http://nero.net.ee/geno/Anton_Dubrov_Tammeorg_IMS.PNG
Oskab keegi öelda, et mis autasudega võiks tegu olla? Ning kas too number 3 õlakutel annab ka mingisugust informatsiooni?
Sündinud on Anton 1890 või 1891. aastal, tulnud ilmasõja käigus 1917. aastal või umbes nii Eestisse ja abiellunud sama aasta mais Viia Põlluga (Wiia Põld).
Lapselapselaps teadis rääkida, et jäänud kadunuks 1941. aasta suvel, olnud vististi haiglas ja/või lasid punased maha?
Anton Dubro(v) (hiljem Anton Tammeorg) elas Kihelkonnal.
Tammeorg, Anton Peetri poeg
Tammeorg, Anton Peetri poeg
Viimati muutis kanakukk, 06 Okt, 2010 14:06, muudetud 5 korda kokku.
"Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik: põhimõtted, oma hinge – kõik võimalused tulevastele põlvedele, et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi." A. I. Solženitsõn
Ennist jäi mainimata, et Anton on pärit Vitebski kubermangust (ka Vitsebsk), s.o. siis tänapäeva Valgevene aladelt.
1917. aasta mais abiellus, seal oli vanuseks märgitud 26. 1917-26 = 1891, kui sünnipäev on hiljem kui mais, siis 1917-27 = 1890.
1917. aasta mais abiellus, seal oli vanuseks märgitud 26. 1917-26 = 1891, kui sünnipäev on hiljem kui mais, siis 1917-27 = 1890.
Viimati muutis kanakukk, 29 Nov, 2010 15:35, muudetud 1 kord kokku.
"Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik: põhimõtted, oma hinge – kõik võimalused tulevastele põlvedele, et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi." A. I. Solženitsõn
Võtan jutu tagasi.
Veel 1940. aastal on mees elus ja terve:
Sõjaministri teisele abile saadetud ettekanne tähelepanekutega Nõukogude baaside kohta Saaremaal.
21. veebruar 1940
Kihelkonnas, 29. jaanuaril s.a. kella 16.00-17.00 ajal tuli seal eluneva kingsepa A. Tammeorg'i juurde 2 punaväelast, tõenäoselt Kuusnõmmel asuvast üksusest. Üks neist oli nooremleitnant ja teine sõdur. See sõdur tõi kingsepale saapapealseid teha. Kingsepp teeb venelastele saapapealseid vallavalitsuse teadmisel. Pärast töö kohta käiva jutuajamise lõpetamist andis ohvitser kingsepale raha ja palus tuua vastas olevas majas asuvast viinakauplusest üks pudel viina. Kingsepp tõi 1/4-liitrise pudeli, mille venelased jõid ära ta korteris, kusjuures nad pakkusid ka Tammeorg'ile ja ta 19 a. pojale. Tammeorg ei tarvita üldse viina ja ei võtnud ka seekord vastu, kuna ta poeg võttis vastu ja jõi pudelist paar korda. Pärast viina ärajoomist venelased läksid vastasolevasse restoraani (Kihelkonnas asub restoraan ja viinapood ühes majas) ja kutsusid endaga kaasa ka T. poja. Restoraanis nad jõid ühe pudeli viina ja sõid võileibu, viibides seal umbes 1 tund. T. poeg lahkus seal varem, umbes 10 minuti restoraanis viibimise järel. Restoraanist lahkumisel venelased olid olnud silmnähtavalt viinastanud olekus.
Järgmisel päeval tuli kingsepa juurde üks politruk ja päris üksikasjalikult andmeid eelmisel päeval tema juures käinud venelaste kohta, nagu: kes tõi viina, kes maksis raha, kas jõid sääl ära jne. Kingsepp vastanud politruki kõigile küsimustele nagu asi tegelikult oli.
03. veebruaril käis polguülem kohalikus eesti staabis ja kurtnud, et Kihelkonnas asuv üks kingsepp ahvatleb enda juurde punaväelasi viina jooma. Hiljuti 2 meest joonud seal ja jäänud täis, kusjuures koju tagasi minnes nad käinud ka ühes talus sees ja mürgeldanud seal. Peale selle ta palunud korraldust, et eestlased ei tülitaks selliselt punaväelasi. Sellest nähtub, et polguülem ei teadnud asjade tegelikku olukorda või tahtis ta asja teises valguses kujutada.
Kuuldatavasti meie ametivõimud toimetasid siis juurdluse, milles selgunud kõik asjad ja sellest informeeritud ka punaväe polguülemat ning tõendatud talle, et sel juhul pole meie inimesed punaväelasi viina jooma ahvatlenud vaid hoopis vastupidi. Muide, olgu märgitud, et ka Kuressaares vene ohvitserid käivad kingsepade ja rätsepade juures viina joomas. Nähtavasti neile on see avalikus restoraanis keelatud või kardavad nad oma politruke. Ainult mereväelased - baaside ehitajad - on ses suhtes julgemad. Nad käivad ka kõrtsides. 11. või 12.02 õhtul oli üks grupp mereväe ohvitsere Sagorski / restoraan "Kommertsis"/ juures ja võtsid kõvasti napsu. Seejuures nende juhi abi 2. järgu insener Uskov jäänud niivõrd pommi, et teistel tulnud ta ära kanda. Ka kõik teised olnud kõrtsist lahkumisel kõva auru all.
