no kui juurelda üldiselt võitlusgruppide üle, et mis moodustised need sellised on, siis nime järgi võiks oletada, et tegemist on hästi väljaõpetatud grupiga, kes vastavalt vajadusele antakse juurde kompaniile või kasutatakse rünnakurusikana näiteks, aga millega peaks võitlusgrupp võitlema, seda jällegi ei tea keegi
Sissiteema on soiku jäänud, kuid kas sissimist oodatakse võitlusgrupilt, seda ei tea jällegi keegi öelda.
Ma oletaksin, et võitlusgruppi kasutataks sõjaajal kuskil raskuspunktides täiendava jõuga, ning rahuajal on tegemist kiire reageerimisvõimega üksusega, mis mingi pisikese üllatuse korral kiirelt kokku kogutakse ja üllatust vastu võtma saadetakse.
Ma nüüd ei tea kas see nii muidugi on, aga selge on see et üks vabatahtlikest koosnev üksus ei suuda teha perfektselt nii sissimist, linnalahingut, miiniteemat, sukeldumist ja langevarjuhüppeid, see poleks reaalne, see on vast mingi eriüksuse teema juba.
ilmselt on kellegi silme läbi võitlusgrupp eraldi rühmasuurune üksus, mida on kerge kokku kutsuda ja kerge manööverdada, neile antakse natuke paremat varustust ja väljaõpet. _________________ paraadil näeme, raisk
Heh, kert122, ma olen VGRst hoopis teistmoodi aru saand . Mina ei näe teda tavalise KL baasil lahinguüksusena, mis vajadusel mingile regulaarväe kompaniile juurde antakse või midagi esiridades ründama saadetakse. Kuna tegu on KL baasil üksusega, siis tegutseb ta oma maleva piirides ja koosneb kohalikest meestest. Kohalikel inimestel on parimad kohalikud teadmised, mida oleks patt mitte kasutada. Kuna tegemist on ikkagi üsna väikse üksusega (tugevdatud rühm vmt.), siis ei suuda see 1:1 vastu arvuka ja soomustatud vaenlasega lahingut pidada. Niiet jäävad peamiselt miinid, snaiperrelvad ja kaudtulerelvad/ tule tellimine. See suurus- või nimetus on üldse veits suhteline mu arust, sest ei tegutseta ju sellise suure grupina koos, vaid väiksemate gruppidena. Jagu on vast maksimum, ja kui kõrgemaltpoolt nõutakse mingi objekti ründamist, siis tullakse kokku. Niimoodi saaks katta ka vähegi soliidsema suurusega piirkonna, et ikka igal pool midagi toimuks. Jagu saab veel omakorda jagada pooleks, kes näit. samal teel paari km vahega miine üles panevad. Nimi VGR on nagu "katusorganisatsioon", mille ülem koordineerib oma meeste tegevust, suhtleb kõrgema üksusega jmt. Kompanii tundub mulle kõrgema üksusena lahjaks jäävat. Kui mõelda tema vastutusala suurusele ja kaudtulerelvadele, siis kipub ta VGR toetamiseks lahjaks jääma, sest VGR opereerib ju terve maakonna piires. Vähemasti pataljon peaks olema, brigaade on meil ju vaid üks . Mis puutub nendesse sinu loetletud asjadesse, mida VGR võiks osata, siis ma tõmbaks sissimise ja miiniteema vahele võrdusmärgi ja muu seksika staffi jätaks teistele . Kui vaenlase lahingüksustele veetakse kõike neile vajalikku takistamatult järele, siis saab meie võitlus lühike olema. Ei pääse me sellest sissimisest ja miiniteemast, see on hädavajalik ja tundub loogiline kohalike meeste tegevusena. Las nende muude asjadega tegelevad suuremad üksused, kes on arvukamad ja parema relvastusega.
