Arstlik komisjon

[Andre]

Jagage oma mälestusi sõjaväe arstlikust komisjonist.

[Külaline]

Kaaskannatajad hiljem vaid rongis rääkisid,kui Tshitaa poole kihutasime.Mina mäletan vaid kogunemispunkti kontroll-läbilaskepunkti.Mind oli kaks sõpra saatmas.Mitu päeva pidu seljataga.Seegi öö sama rida.Vaevalt oli jaksu kohale end vedada.Väravas seisis mundris dnevalnõi,tääk vööl,nägu nagu mõrtsukal.Kotis 2 tervet valget viina.Sõbrad-saatajad aitasid 1-e kuidagi kuivaks väänata,teine oli hakatusel,kui nemad loobusid.Kallis kraam,kas enam üldse saab eales veel?!!Valasin vägisi ihusse ringi.Proshaj rodina ja kadus ka mõistus!Sealtpoolt planku suurt mäletamist endal pole.Vaid tulevaste saatuse kaaslaste meenutused.Olin ihualasti majandanud arstlikus komisjonis kõvasti.Silmaarsti läksin kah püksata kontrollima,olid olnud näpuotsas üle õla nagu pael.Miski mäletamine oli vaid komisjoni lõppotsuse kuulutamisest:"Goden k strojevoi sluzhbe".Teatati,et ka NA-sse kodanikukohust teenima vastu võetud.Ja kuramuse kõvad kohustused üsna karmis kandis anti tõesti kukile!Oli aasta 1974. 10.-nes november Tallinna vana lennuvälja kogunemispunktis.Aga ilus oli siiski.Sellest juba vast edaspidi,loodan!habens@hot.ee (Karulla)

[sõdur]

Ise käisin 1983 esimest korda komissariaadis. Siis võeti aluspükste väele, mõõdeti, oli silmaarst, tavaline arst, kirurg, psühholoog, hambaarst.
Kohaleminek oli kell 8 ja lahti sai õhtul kell 5. Oli umbes sada inimest ja oli mega ootamine. Kogu seda asja saatis praporshiku sõimamine. Kes mulisema hakkas, seda ähvardati mereväkke saata. Kogu värki iseloomustas selline totaalne alandamine. Kirurgi ja psühholoogi juures tuli veel ihualasti olla.

[propatria]

Tere!

Vene ajal sai neid arstlikke komisjone läbitud edukalt mõni aasta isegi kaks korda - kevadel ja sügisel...
Asi nimelt selles, et seoses õpingutega ülikoolis sain pikendust, kuid siis tuli õpingutesse vahe ja ka kohe hakkas kuulsusrikas punaarmee minst kirjeldamatut puudust tundma...
Kõigist neist komisjonidest on jäänud vaid 1 mälestus: sind vaadati kui simulanti ja mingit mõtet polnud tervise üle kurta...
Kord, kui kaebasin kõrvaarstile, et ei kuule hästi, oli kohe vastuseks, et ega sõjaväes polegi midagi kuulda ja seal kõrvad lihtsalt puhkavad...
Seega jätsid kõige kehvema mälestuse just sedasorti võõrvõimu truualamlikult teenivad arstid (eestlased, kes olid nende arstlike komisjonide liikmeteks kokku korjatud linna tervishoiuasutustest), ülejäänud, valdavalt muust rahvusest sõjakomissariaadi töötajad olid kõik palju inimlikumad ja arusaajad...

Tervitustega ProPatria

[Uragan]

Egas siinne arstlik komisjon suurt vabastada ei saanudki kroonust.Vaid surnu oleks vast priiks saanud!Tean meest,kes üle 2 meetri pikk,kuid kaal na pisut üle 60-ne kg oli.11 korda saadeti koju eluskaalu koguma.Ikka pea kiilakaks ,komisjoni leivakotiga,sealt koju tagasi.Kutil oli siiber sest pullist.Tol ajal kanti pikki juukseid võimalust mööda.Kiilakad olid päevi värskelt istunud mehed.Need olid aga eriti kontrollitavad.Hoidku taevas,et liikusid Balti jaamas,kõnelesid eesti keelt.Igaks juhuks teris miilits ikka kontoorast läbi.Juhtus pott õlut hinge all olema,pesumajja sõit.Kes korralikult täis ja kiilakas,võis vahel õnnelikult pääseda.Peeti ohtlikuks,annab äkki üle kurgi!
Mu tuttav oli vist juba 25 vana,siis käis kogu suguseltsiga palumas,et ikka lõpuks sõjavägi ää võtaks.Oldi armuline,tuldi lõpuks vastu.Punaarmee võttiski oma kaitsva tiiva alla.Vedas seekord!
Ise sattusin kõrge vererõhuga Keila haiglasse 1974.a. uuringutele.Kaua see pohmaka rõhk ikka vastu peab.Närisin kohviube ööd läbi,ei miskit.Pissitati ja trikitati 1,5 nädalat.Terve,mis terve!
Kroonu pidin minema 7.-ndal mail 1974.aastal.Pidu ja pruute kah üle väikse Eestimaa.Koju trehvasin alles jõudma 8.-nda mai õhtul.Loomulikult täis,kui miilits!Järgmine päev suur Võidupüha!!!Vana hirmutas vangimaja ja muuga,mamma vaatas muidu kurvalt.Tervis sant,tuli remontida veidi.Võlusin mõned poolikud koju.Ühe rüüpasime 2-e mehega nahka.Väike hirm oli küll,et nüüd türmi minek ja sedasi.10.-nda mai hommikul olin nagu tikk kenasti kaine peaga Harju komisssariaadis.Kotis söömapoolist ning kõige all 2 valget klaari viina.Komissariaadis ilusti uksed valla,näha kohe,et ikka tööpäev ja puha.Paraku ruumes valitses vaikus!Kõndisin luurates ringi.Koridori ilmus keski!Seltsimees mitshman!Ta jäi vaatama mind,mis teeb siin üks pikajuukseline tont.Selgitasin,et sõjaväkke minek nagu,küll paar päeva justkui hiljaks jäänud,aga ikkagi.Huvitav tundus omalegi,et omasuguseid rohkem polnud.Mitshman kutsus kohale seltsimees major K.Talgi väga äraseletatud ilme näol,aga ilusti küsis siiski,mis ma kaabak hulgun mööda riigiasutist.Mainisin,et mul kroonukutse paberil.Võeti povestka oma kätte.Üllatus oli muidugi suur,käsk ilmuda 3 päeva üle tärmini läinud.Eelmise päeva Võidupüha pidustused olid ka üle sm.major K. käinud.Omad jäljed sest ka mehesse jätnud.Ta vaeneke ei jaksanud ega viitsinud isegi mind sõimata.Vot mulle tekitas sihuke tasane olek jällegi seletamatu ohutunde.Õhk oli kohe seoke imelik!Võeti mul natist kinni ja marss miskisse kabinetti.Kutsuti telefoniga juurde veel üks sm.vanem-leitnant.See oli läbinisti vene mees,aga tip-top mees."Tribunal" pidas aru!Vene keeles muidugi,mida ma siis teps ei mõistnud.Sm.major K.küsis eesti keeles,et mis mul põhjuseks õigel ajal mitteilmumisel.Ütlesin lausa ausalt,sai pidu peetud jne.Mis ka kotisopis olla võib,tunti huvi.Andsin jällegi ausa ülevaate.Lubati pudel välja võtta,kork maha terida.Klaas leiti,sakummi panin ise kah lauale.Valati klaas täis,sm vanem-leitnant rüüpas.Sm.major pööras end teise suunda ja tegi nägusid.Valati klaas täis,sm.major rüüpas ja tegi nägusid.Sm.vanem-leitnant enam nägusid ei teinud,võttis suutäie vorsti hoopis.Sm.majoril voolas klaasitäis piki söögitoru alla,tegi väga kannataja nägu.Läks!Suutäis vorsti peale.Mõtlikuks jäi!Kurb pilk,mitte sugugi õelust!Valati pool klaasi veel,see lükati minu ette.Davai!Panin mina selle 100 gr harjumatult hoobiga hinge alla,käsk ju seline!Tegin nägusid!!!Sain kraanist õnneks vett peale juua.Ega ta kerge olnud.Hirm kah veidike.Täitsa harjumata asi oli tol ajal minu jaoks 100 gr valget viina koheselt ära juua(zalpom)-- kogupauguga.Aeti omavahel veidi juttu.Seltsimehed leidsid,et mu süü polegi kõrgeimat karistusmäära väärt.Tervisedki neitel enestel sandid,kes siis sedasi hakkab kurikaela hukkama.Üks 0,5-ne ampull oli veel puutumatult laual.Vaadati sedagi nagu ikka vaenulist.Teatati,et kodumaa on seekord andestanud!Saadeti mind minema.Sel päeval polnud huvitaval kombel ka üldse kroonu saatmise päev.Pudel jäi viisakalt ametimeeste kätte.Lubati kiri saata,kui mind äkki väga tarvis läheb.Isegi passi sain ühe tädi käest kätte.Hoiatati,et Jaanipäevani võib veel juhtuda mul sõjaväkke sattumist.Seekord siis sai ARSTLIK KOMISJON LÄBITUD!Kuni sügiseni.....

[Uragan]

Harju komissariaat sattus remonti 1974.a suvel-sügisel.Tuli aeg kätte,et minna kodumaad kaitsma.Novembris ikka see tavaliselt oli.Kevadisest satsist jäin maha saatuse tahtel.Tean,et oleksin siis sattunud Kaliningradi raadiotehnilisse või sideväkke.Mis läind,see lännu!Hea,et niigi.1974.sügis nagu tavaline sügis ikka.Hinges teadmine,et 2 aastat tundmatust seisab ees,halvemal juhul isegi 3.Onupoeg oli kevadel värskelt saabunud NA-st.Rääkis mõndagi,sai üht-teist oludest täpsemalt teada.Vindise peaga paraku rääkis ja tegi rämu ikka hoopistükkis vene keeles.Nojah!
Koju toodi järjekordne käsk ilmuda komissariaati.Korralik inimene vangimajja ei taha,tuli minna.Oktoober oli vist.Tohtrid olid mind juba korra kaenud kevadise mineku tarbeks.Küll vahitud!Loeti patakat pabereid,mis ikka asja juurde käis.Kas on ka kaebusi,küsiti.Mis sas ikka kaevata oskad,egas see ka aitaks.Juba oludest piisavalt teadlik,kogenutelt valgustust saanud.Pass hoiule,kutse kätte.Mõne päevaga töölt lõpparve käes.Võis hakata ettevalmistusi tegema.Minekupäev teada,10.-nes november 1974.aastal.Nädal varem ikka läks pidulikum hüvastijäturituaal käima.Kaugemad ja ligemad sugulased sõbrad tuli läbi käia.Kaine peaga mõlemad vanaemad,kes veel elasid.Tubli kolm päeva läks pidu kõvas tempos,vahetult ikka enne lahkumist.Kodus laud kui äke,rahvast käis läbi murdu.Joodi-söödi,juurde toodi.Siis oli see hipide järellainetuse aeg.Me olime nn.hipparid.Sõbrad üle Eestimaa,Riiast ja Lenskastki.Loomulikult sõbrannad kah!Tähendab,olid käimas pikad kohaliku tähtsusega pidustused.Papa-mammal tüdimust rohkem,kui küllaga.Saabus 10.-nes november,minu kroonumineku hommik.Egas mina täpselt teadnudki,öeldi!Ema oli pakkinud toidukoti,sinna toppisin 3 reservviina.Küll tarvis läheb!Läkski!Hommikul laua taga toit sees ei püsinud.Muidu kombe pärast sai istutud.Rüüpasin õunamahla,seegi tuli kiiruga välja.Magu tunneb ära ju,kas on alkohol või ei ole alkohol.Teda ei peta!Papsile patsi,mammale kalli-kalli ja minekut.Kodujaamas oli suur saatjaskond.Plakatid ja lipud!Jooke mitut masti.Aega rongini oli,sai tantsugi lüüa.Ühel vanemal sägal oli kaasaskantav lintmakk ühes,see meil musat andiski.Enamik ristirahvast,kel Tallinna varajane tööle minek,hoidus eemale.Mehed,kel juhtus pea haige olema astusid ligi.Oli ju ankur koduõlut jaama toodud,koduveini ja kangemat kah.Tuli rong!Läksime väiksema seltskonnaga vaguni tamburisse.Hädapidurid peale,jätsime mahajääjatega hüvasti.Lõpuks aeti diiselrong liikvele.Vagunis rahvast murdu,kõik varajased proletaarlased tõttasid pealinna poole ametipostidele.Meie saime aga istuma,terve topeltpingivahe oli meite päralt.Lipp oli kenasti kaasas,kirjad peal(K..... läheb sõtta),tsinkämber koduveiniga ja muud "käsijoogi-granaadid".Oli minejaid Kehrastki.Kes ja kuidas.Nii me seltskond ühineski.Vaprusevedelikud käisid käest-kätte,laulgi rõkkas.Ei rahvas pahandanud,suhtumine oli mõistev.Pealinna jõudes olid kõvad tuurid üleval.Pididki olema.Selle nimel sai mitmeid päevi vaeva nähtud.Balti jaama juuksuris tehti pidulik protseduur,aeti maha õlgadeni juuksed.Salgud kahmati mälestuseks.