Küllo Arjakas, "Faatum. Eesti tee hävingule..", lk 586-587 (originaal ERA.2315.2.61 lk 217-226 "Salajane kirjavahetus ning juurdlusmaterjalid Nõukogude relvastatud jõudude tegevusega seosesolevate vahejuhtumite ning mitmesuguste päevasündmustega seosesolevate väärnähete selgitamise küsimuses").
Sõjaministri teisele abile saadetud ettekanne tähelepanekutega Nõukogude baaside kohta Saaremaal.
21. veebruar 1940
Kihelkonnas, 29. jaanuaril s.a. kella 16.00-17.00 ajal tuli seal eluneva kingsepa A. Tammeorg'i juurde 2 punaväelast, tõenäoselt Kuusnõmmel asuvast üksusest. Üks neist oli nooremleitnant ja teine sõdur. See sõdur tõi kingsepale saapapealseid teha. Kingsepp teeb venelastele saapapealseid vallavalitsuse teadmisel. Pärast töö kohta käiva jutuajamise lõpetamist andis ohvitser kingsepale raha ja palus tuua vastas olevas majas asuvast viinakauplusest üks pudel viina. Kingsepp tõi 1/4-liitrise pudeli, mille venelased jõid ära ta korteris, kusjuures nad pakkusid ka Tammeorg'ile ja ta 19 a. pojale. Tammeorg ei tarvita üldse viina ja ei võtnud ka seekord vastu, kuna ta poeg võttis vastu ja jõi pudelist paar korda. Pärast viina ärajoomist venelased läksid vastasolevasse restoraani (Kihelkonnas asub restoraan ja viinapood ühes majas) ja kutsusid endaga kaasa ka T. poja. Restoraanis nad jõid ühe pudeli viina ja sõid võileibu, viibides seal umbes 1 tund. T. poeg lahkus seal varem, umbes 10 minuti restoraanis viibimise järel. Restoraanist lahkumisel venelased olid olnud silmnähtavalt viinastanud olekus.
Järgmisel päeval tuli kingsepa juurde üks politruk ja päris üksikasjalikult andmeid eelmisel päeval tema juures käinud venelaste kohta, nagu: kes tõi viina, kes maksis raha, kas jõid sääl ära jne. Kingsepp vastanud politruki kõigile küsimustele nagu asi tegelikult oli.
03. veebruaril käis polguülem kohalikus eesti staabis ja kurtnud, et Kihelkonnas asuv üks kingsepp ahvatleb enda juurde punaväelasi viina jooma. Hiljuti 2 meest joonud seal ja jäänud täis, kusjuures koju tagasi minnes nad käinud ka ühes talus sees ja mürgeldanud seal. Peale selle ta palunud korraldust, et eestlased ei tülitaks selliselt punaväelasi. Sellest nähtub, et polguülem ei teadnud asjade tegelikku olukorda või tahtis ta asja teises valguses kujutada.
Kuuldatavasti meie ametivõimud toimetasid siis juurdluse, milles selgunud kõik asjad ja sellest informeeritud ka punaväe polguülemat ning tõendatud talle, et sel juhul pole meie inimesed punaväelasi viina jooma ahvatlenud vaid hoopis vastupidi. Muide, olgu märgitud, et ka Kuressaares vene ohvitserid käivad kingsepade ja rätsepade juures viina joomas. Nähtavasti neile on see avalikus restoraanis keelatud või kardavad nad oma politruke. Ainult mereväelased - baaside ehitajad - on ses suhtes julgemad. Nad käivad ka kõrtsides. 11. või 12.02 õhtul oli üks grupp mereväe ohvitsere Sagorski / restoraan "Kommertsis"/ juures ja võtsid kõvasti napsu. Seejuures nende juhi abi 2. järgu insener Uskov jäänud niivõrd pommi, et teistel tulnud ta ära kanda. Ka kõik teised olnud kõrtsist lahkumisel kõva auru all.
Küllo Arjakas, "Faatum. Eesti tee hävingule..", lk 586-587 (originaal ERA.2315.2.61 lk 217-226 "Salajane kirjavahetus ning juurdlusmaterjalid Nõukogude relvastatud jõudude tegevusega seosesolevate vahejuhtumite ning mitmesuguste päevasündmustega seosesolevate väärnähete selgitamise küsimuses").
"Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik: põhimõtted, oma hinge – kõik võimalused tulevastele põlvedele, et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi." A. I. Solženitsõn
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist