teeninduspatarei, 2x vähend raketipatarei - üks kahest on korda-mööda nö õppepatarei.

2. Maavägi:

2.1) Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Võru Taara)
- Staap
- A jv-komp
- B jv-komp
- C jv-komp
- MP-patr
- Stt-komp (ühtlasi tt-rak-r, pion-r, lu-r)

2.2) Ltt õpperügement (Tapa)
- Staap
- Pioneeripataljon
- Õhutõrjepataljon
- Suurtükiväepataljon
- Tagalakeskus

2.3) Viru üksik-jalaväepataljon (Jõhvi)
- Staap
- Brig tt-komp
- Brig lu-komp
- Tag-keskus

2.4) 1. jalaväebrigaadi staap (Tapa vs Rakvere)

2.5) Scoutspataljon (Paldiski)

2.6) Rahuoperatsioonide Keskus (Paldiski)

2.7) Üksik-vahipataljon (Tallinn)
- Staap
- A Sp-komp
- B Sp-komp
- Stt-komp
- Sp-r kaadri

2.8 ) Jalaväekool/jv-komp allohvitseride NAK (Võru Meegomäe)

2.9) Põhja KRK staap (Tallinn)

2.10) Lõuna KRK staap (Tartu)

2.11) Lääne KRK staap (Pärnu)

3. Merevägi:


3.1) Staabi- ja abilaevade divisjon (juhtimine ja logistika, rahvusvahelised operatsioonid):
- 1x Staabi- ja abilaev (Pitka)
- 2x Lindormen klass (Tasuja, Kristiina) Rahahädas EMA ei ole oma omaga midagi ette võtta suutnud ja see võiks Mereväe ning kooli ühiskasutusse jääda. Peamiselt õppelaevana. http://otsing.delfi.ee/cache?id=07CE408DA08C0198
3.2) Raketikaatrite divisjon (territoriaalmere suveräänsus):
- 3x kaater veeväljasurvega 200...400 t, pikkusega 40...60 m, kiirusega vähemalt 30 s, miinide veeskamise võimalus, sonar.
3.3) Miinilaevade divisjon (miinitõrje, rahvusvahelised operatsioonid):
- 3x Sandown klass (Cowan, Sakala, Ugandi)
Raketikaatrite ja miinilaevade divisjonis RA poole aasta kaupa 1 laev valmisolekus/missioonil, 1 väljaõppes, 1 reservis/remondis (vaid kaader-juhtkond). SA komplekteeritaks kõik laevad täiskoosseisuni. Võib korraldada ka mingit lühemat reservistise täiendkoolitust hetkel reservis olevatel alustel.


Kommentaarid:
Kuna me oleme Tehnika teemas ikkagi, oleks võinud ka maaväe ideaalvarustuse ära tuua. Aga eks jõuame selleni kah.

Natuke kriitikat:
1. Kindlasti jätaks ära oma lennukooli reaktiivlennu osa. Ehk siis kopteripiloote võib veel ise koolitada, kuid hävituslennukite pilootide koolitamiseks Eestis puudub igasugune põhjus. Seega L-39 siit maha.
2. Kas õhutõrjeraketidivisjon peab ikka olema õhuväe koosseisus? Kas sellist divisjoni üldse on vaja ühtselt juhitava üksusena? Pigem peaks olema omaette õhutõrjegrupid nii maaväe kui õhuväe koosseisus.
3. Ma ikkagi kahtlen sügavalt igasuguste raketikaatrite mõttekuses. Selle asemel võiks 4 lennukit juurde osta

Hankeprioriteedid

Igasugust maaväe ümberkorraldamist saab korraldada ilma suuri hankekonkursse välja kuulutamata, seega see peaks käima paralleelselt muu tegevusega.