Ühe saatsin sõbrannadega koju hoiule,mingi pahmaka võtsin kaasa (hiljem kusagil see rekvireeriti).Pisut lamenti jaamahoones ning taksoga Lasnamäe vana lennuvälja poole.Mul olid 2 saatjat kaasas,pinginaaber ja sugulane.Võtsime mu kotist reservviinad käsile,2 oli veel järgi.Jõudsime Lasnamäele kogunemispunkti väravasse.Kõrge plank,raudvärav suletud,kontroll-läbilaskepunkti putka,mille trepil täägiga päevnik või korrapidaja.Tuju pööras nadiks.Rüüpasime pudelist,tühi.Vaatasin kogunemispunkti,kole karm see ümbrus.Väga vangimaja moodi.Mul hell hing.Turgutaks või?!Viimane viin välja.Sõbrad pealt mekkisid,ei jõua rohkem,ka ei tohi -- VAJA KUIDAGI TÖÖ JUURDE JÕUDA!!!Aga mina!!?Mul armee ootamas,kas enam tilka viina saabki.Täägiga mõrsukanägu seisab trepil mundris,kole värk.Täitsa surmamõistetu tunne kohe.Kugistasin üle poole pudeli sisust keresse.Sai veel saatjatele käppa antud ja mürinal kogunemispunkti alale.Miskitmoodi üritati kantseldada rivisse ja puha ....Igatahes oli ka arstlik komisjon!Koridoris käisid ringi kiilakad,kes püksata,kes ilma.Vist oli nii,vähemalt sagimist oli.Esmalt tuli minna vist silmaarsti kontrolli.Räägiti,et mul olid kannid paljad ja trussikud näpu otsas üle õla nagu pael,kui kabinetti sisse astusin.Vot ei mäleta!Mu lühinägelikkusega jäädi ilmselt rahule,sest hirmruttu olevat ma kõva lärmi saatel sealt uksest välja lennanud.Eks vist oli muidki arste,keda külastada tuli ....Pisiasjad polegi väga olulised!Finaali häguselt mäletan.Keski mundris nügis suurde ruumi mind,ise õiendas üsna lärmakalt.Miks inimest nügitasse?!Nagu kakelust kisub alustama?Seda ikka soab!Tüli kustutati eos.Anti nõu trussed jalga terida.Nii ka tegin.Veel terake uimerdamist,siis teatas aulik konsiilium pika laua tagant,et OLEN KUTSUTUD KODUMAA KAITSELE!Tervis kui teras (see läks veel karastustulle)!Riviteenistuseks kõlbulik!
Koridoris ajasime omad lahmotid jälle selga.Üksvahe ärkasin kinosaalis,filmigi näidati.Peale lõunat aeti kasarmusse.Seal sai koiku peal tududa.ÕHTUL KELLA 6-e PAIKU AGA,SAABUS HIIDPOHMAR!!!Arstlik komisjon edukalt läbitud,aga sobilikku arstiabi kohapeal tervise parandamiseks ning alalhoiuks Nõukogude Armee ei osuta!?!!!
...ja tuli isetegevuse korras käia üle plangu Pae tänava gastronoomia kaupluses.Oli seoke hea jook "Jõhvika vein",maksis 1rubla ja 36 kopikat.Põltsamaa Veinitehase märjuke.Sai võetud kott täis.OH KÜLL MAITSES HÜVA SEE!!!
Olime üsna meeleolus,kui õhtul hilja Moskva rongile omnibussiga meid reisitati.TERVISKI KORRAS!

[Uragan]

Hei ,see mehepoeg!
Järsku trehvab siia lugema keegi,kes 10.nov.1974.aastal juhtus sattuma kutsealuste partiisse,kes sõitis (vabatahtlikult-sunniviisiliselt) läbi Moskva Tshitaasse aega teenima.Meid oli 60 meest üle Eesti koos.Esmalt viidi meid Tshitaas Peshtzhanka tankipolku.Lõime seal vanadega kõva lahingu,pool polku laatsaretti-pindedesse.Peale seda ooperit hajutati meid üle kogu Taga-Baikali sõjaväeringkonna.Meist 12 eestlast sattusid Tshitaa külje all paiknevasse Kashtakki.Õppepolku,kus koolitati meist seniitlaskureid (strelok-zenitshik).Kui mäletan õieti,siis väeosa nr.04029.See oli seerude kool (shkola mladshih komandirov),tuubiti pähe kompleksi Strela-2M.Sõja alul olevat härra Brezhnev ise olnud selle numbriga väeosa komandör.1975.a mais olevat käinud ürituse 30.-ND AASTAT VÕIDUST raames ka seal külas.Õnn,et Otiga (Ottis....ga) juba olime sel ajal Ulan-Udes.Õppepatarei komandor oli kapten Gedsenko.Mul vedas.Olin öösel õppelinnakus päevnik(dnevalnõi).Tõusis uragan ning see viis minu valvatavalt objektilt BTR-i minema.Lendas kui tikukarp.Maandus tubli versta jagu eemal stroibatis.Küll tõusis tshurkade lärm!!!Vastu hommikut kihutas staabist käskjalg kohale,lahmotid kokku ja kohe Ulan-Ude sõit.Jälle mu hukkamine jäi ära!Oli mul aga hea meel!Veel siiani on!!!
KAS MÕNI ELLUJÄÄNU VEEL ON?!Kolme peale enese tean!

[indrek]

Ise käisin Tallinnas Uuel tänaval. Kui sain 16, siis esimest korda ja enne sõjaväkke minemist veel paar korda. See oli 1985-87.
Mega rõve koht oli. Pidi mitu tundi aluspükste väel külmetama seal.

[allohve]

Sai ka kunagi ammu vene ajal sõjakommisarjaadis käidud. Oli vist arvele võtmine või miskit sellist. Seltskond imelikke ja kahtlaseid "arste" vahtis noori alasti poisse. Kummaline...
Aga ega see praegune arstlik keskkomisjon Tallinnas suurt parem ei ole. Kui tahad teenistusest pääseda siis simuleerid ja pääsed, aga kui tahad tegevteenistuses olla siis teevad "arstid" su kõige haigemaks inimeseks ja üritavad iga hinna eest maha kanda. Pärast selle asutuse külastamist hakkasime arvama, et kaitseväes tegevteenistuses terveid sõdureid ei olegi. Jõle nõme! Kevadel saab eelmisest korrast 3 aastat ja tuleb jälle minna. Kohe hirm hakkab, et olen äkki veel haigemaks ja põduramaks jäänud!

[Brigadir]

Pagan, ma neist arstidest ja sellest suhtmisest aru ei saa! Juhtunud et kaks venda, kellest 1 eluaeg maatööd murdnud ja teine pool oma elust haigevoodis veetnud, läinud koos komisjoni. Terve ja tugev tunnistatud mittekõlbulikuks, aga teine sobivaks väeteenistuseks.

Nii pole midagi imestada, kui noorsõdurid ei suuda kümmet kätekõverdust või kõhulihast füüsilises testis ära teha. Kui sellest kuulsin, siis küsisin, et kas nad ehk simulerivad, et mitte suurt tampi teenistuses saada. Aga ei, olevatki sellised noored mehed, kes hommikujooksu ajal pildi tasku panevad ja peale kahte kätekõverdust värisevad ja tudisevad ja lihtsalt ei jaksa. Pole kunagi vaja olnud.

Ma olen saatuse sunnil pidanud neli korda arstlikus komisjonis käima. Viimane kord siis tegevteenistuses olles. Muidu läks kõik kenasti, sellega olin juba arvestanud, et tädiksesd lasevad järjekorral ukse taga rahumeeli oodata ja kohvitavad häirimatult, kui tahtmine tuleb. Aga selle peale ma ei tulnud, et mul ettearvamatuid probleeme võib ette tulla.

Kõige viimane arst, neoroloog, oli tõeliselt põhjalik. Sain ka vanale hobusele kaeru pakkuda: koorisin ennast elatanud proua nõudmisel imeseksikate KV bokserite väele, tegin jõu ja ilu numbreid, nagu soovitud. Siis aga küsis lugupeetav spetsialist, milliseid haigusi ma põdenud olen? Ei osand esiotsa nagu midagi kosta. Vastasin, siis mis meelde tulid, nohud-köhad-gripid, tuulerõuged lapsena...
"...rohkem nagu esiotsa meelde ei tulegi, küllap lapsena olen lastehaigusi veel põdenud," ütlesin
"Noormees, teil on ju probleeme mäluga!" hüüatas arst. Näis, nagu ta oleks oma pikaaegse staaži jooksul lõpuks kauaoodatud meditsiinilise avastuse teinud. Nagu kass, kes terve igaviku hiirt varitsenud ja nüüd lõpuks oma saaklooma silmast-silma kohanud.
"Te ei saa ju kaitseväes teenida, kui teil mälu nii vilets on!" jätkas arst võidurõõmsalt hiire püüdmist. Jah muust tal tõesti kinni hakata polnud. Kui mainisin, et olen neljandat korda komisjoni ees ja esimesed kaks korda oli polikliinikust kaart kaasas, kus mu elulugu arstide pilgu läbi kirjas, peaks nagu olema vajalik info võimudel olemas olema. Ei see ikka pole nii, sain kummalise vastuse. Et see kunagine oli kutsealuste komisjon ja nüüd on hoopis uue komisjoniga tegu.

Eks see on arusaadav ka tegelikult. Eesti on nii suur, et siin ühest asutusest teise paberite liigutamine on raske ettevõtmine.

[hagen]

Sügis 1986 Tartu Komissariaat.Mingi kabinet kus pidi palja noksiga olema ja kükke tegema,minu ees olev kutt läks laua juurde ja käsu peale eesnahk tagasi tõmmata,viskas riista lauale öeldes,et vaadake ise prouad teie teate paremini.Tohtrid polnud ka lollid,panid vanale joonlauaga mööda schwantsu paugu ära ja lubasid Novaja Zemljale saata. Kõrvaarsti juures simuleeris üks kamraad kuulmispeetust ja vastas igale tohtri sosinale,et ei kuule selle peale sosistas arst hästi vaikselt,võite minna kutt muidugi vastas reipalt,ahah ma siis lähen jah.Mulle räuskas tookordne Tartu komissar Kallit (vana m...),et hommepäev ajab mind ise kiilakaks,(olin nimelt punkar vastava soenguga)mina arvasin selle peale,et võib küll siis ma näen ju veel rõvedam välja.Selle peale tuli standardtekst Novaja Zemlja kohta.Lasnamäe jaotla kontroll oli tükk maad brutaalsem,sest enamusel oli räme pohmell ja arstidel kõigest sellest koblakas ees ja plaan ju ka täita.Üks vana oli mingilt operatsioonilt tulnud,kõht kinni plaasterdatud ja valud veel sees. Talle öeldi,et pole hullu vägedes võetakse niidid välja seal arste küll Mingi moment löödi kahuriliha platsil rivvi ja väljale ilmus,nagu issand jumal meie lgp president Arnold Arnoldovits Rjuutel.Ning hakkas tõukama nii heldimapanevalt kaunist juttu,et senimaani tahaks talle mõned mehised sõnad öelda.Kõne ise oli umbes selline,et noormehed te seisate tähtsa eluetapi lävel,teile antakse võimalus jätkata isade ja vanaisade kuulsusrikkaid traditsioone(selle vastu polnud mul isiklikult midagi,sest mõlemad vanaisad ja kõik vanaonud olid saksa mundris),kindlustada sotsialismileeri ja suure Oktoobri poolt saavutatut,kaitsta ülemaailmset rahukest ja vajadusel anda imperialismile vääriline vastulöök,ning mitte lasta end provotseerida välismaistel pettekujutelmadel ilusast,aga petlikust heaoluühiskonnast.Pettekujutlustele pidime jälle väärika vastulöögi andma(mul kerkis kohe silme ette hurmav vaatepilt,kuidas ma Ney Yorgi suitsevate varemete vahel teadagi millega Madonnat nuhtlen),siis läks vana päris isiklikuks ja pajatas meile,et nüüd peame me kõik minema kodumaad kaitsma aga ise krt lõpuks küllkaasa ei tulnud.Kõne lõpul me olime juba üsna külmunud 16.november ikkagi ja siis tuli seesama aga vene keeles,ning lõpuks laulsime kõik koos Kalevite kantsi.Peale seda meeltülendavat miitingut olime me täiesti küpsed, viimaks oma noori elusid suure kodumaa altaritele ja esimesed satsid panid juba öösel kas TSirtSikki või Bizkekki Afgaani väljaõpet saama