Larry jutt on palju mõistlikum kui VGR funktsioonikirjeldus ise. Kõik on selgelt ja ülevaatlikult kirjas. Ainult, et seda ei ole kinnitatud ja sellest me juhinduda ei saaks. Tahaks midagi sama selget ja loogilist omale ülesandeks saada, sest tegelikult alles siis saab hakata väljaõpet ja ettevalmistusi korraldama.
See sissiteema aga jookseb kogu aeg sisse. Kas VGR on nüüd siss uue nimega? Kuhu jäid siis vanad, olemasolevad, sissid? Ja kui VGR tähendabki nüüd sissi, siis miks neid nii vähe on? Sisse peaks palju massilisemalt olema. Üks VGR ühe maakonna peale on ääretult, ääretult vähe.
Soome piirivalvel on oma sissid. Rahuajal Soome piirivalve allub siseministeeriumile ja valvab piiri. Sõjaajal nad on aga sissid kes peavad sissisõda vaenlase tagalas. Ka reservist moodustatakse hulga sissiüksusi.
Vanasti Eestis ehitati "Soome mudelit" - ka Eesti piirivalvel oli oma sissiüksused. Aga keegi "sitapea" leidis, et sisse pole vaja ja need üksused peksti laiali. Minu seisukoht on, et see oli suur valearvestus ja ränk viga.
NATO kaitseb Eestit - ise pole vaja midagi teha peale välismissioonide. P-ses.
Piirivalve toodetud sissid peaks kõik ju kuskil alles olema. Võibolla arvel kuskil jalaväelastena vms? Tundsin mõndasid neist, mehed on tõesti hea kooli saanud ja hästi treenitud.
Kas nii, et kõigepealt toodame suure hulga kvaliteetseid sisse ja siis paigutame need kuskile pataljoni struktuuridesse ära, kuhu nad kaovadki ja ennäe - pole enam sisse. Siis mõeldakse välja: KÄES! - Kui sisse enam pole, siis järelikult tuleb luua VGR-d. Neile aga mitte öelda, et tegelikult olete te sissid. Nii, ühed teavad, et nad on sissid (piirivalve), kuid ei saa sissidena tegutseda, sest on jalaväelased ja teised (VGR-d) ei tea jälle, et nad on tegelikult sissid ja nii ei saa nad samuti sissidena tegutseda.
Kellele see kasulik on? Kui tegemist on sihiliku kahjustamisega, siis müts maha nende tehnoloogide ees kes selle skeemi välja mõtlesid. Kui aga on tegemist eesti mehe oma tölplusega, siis on mul hea meel, et hämaral ajal mõisnikel esimese öö õigus oli - sai niigipalju seda eesti genofondi parandatud, kuigi näib, et mitte piisavalt.
nagu ma juba ütlesin, Soomel on palju lahedaid üksuseid, see on vahva, ei vaidlegi vastu.
Võitlusgrupp on mingi moodustis, millest keegi aru ei saa, mida nad tegema peavad, lahe nimi iseenesest muidugi, aga keegi ei tea, mida see asi ajama peab.
Keegi rääkis, et VG kuulub tagalakompanii koosseisu ja allub otse pataljoniülemale, kas see ka nii on, ei tea mina.
kõige rumalam asja juures on, et kui keegi tahab et see oleks salajane, siis olgu salajane, aga need mehed võiks siiski teada mida nad tegema peavad, ja tehku seda asja, ja siis salastatagu palju tahetakse. _________________ paraadil näeme, raisk
Võib-olla häda ongi selle nimetusega. Siss, partisan, guerilla on nii hirmus asi, et seda nime ei tohi kasutada.
Teine variant on, et kui USAl pole sisse (nendel on tugev õhuvägi, tugev merevägi, tiibraketid, sateliitid, merejalavägi, jne. - võib olla USA ei ka vaja sisse) siis ka Eestil ei tohiks sisse olla. Olgugi, et sissid on Eestile hädavajalikud. Võib-olla USA isegi kardab sisse.
Mulle tuleb meelde, et kui ma pidasin Georgias loengu sissisõjast, nii georgialane kindral andis mulle hea nõu mitte rääkida sissidest, vaid eriüksustest mis võitlevad vaenlase tagalas. Ka seal siss on mingi himus asi mille nime ei tohi mainida.
Noh, see VG on igatahes üksus mis peab võitlema vaenlase tagalas sissisõja meetoditega - aga kui seda ei tohi seostada sisside ja sissisõjaga nii olgu peale. Räägitagu, et VG on eriväljaõppe saanud eriüksus - sedagi pole vaja hirmsasti reklaamida, et VG kasutab miine. Paraadil võib ju marsida kas või püstolkuulipildujaga, aga sõjapidamiseks peab olema hajutatult ladustatud miinid ja lõhkeaine.
Kui asi oleks ainult nimes, et ei tohi öelda sõna siss, siis peaks kõik piirivalves väljakoolitatud sissid nüüd olema lihtsalt VG-d. Seda aga ei ole.
Sissid on kuhugi ära kaotatud ja seda suurel hulgal. Asemele antud siis käputäis VG-d. Kas need suudaksid asendada suurjoonelist sisside puudumist?
Kui näiteks Kirde Kaitseringkond vastutaks ise oma vägedest, nii need sissid leitakse üles ja suunatakse kaitseringkonna alal tegutsevate VG ridadesse.
Liitunud: 23 Dets 2003 Postitusi: 118 Asukoht: Siuge
Postitatud: 05 Nov, 2009 4:43 Teema:
sven kirjutas:
Põlve otsas tehtult oleks teoreetiliselt selline miinilahing juba praegu võimalik läbi viia aga sellel ühekordsel üritusel ei oleks suurt sõjalist tähendust. See varustus, taktika ja väljaõpe peaks olema ametlikult juurutatud. Nii saaks asi mastaabid ja kaalu
Ametlikkusest niipalju, et oma miine nimetame me ametlikult kaitselaenguteks. Kas sellises olukorras on mõtet mingit miinisõja taktika heakskiitmist kõrgemal pool loota?
"Kas sellises olukorras on mõtet mingit miinisõja taktika heakskiitmist kõrgemal pool loota?"
Oleks põnev uhkustada paraadidel ilusate MBT ja IFVdega.
Kahjuks ei mõelda selle peale, et tõhusa miinisõja pidamise võimalus oleks Eestile oluliselt tähtsam kui püüelda nende tankide ja jalaväe lahingumasinade poole.
Esiteks peaks olema valmis tõhusaks sissisõjaks - see annaks heidutuse, mille baasil oleks võimalik tasapisi arendada ka konventsionaalse sõjapidamise eeldusi.
Kahjuks nüüd fundament on puudu ja riigikaitset ehitatakse "soo peale".
Kui lahti võtta erinevate KV juhatajate CV'd, lugeda nende teenistuskäiku, siis võib aimata ka nendele südamelähedasi teemasid. Täbar lugu on see, et kõik nad on olnud suurriikide armeede teenistuses ning kindlasti on raskusi väikeriigi oludega kohaneda. Kui vaadata alljärgnevat tabelit, siis on neist enamus mõelnud nagu neil oleks ressursside lahtrisse kirjutatud Large ehk palju, kuid iseseisva sõjategevuse seisukohast peaks sinna olema kirjutatud Inadequate ehk mitte piisav.
Pool aastad maal viibimine ja olen jälle tagasi interneti juures.
Teises kohas viiking kirjutas: Parim kaitse on rünnak
Mõnikord voib olla niimoodi.
Üks ülesanne VG’le võiks olla löökiüksusrünnak, kui on vaja selline läbiviia.
Soome sõjis isegi pataljoni rünnak oli kunagi grupp koordineerituid löökiüksusrünnakuid.
VG võib olla koostatud ajutiselt vastavalt ülesandele või püsivalt koostatud.
Löökiüksus peaks olema alati koostatud vastavalt ülesandele ja vaenlase objektile.
Löökiüksusrünnaku märk on täpselt piiristatud, sageli paigal olev (ei liiku), vaenlase objekt.
Tüüpiliseid vaenlase objekteid ovad näiteks vaenlase hoolduskeskused ja staabid.
Rünnaku eesmärk võib olla: hävitamine, vallutamine, vangi või dokumentide ära näpsamine.
Rünnak toimub normaalselt ilma oma ettevalmistava raskerelvade tuled, ainult oma enda tule toetusel ja pürgides üllatusele.
See oleks tugevdadud rühm, aga päris kergesti relvastatud, vastavalt objektile ja ülesandele.
Vaenlase objekti luuratakse ja vaatletakse põhjalikult ja ümber piiratakse ja nõrkendatakse juba eelnevalt (snaiprid, kaudtuli, miinid, etc..).
Rünnaku plaan koostatakse korralikult.
Rünnaku oleks hea harjutada sarnasel objektil enne seda.
Löökiüksuse koosseis ja relvastus määratakse rätsepatööna vastavalt objektile ja ülesandele.
Üksuses võib olla järgmised osad:
- tuletoetusosa
- varjav (kaitsev) osa
- kallale tungiv osa ja
- petteosa.
Löök läbiviiakse sageli teadlikult öösel ja/või halva ilmaga. Löök on kiire ja äge.
Kallale tungiv osa läheb edasi kuni objektile. Kui löökiüksus on teostanud ülesande läbi, see sageli eraldubja pöördub tagasi lähtepositsioonile.
Võtisõnad on: piiristatud objekt, head ettevalmistused, äge ja kiire löök, öösel ja/või halva ilmaga, vajadusel kiire eraldumine.
Eelduseid löökiüksusrünnaku õnnestumisele ovad:
- Objekti on häiritud ja nõrkendadud eelnevalt
- Objekti on luuratud ja vaatletud korralikult
- Rünnakuplaan on koostatud üksikasjalikult kuni lahingupaari tasemele
- Rünnaku on harjutatud sarnasel objeltil eelnevalt
- Edasimine objekti lähedusele toimub varjatult
- Tuletoetusosa peab jõudma tulepositsioonile varjatult enne kallale tungeva osa rünnaku
- Kallale tungeva osa rünnak ei tule avastatuks liiga vara
- Ööpäeva hetk, vaenlase olukord ja ilm peab olema soodused rünnakule
- Rünnak on vaenlasele üllatus ja läbi viiakse ruttu lähivõitlusena
- Eraldumine peab toimuda ka ruttu enne vaenlase toibumist kaitsele
Rünnaku etappid on järgmised:
1. OBJEKTI LUURE JA VAATLUS
2. RÜNNAKUPLAANI KOOSTAMINE
3. ÜKSUSE KOOSTAMINE, VARUSTAMINE JA KÄSK
4. EDASIMINE LÄHTEPOSITSIOONILE
5. VIIMASE HETKE LUURE
6. DETAILNE KÄSUDE ANDMINE
7. RÜNNAKU LÄBIVIIMINE
8. RÜNNAKU JÄRELTEGEVUS
Eestis 90’del aastadel mitu korda oli sissi või jalaväe lahinguõppuse lõpuks sissi/jalaväeüksuse koondrünnak objektile. Objektil oli vastuüksus kaitses. Mina olin normaalselt objektil vaatamas, kuidas rünnak läheb.
Normaalselt rünnak toimus valgel ööpäeva ajal.
Tulemused olivad head. Objektil ei olnud lihtne tõrjuda rünnaku, sellest hoolimata, et oli teatud, et see läheb varsti. Osalejad olivad väga motiveeridud ja võimekaid. Olen kindel, et see sama oleks täna päeval, kui keegi korraldakse selliseid õppuseid.
Kõike tähtsam, löökiüksusrünnak on efektiivne ja suhe vaenlase kaotused/omad kaotused on hea, kui see on korralikult läbi viitud. _________________ Si vis pacem, para bellum
Viimati muutis seda Unto Pulkkinen (10 Nov, 2009 14:57). Kokku muudetud 1 kord
Esitlen ühe väga tarvitamiskõlbliku miini, põhjamiini.