a) Kindlasti tuleb esimeseks prioriteediks seada hävitajate hange, kuid eesmärgi sõnastaks nii:
1.3) Hävituslennukite eskadrill 1 (3) lüliga - RA 4 (SA 12 ) masinat
b) Kuna maavägi on tehnilises mõttes halvasti lahti kirjutatud, jään siiski enda varasemate hankeprioriteetide juurde, kuid lisaks siia nimekirja ka APC-d kusagile kohale 6,5:
6. Top-attack viskelaenguga isesihtuvad vms. kaugtule tankitõrjerelvad. Gruusia praktika näitab, et varitsusest Milani või CG-ga tanki tabamine võib osutuda praktiliselt teostamatuks ja selle üritamine edukaks enesetapukatseks.
7. Suure laskeulatusega ja kiire positsioonivahetamise võimega iseliikuvad suurtükid à la Denel G6 või Archer vms. Selliseid liikuvsuurtükke oleks vaja vähemalt 8 tk. Selliste riistapuudega on võimalik anda tuld väljaspool VF liikuvsuurtükkide tuleulatust ning hoida liikuvaid kolonne tule all ilma, et positsioone oleks vaja suures ulatuses vahetada
8. Rannakaitseraketid (veokatele paigutatuna nagu Soomes). Vajalikud laeva uputamiseks piisava lõhkeainekoguse kohale viimiseks. Suurtükituli jääb laevade vastu ebatõhusaks.
9. MBT - tankidest ei saa üle ega ümber. Lõpuks on vajalik vastast ka mõnedelt positsioonidelt tagasi tõrjuma hakata. Ilma tankita on see väga keeruline.
10. Mõni odav MLRS. Grad sobiks väga hästi. võimalus on ilmselt olemas ka kohapeal Grad-i jaoks mürske tootma hakata.

Tuletaks eelpostitajale meelde, et see minu viimatinimetet MAAVÄE koosseis ei ole minu "ideekoosseis", vaid uuele RA/SA koosseisule ülemineku 1. etapi nö vahepealne RA koosseis, mis küll suuruselt (ka laitse-eelarveliselt) praegusele sarnane, kuid idee ja paigutuse poolest praegusest erinev.
Kirjutatud Maaväe koosseis ja dislokatsioon peaks hõlbustama (võimaldama) uuele sobivamale RA/SA koosseisule ja RA dislokatsioonile üleminekut!

PS. Hankeprioriteedid ja vajadused tulevad alles siis, kui kogu asi kirja pandud, mitte vastupidi.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Lisame nendele prioriteetsetele hangetele pioneeritehnika- sillasüsteemid. U 10 meetrisele avale ehitatakse praeguste vahenditega silda minimaalselt 3 päeva, varakevadisel ajal võib see võtta ka 10 päeva. Üheaegsed õhu- ja raketirünnakud ca 10-le sillale ning meie brigaad on kenasti paigas.

Teksti seni palllu, iva vähe.

Ehk nagu tuumakamad poisid siin alateemas isegi on üritanud fantaseerijaid paika panna - pakkuge enne maaväe (kui põhiväeliigi) ülesehituse ideid, siis hakake hangetes hängima... Muidu viite selle iseenesest hea teema lihtsalt pidetu lahmimise rappa - kellele radarid, kellele pontoonsillad (kellele tädi, kellele vanaema)

Mereväe ja õhuväe osas midagi juba nagu tuleb - aga see ka kordades lihtsam ülesanne, kui põhiväeliik...

Mõned spekulatsioonid maaväest:

1) üks brigaad pole tõesti mitte midagi. Selle ainus pluss on pädeva brigaaditaseme staabi treenimine - asi seegi

2) põhiväeliigi selgrooks vaja ikka mitut brigaadi - aga kust neid võtta?

3) tegelt selleks isegi mitu varianti: a. jagada olemasolev brigaad hakatuseks pataljoni lahingugruppideks; b. või ringkonnastaabid brigaadistaapideks ja kogu meeskond ringkondades (KV, KL) mingisse brigaadiekvivalentsesse struktuuri...

4) jne jne

Tundub, et brigaadide (elik brigaadiekvivalentsete staapide) küsimus ongi maaväe ülesehituse põhiküsimus hetkel... Igal juhul eeldab see väga tõsiseid valikuid / ümberkorraldusi praeguses KV / KL staapide uputuses - kes (väheste eranditega) ei juhi kedagi ega midagi - ning vastavalt ei evi ka mingit erilist sõjalist võimekust

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.

http://www.youtube.com/watch?v=leYCwU7B8jI&feature=related
Mis see endast kujutab? Tundub päris monstrum olevat

Oma viimases Maaväe RA kirjelduse ja Borja postituse lisaks võiks ära tuua probleeme, mida ma näen põhilistena tänase kaitseväe lahinguvõimele, ettevalmistusele ja teenistusele ning mille likvideerimisest tuleks alustada kaitseväe võimekuse kasvatamist.

1) Aastatsükliga koolitatava jv-pat hajutatus üle Eesti erinevatesse linnakutesse. See pärsib tugevalt allüksuste koostööharjumusi ja -võimekust. Samuti on koolituses erinevusi. Pataljon on selline üksus, mis peab välja õppima koos. Lisanub ka finantstemaatika.

2) Ajateenistuse diferentseeritus, mis ei võimalda väeosades vabalt valida piisavalt kompetentseid juhte ja autojuhte. Mängulahingutegevuses kaamerate ees ei anna see ehk tunda, kuid reaalne olukord on palju kehvem. Sõja korral ei saa pooled alljuhid ilmselt hakkama ja ei ole autoriteetsed. Lisaks demotiveerib 2x jaoülemateta SBK rivikaadrit ning soodustab distsiplinaarset korralagedust ja lõtvust allüksustes.

3) Jv-komp nooremallohvitseride ettevalmistuse hajutatus. Iga väeosa (VÕK) õpetab sama teemat omaette. Kokku viies saaks ühtlustada ettevalmistust, kasutada parimaid instruktoreid, läbi viia kursuse lõpuharjutusi suuremas mastaabis ning tagatipuks ilmselt kokku hoida ka teatud summa raha. Endine 1990. aastate KVLK NAK on olnud siiani otseselt parim ettevalmistussüsteem mida kusagil olen kogenud.

4) KRK-de imelik staatus. Kui brig hakkab opereerima krk alal, kas ta allub krk-le? Krk ülem on minuteada kol, brig ülem minu arusaamisel brig-kin. Kes keda nagu juhib või nii? Kui teha krk ülem aga kin-mjr auastmeks, siis andke andeks, aga kaitsevägi hakkab meenutama raamatut "Pal tänava poisid" (kõik olid kõvad ülemused ja üks õnnetu kutt sõdur). Ja kust need 4 kindralit välja võetaks? Brigaadi staabid oleks minu arvates militaarsem ja lihtsam lahendus. Vähemalt 2 - Kirde ja Lõuna krk-s. Pole ka mõtet mitut staapi teha, kui peale brigaadi praktiliselt arvestatavaid üksusi krk-s poleks. Iseasi, et tuleks muidugi muretseda 2. brig raskerelvastus ja RA kaader. Aga sellest mingis järgmises postituses.
Lisaks on tegemist täiesti jõhkra keelelise nimeväänikuga. Tehke selgeks, kuidas saab konkreetne asutus nimega "Lääne krk" asuda Pärnus ja "Kirde krk" Tapal? Kas see tähendab näiteks, et Pärnumaa asubki Pärnus ja Virumaa Tapal?

Edit:

5) Ajateenistuse üldine ebarahuldav korraldus. Ajateenistusest on tehtud 8-17 mängusõjavägi-internaat, kus ajateenija ei tunnegi end mingi riigikaitsjana. Hea sõdur ei saa, käsi südamel, oma tüdrukule või kodustele uhkusega öelda, et Tema valvab nende und, sest tegelikult ei ole ajateenijatele lahinguvõimelisust ette nähtudki. Isegi mitte lahinguvalmidust. Vaid tunniplaan. Õppetund, koristamine ja ülema käsk. Vaid lollile tsivilistile maalitakse meediapilti uhkest kaitseväest, mis on aga juba organiseeritud teadlikult 90% lahinguvõimetuna...
Samuti ei kulutata mingeid märkimisväärselt ressursse, et ajateenijaid peale õppekavade järgse tuupimise ka riigikaitseliselt motiveerida ja kasvatada, kuigi selleks ON olemas väga hea keskkond.
Pole eeltoodu põhjal siis ime, et keskmine tubli noor pole motiveeritud sinna lolli mängima tulema ega seal olema ja viib tsiviili kaasa nõrga mulje!