[airman]

NA armee kohta ei tea midagi öelda,aga praeguse komisjoni kohta võiks nii mõndagi öelda. tegevteenistusse astumisel pidin läbima kak-i.arstid normaalsed aega läks vähe kuni jõudsin viimase arsti ukse taha kelleks oli sisearst ja siis see pulla alles algas kes miks milleks kunas jne.küsis miks veerõhk kõrge räägin,et jõin kohvi tegin suitsu pärilik ka natuke kohe saadame uuringutele miks milleks jne jooksin mööda arste sain vastused viisin sisearstile tema nojah vastused meil nüüd on aga tahaks ikka täpsemalt ja andis jälle mingi hunniku paberieid ja jookse jälle mööda haiglaid ringi sain samad vastused mis ennegi,aga lasin igal arstil juurde kirjutada et tervis võimaldab töötada tegevteenistuses jne.viisin sisekale vingus jälle,et pole ikka hea ladusin spetsialistide kõvade allkirjade ja templitega paprid talle lauale pööritas silmi sisises,aga läbi lasi.varsti jälle sinna äkki on pensionile läinud

[Madis22]

noorem vennas on nüüd juba neli aastat käinud meditsiinilises. ei taheta uskuda, et kõõlused põlves vahepeal tagasi ei kasva. ta nimelt suur turske poiss - eluaeg trenni teinud, aga mingi aeg lõigati spordi-trauma tagajärjel põlvest veerand kõõlustest välja ja nüüd ei jookse enam mitte.

ise käisin vabatahtlikuna 98ndal aastal. kuna üks arstidest sattus juhuslikult isa tuttav olema ja ma ise tahtsin sõjaväkke minna, siis plokkima ei hakatud. ja et meditsiinilises pikalt passima ei peaks, siis ei läind esimesena mitte hambaarsti juurde, nagu kutsealused, vaid psühhiaatri juurde nüüd vahel pisut aasitakse selle pärast, et ega need vabatahtlikud normaalsed inimesed ei ole ...

[canislupus]

Tallinna Kaki arstid... ma ei saa aru, milleks nad üldse vajalikud on...

(nagu ka med.teenistus - köhakommi andmisest keerulisema asja puhul saadetakse haiglasse)

[Himik]

Tervist
Ise olen vene aeg lugematuid kordi arstlikus komisjonis käinud. Nüüd mõned meelde jäänud seigad. Oli üks mees, vist mitu korda kollatõbes olnud, kõik vastavad paberid olemas, et surmani dieedil ja kärakast ei maksa enam unistadagi. Oli ka tegelikult tõesti haige mees ja kroonu lobi oleks mehele tõelise põõna pannud. Kamandati mees selili, üks tohter kukkus kõhtu mudima ja kuulutas siis rõõmsalt, et maks on täitsa olemas ja omal kohal, goden.
Teine lugu , mõõdeti vererõhku, vaadati imelikult mehele otsa ja küsiti, et mis ise ka arvad. Mees siis hakkas kokutama, et eile olnud pidu ja eks ta siis sellepärast kõrge ka on. Siis vaadati talle veel imelikumalt otsa ja käratati, et mis sa valetad, sul vererõhk ainult 95 ja sa patrad, et kõrge, goden.
Kõige huvitavam komisjon oli Tšernobõli minekuga, kutsuti komissariaati, pisteti vereproovipaber kõigi näitajate kohta pihku ja polikliinikusse. Seal ei tahetud jutule võtta, aga me lubasime komissarile ära kaevata, siis tehti ära. Vastustega läksime tagasi ja see komisariaadi major oli ainuke, kes neid vereproovide vastuseid uuris. Kas ta arstide käekirjast ja meditsiinist üldse midagi taipas. Aga tulemus oli tee Tšernobõli.