See oleks odav ja efektiivne VG, normaalse jalaväe ja sisside lahingus MBT kolonni vastu.
Eriti varitsuses suure tee kõrval see täiendab tee katkestust lõhkeainega.
Selline on kasutusel näiteks Soomes.
Põhjamiin põhineb kumulatiivprintsiipile (-laengule).
Soomlases põhjamiinis on 4 kg lõhkeained.
Kaal on kokku 7,5 kg.
Põhjamiin läbistab terast umbes 8 cm.
Tanki põhja on õhuke võrreldes külgsoomusega.
Niimoodi see on võimeline hävitama MBT:n (soomustank) eriti,
kui se pihtab laskemoona või kütteaine kohale.
MBT on raske hävitada Gustidega sellepärast, et selle külgsoomus on paks ja
soomus võib olla kattud plahvatavade aktiivplaatidega.
On vajalik pihta mõnda Gustiga, et MBT hävib.
Miini surve- ja palavuslöök ning kiled elimineerivad tanki meeskonna.
Vaskijuga tabamus ka põrutab elektroonika, optika, konti ja liigendeid ja tekeb vead.
Miin kaevatakse natukene maa või tee sisse selle moodi, et see ei ole nähtaval.
Miinis on magneetne ja seismine (tärin) sensor.
Miinis on ka ülesõiduloendur, millal see plahvatab alles teatud ülesõiduarve järgi.
Sellele saadakse ka programmeerida ülesseadumise aeg.
Miinile võib monteerida ka vaatlussütik traatiga või ilma traati.
Kui arendatakse uus miin, nii selle võiks lisata kaugekontrolli raadioteel.
Miin saadakse ka varustada lõksuga, mis tekeb lõhkumise raskeks või see
saadakse programmeerida õhkama lõhkumise üritamisest.
Esiteks plahvatab miini ülaosas väike mustrohilaeng,
mis visab peal oleva maa ära kumulatiivlaengu eest, selle järgi kohe plahvatab kumulatiivlaeng.
Omad joudud saavad sõida miinide üle, kui ei ole rasked sõidukid.
Need ei ole ohtlikuid jalaväele ja ka ei tsiviileile.
MBT alla on umbes 2 x 5 meetri ala, kus plahvatus võib hävitada tanki.
Sellel on palju suurem toenäolosus kui roomikmiinil plahvatada efektiivselt.
Kumulatiivlaeng on ka mõjukam tanki vastu kui roomikmiini laeng.
Põhjamiini hind on väiksem kui granaatheidja granaadil ja mõju on parem MBT vastu.
Põhjamiini plahvatus ei avasta tulepositsiooni ja on niimoodi turvaline.
Kunas põhjamiini hind on madal, nii seda võib kasutada massiivselt vaenlase toenäoliseil tankiruuteil,
näiteks tee katkestuse kõrval takistamas mööda sõitmine.
Põhjamiinid monteerivad pioneerid (ja ehk spetsiaalselt koolitatud jalaväemehed või sissed).
Miineid võib osta Soomest või need on lihtne valmistada ka Eestis.
Põhjamiin on väga soovitav relv väikseile maile, nagu Soomele ja Eestile.
Põhjamiineid võiks valmistada Eestis odavalt.
SIIN ON ETTEPANEK: kest: Eestis on plasttööstust (ja metallitööstust)
lõhkeaine (heksotol): vähemalt Soomes Forcit valmistab
elektroonika: Eestis näiteks Hotronics või muu elektroonikafirma on võimeline valmistama,
prototyypi koostamine oleks lihtne töö ka Juhanile.
kaugekontrol raadiojaamaga: Juhani (või Hotronics)
vaskikoonus: mitu mehaanikatöökodad Eestis
mustrohi: Kemira Vihtavuori Soomes
Mida veel?
_________________ Si vis pacem, para bellum
Viimati muutis seda Unto Pulkkinen (10 Nov, 2009 15:03). Kokku muudetud 1 kord
Aga eeldame, et siss peab ise tegema miinid. Keskladude pärast.
Musta rohtu ennast on tegelikult lihtne valmistada. Ka suuremates kogustes, kui materjali on.
Lõhkeaine niisamuti, kui materjali on.
Kest, hea küll, kuidagi nikerdab valmis. (Konservikarbid kokku liimida )
Aga ülejäänud asjad on põlve otsas nikerdada rasked.
Vaskkoonus. Eks siis tuleb tõesti Juhani laualambijalad kasutusele võtta. Või saaks valmistada mingi mobiilse pressi. Sellise kondiauruga töötava. Oleks võimalik?
Elektroonika. Seda minu mõistus ei võta. Mehhaanilised asjad tulevad mingi loogikaga ikka pähe, mehaanilised-elektroonilised ka, aga puhta kiipidega mässata ei oska.
Kaugekontroll. Ainuke, mida mina välja mõtlesin, on kas jalgrattageneraator või paar patareid ja pirn. Tuli mõte pähe ka raadiojaamade kohta, aga teostus on minu mõistuse jaoks natuke keeruline.
SIIN ON TEINE ETTEPANEK
Aga vaatame need firmad välja. Teeme nendega lepingu mingi summa peale. Ja lööme rahad kokku. JA annetame kaitsejõududele. Analoogne tegu võiks toimuda ka miiniga mudel "Juhani".
Ja siis küsime neilt alandlikult, kas äkki saaks mingi korra majja või ei.
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
. Mina ei näe teda tavalise KL baasil lahinguüksusena, mis vajadusel mingile regulaarväe kompaniile juurde antakse või midagi esiridades ründama saadetakse. Kuna tegu on KL baasil üksusega, siis tegutseb ta oma maleva piirides ja koosneb kohalikest meestest. Kohalikel inimestel on parimad kohalikud teadmised, mida oleks patt mitte kasutada. Kuna tegemist on ikkagi üsna väikse üksusega (tugevdatud rühm vmt.), siis ei suuda see 1:1 vastu arvuka ja soomustatud vaenlasega lahingut pidada. Niiet jäävad peamiselt miinid, snaiperrelvad ja kaudtulerelvad/ tule tellimine. See suurus- või nimetus on üldse veits suhteline mu arust, sest ei tegutseta ju sellise suure grupina koos, vaid väiksemate gruppidena. Jagu on vast maksimum, ja kui kõrgemaltpoolt nõutakse mingi objekti ründamist, siis tullakse kokku. Niimoodi saaks katta ka vähegi soliidsema suurusega piirkonna, et ikka igal pool midagi toimuks. Jagu saab veel omakorda jagada pooleks, kes näit. samal teel paari km vahega miine üles panevad. Nimi VGR on nagu "katusorganisatsioon", mille ülem koordineerib oma meeste tegevust, suhtleb kõrgema üksusega jmt. Kompanii tundub mulle kõrgema üksusena lahjaks jäävat. Kui mõelda tema vastutusala suurusele ja kaudtulerelvadele, siis kipub ta VGR toetamiseks lahjaks jääma, sest VGR opereerib ju terve maakonna piires. Vähemasti pataljon peaks olema, brigaade on meil ju vaid üks 
. Mis puutub nendesse sinu loetletud asjadesse, mida VGR võiks osata, siis ma tõmbaks sissimise ja miiniteema vahele võrdusmärgi ja muu seksika staffi jätaks teistele 
. Kui vaenlase lahingüksustele veetakse kõike neile vajalikku takistamatult järele, siis saab meie võitlus lühike olema. Ei pääse me sellest sissimisest ja miiniteemast, see on hädavajalik ja tundub loogiline kohalike meeste tegevusena. Las nende muude asjadega tegelevad suuremad üksused, kes on arvukamad ja parema relvastusega.