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Minuarust on kõige olulisem ehk inimesed olemas. Ehk puuduvate brigaadide inim-mass tuleb matemaatilisest tehtest opstruktuur miinus 1. JvB. Vähemalt kaks brigaadi saab sealt. Nende puhul küsimus rohkem brigaadi varustuse saamises (transport, raskemad relvad - ÕT, STVG jne).

Nt 2. JvB jaoks - viige Soomest 122 mm haubitsate hange lõpuni, 1 JvB ÕT divisjon läheb lähiaastail üle Mistrali peale - Sergeid jäävad jõude. Näe raud puudumist, mille "niiii kallis" jutuga põhjendatakse, on samahea kui olemas.

Kaks jalaväebrigaadi neljast võivad täiesti vabalt olla relvastatud kuni 81 mm MP-ni ja välja õpetatud tegevuseks vastase tagalas. Nimetame neid kasvõi sissibrigaadideks.

Miks? EKV oma mannetuses ei tule nagunii toime vastase piiril peatamisega, seega teatud territooriumi loovutamine tuleb sõjaplaani vältimatuna sisse kirjutada. Samas puudub IGASUGUNE arvestatav ettevalmistus vastase tagala kibedaks muutmiseks - üks rühmasuurune KL võitlusgrupp maleva kohta on naljategemine.

Ühe sõnaga - me võime A4 kombel otsida põhjuseid kõikjalt ja kõigest, kuid vääramatuks jääb fakt, et kõige kallim, kulukam ja aeganõudvam komponent ehk EKV-s väljaõppe saanud inimesed on meil olemas.

Mis puudutab tehniliste väeliikide väljaõppe arvude vähesust 2 brigaadi vajadusteks (on kahtlemata see kaart, mille skeptikud-defetsionistid nüüd lauale lajatavad), siis minumeelest tuleks ammu lõpetada raharaiskamine üheainusa jalaväebrigaadi (valdavalt jalaväe) reakoosseisu nullist koolitamisele, vähendada JV eriala väljaõppe arvu ning suunata vabanevad vahendid tehniliste väeosade nagu ÕT, suurtükivägi jms täiendavale väljaõppe mahule.

Kui vaadata, kui palju pappi paneb EKV magama ühe ühiku (võitlusvõimelise sõduri) omamiseks, siis tegemist on kahtlemata suurejoonelise paristamisega. Kui võtta labaselt kaitse-eelarve ja jagada see võitlusvõimelise (ehk üksusteks formeeritud, raskerelvade, ÕT, tagala jne varustatud) reservistide arvuga, siis saab jahmatavad tulemused. Seda isegi olukorras, kus EKV-l praktiliselt puudub lennuvägi, merevägi ja raske sõjatehnika - kõik need on faktorid, mis peaks Soomes tegema sõduri kallimaks.

Kogu asja iva on selles, et soomlane kasutab raha säästlikult ja toodab samast rahast suurema koguse võimekust. Tuleb see sellest, et reservväelase "elutsükkel" ei lõpe mitte reservi minekuga (kuhu enamik neist unustatud seni on), vaid tema reaalse võitlusvõimelise ea möödumsiega.

Niiet vastus demagoogilis-retoorilistele küsimustele "kus kohas näete praeguses eelarves selleks raha" on vastus: olemasoleva raha märgatavalt mõttekamas kasutamises.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Üks mõte õhutõrjevõime väljaarendamiseks
http://blog.icds.ee/contact/indrek-elli ... endamiseks

See, et kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuris on 16 000 meest, ei tähenda automaatselt, et seda arvu 4000 jagades saame kohe neli brigaadi. Brigaad ei ole ju ainult 4-5000 reservväelast ning käputäis haubitsaid ja 23mm Sergeisid. Kui me tahame, et brigaad oleks ka reaalselt mobiilne, võitluvõimeline ja jätkusuutlik, siis peavad sellisel brigaadil olema täiskomplekt veokeid (soovitavalt soomustransportöörid), logistikapataljon, pataljoni-suurused suurtükiväe-, pioneeri- ja ÕT-üksused, brigaadi-alluvusega TT- ja SP-üksused, korralik meditsiinivarustus ja -varud, kümneid miljoneid kroone maksev kaasaaegne sidesüsteem jpm. Ja kõik see maksab, maksab, maskab. (Ja maksab isegi siis, kui seda varustust saadakse sõbrahinnaga liitlastelt, nagu praegu - 90% allahindlusega veokid Saksamaalt ja Hollandist, Harrise raadiojaamad USA sõjalise abirahaga jne).

See, kui me joonistame paberi peale struktuuri-kastikesi, võtame reservist aritmeetliselt 4000 reservväelast, lisame sinna natukene vanarauda, ei tähenda, et tegemist on võitlusvõimelise brigaadiga. Ja mis imeasi on "kuni 81mm miinipildujatega relvastatud sissibrigaad"? Kas selline üksus peab brigaadina sõdima ja mismoodi elab 81mm miinipildujatega brigaad üle esimese lahingu nt Vene motolaskurpolguga, millel on tankid, suurtükid, 120mm miinipildujad jne. Aga kui tegemist on sissiüksusega, siis mida kuradit teevad sissid keskse brigaadi koosseisus. Kas sa kujutad ette, et sõja korral hakkab vaenlase tagalas tegutsema kaks brigaadi staapi, 6-8 pataljoni jne?

Kui me räägime 2. brigaadist, siis tuleks kainelt mõelda sellele, kuidas need kaks brigaadi mehitada ja koolitada. Minu arvates on reaalseid variante kaks:

1. Mitte suurendada kaitseväe praegust infrastruktuuri ja kaadrikaitseväelaste arvu. See tähendaks, et aastas koolitataks endiselt kokku kolmandik brigaadist (üks JV-pat, kompanii pioneere, patarei ÕT-d, patarei suurtükiväge, kompanii logistikat, jne). Sellisel juhul kuluks kahe brigaadi mehitamiseks 6-8 aastat. Pole väga hull, aga natukene tuleb mõelda selle peale, millist reaalset juhtimispraktikat saavad sellisel juhul need kaks brigaadistaapi? Kas tehakse nii, et koolitatakse kordamööda üksusi, kord ühele, siis teisele brigaadile?
2. Kahekordistada kaitseväe infrastruktuuri ja reaalselt ajateenijate väljaõppega tegelevate kaadrikaitseväelaste arvu. Teoreetiliselt saavutatav, ainult et ilmselt sööks sellisel juhul ehitamisele kuluv raha ära 2. brigaadi tehnika- ja relvahanked. Samuti tähendaks senisest suurem kaadrikaitseväelaste arv ka suuremaid kulutusi personalikuludele, millel on tänu kaitseväe eripensionite süsteemile "tore" omadus veelgi enam paisuda.

Ühesõnaga, nokk kinni, saba lahti.

A4 jutus on muidugi iva. Lõpus pakutud 2 võimaliku variandi vahel tuleks üritada leida head keskteed, ehk kasutada olemasolevat infrastruktuuri võimalikult efektiivselt ja teha hädavajalikke juurdeehitusi juba olemas olevatesse linnakutesse.
Kui aega saan, kirjutan omapoolse RA variandi ja hiljem ka vastava SA.
Ettevalmistava üleminekuvariandi (mis ei nõua mingeid märkimisväärseid eelarvesuurendusi, kuid tõstab olemasoleva efektiivsust) juba esitasin mõni päev tagasi.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Kui lähtuda puhtalt infrastruktuurist, siis oleks ilmselt mõistlik, kui nii Kuperjanovi kui ka Viru pataljoni infra arendatakse sellisele tasemele, et mõlemas oleks korralik võimalik välja õpetada terve SA jalaväepataljon. Kuperjanov on sellele kasarmukohtade arvult minu teada juba üsna lähedal. Viru suhteliselt logudes kasarmutes on ruumi vist maksimaalselt 2,5 kompaniile, kuid nt uut sööklat ehitatakse sinna juba sellise arvestausega, et korraga oleks võimalik toita tervet pataljoni.

Kui samal ajal suurendada aastast ajateenijate arvu 1000 võrra 3500-ni, oleks brigaad võimalik vabalt mehitada kahe aastaga senise 3-4 asemel. Küsimus on selles, kuidas suurendada Tapa infrat sedasi, et ka brigaadi STVG, pioneeripataljon ja ÕT-divisjon oleks võimalik kahe aastaga "kokku ajada".

Ega vahet ju pole, operatiivstruktuur, mis koosneb üksikpataljonidest, millel puudub ÕT, ST ja muu, pole samuti võitlusvõimeline. Seega peaks taaskord tunnistama, et 2/3 opstruktuurist on parimal juhul varustatud AK4-de ja rootsi rakmetega?

Teiseks - kuskilt otsast tuleb ju alustada, või ootame senikaua, kui vajalik mant on kokku ostetud, Tapal ootamas ja siis kuulutame pidulikult välja 2. brigaadi formeerimise alguses.



Opstruktuuri pataljonid on samasugused sisutühjad kastikesed. Ometi on nad ju joonistatud?



Vastase kommunikatsioone ja logistikat ei kaitse kindlasti tankide ja suurtükkidega motolaskurpolgud. Heal juhul leiab sealt tugevdatud roodusid. Millega julgestatud tagalaüksusi on piisava koguse lõhkeaine, CG ja 81 MP abil päris tõhus kottida.



Ega tegelikult vahet pole, kas brigaadi või pataljoni kooseisus. Efektiivne sõda vastase tagalas peab olema koordineeritud ja juhitud, nii nagu see Soomes planeeritud on.

Ka Afganistanis on vastase tegevus koordineeritud - näiteks kuskil ligipääsmatutes mägedes asuvast Talibani juhtimispunktist.



Reaalne ongi esimene variant. Aga samas - ei taha sa jõuda ikka selle tõdemuseni, et toota jalaväebrigaadi iga 3-5 aasta tagant nullist uus isikkoosseis sisuliselt reservväelase elutsükli ideed ignoreerides on meie piiratud raha juures sulaselge raiskamine.

Operatiivstruktuurile pole praegusel kujul koosseisu mingit mõtet juurde toota, sest ilma jõukohase sõjalise rolli ja vastava varustuseta on tegemist lihtsalt kahurilihaga, kelle ainus võimalik jõukohane rakendus on lasta nad sõja puhkedes vastase tagala kallale - seal võib natukese lõhkeaine ja kaasas taritavate relvadega veel midagi korda saata. Sellest ka see 81 mm jutt - 81 mm on kõige jämedam toru, mida võsas seljas kaasas tassida kannatab.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Vabandage minu rumalat küsimust, aga millestu tuleneb vajadus STVG, ÕTD ja PP "kokku ajada kahe aastaga"?

Kas selleks, et ajada need kokku, kulutades x miljonit ja järgmise kahe aastaga kogu protsessi korrata?

Valges ilmas käib asi ikka sedasi, et peale esmast väljaõpet järgnevad teatud aja jooksul kordusõppuste tsüklid, kus tuletatakse asjad uuesti meelde - see on osutunud kordi odavamaks lahenduseks kui mingile 18-a lasteaiale nullist "vasak-parem " ja "söösta-kata" tegemine.

Eesti Vabariigis pole sellest tänini aru saadud.

Ei juhtu mitte kui midagi, kui need väeosad kokku saadakse ka 5-6 aastaga. Oluline on plaan ja perspektiiv, mis meil hetkel näib täielikult puuduvat. Põhiline on ikka saada 20 meest Afganistani juurde ja kodune riigikaitse jääb taas saatuse hooleks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Peaks nagu out-of-box mõtlema

Vastase kolonne peaks töötlema millegi efektiivsemaga kui tavaline lõhkeaine ja plahvatuse toimel kuju muutev metall.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/in_depth/2847029.stm

Kuidas see laeng kohale toimetada on tehnoloogia küsimus - kas suutükimoonaga hummeli abil või külgmiini taktikaga Juhani moodi.

Kui nüüd NATO partnerid kaitselubadust tõsiselt võtavab, siis ei tohiks olla probleeme ka selle kraami saamisega. Eesti targad peaks ka punti hüppama.