eesti mehed ja soomukid.....

[riburabu]

kas kellelgi on informatsiooni saksa poolel sõdinud eestlastest tankistide kohta? sellele on viidatud narva pataljoni 3 osas ja ( http://www.zone.ee/soldaten/hetzer_est.html ), aga kas on ka mingit vettpidavamat infot?

[-=Grenadier=-]

20. SS Diviisi tankitõrjeüksusele allutati Wehrmachti 653. ja 663. tankitõrjedivisjoni 12 tankitõrjesuurtükki ning ühtekokku 4 tankitõrje liikursuurtükki "Hetzer" 1384. tankitõrjekompaniist ja 248. tankitõrjedivisjonist.

[riburabu]

kas see peaks tähendama et meeskonda kuulusid ka eestlased?
(märkusena mainin et hetzer (jagdpanzer hetzer) oli tankihävitaja mitte liikursuurtükk)

[-=Grenadier=-]

SS-Waffen-Panzerjäger Abteilung 20

Ülem SS-Haupsturmführer B. Langhorst

(Kevadel ´44 formeeriti Sturmgeschütz Abteilung 20, kuid see võis olla ka Sturmgeschütz-Kompanie, mis oli tankitõrjedivisjoni Jagdpanzer Kompanie. On andmeid, et Eesti Sturmgeschütze kasutati Sinimägede lahingutes ning ka Tartu rindel. Mõningail andmeil oli neid diviisi koosseisus ka 1945. a. lahingutes Sileesias).

[nublu]

hm, siin üks veidi mitte just väga tänuväärne tegevus, aga infi edastamiseks tuleb vast siiski kasuks. nimelt jõudis rootsi kaudu minuni ühe eesti postitaja privaatselt saadetud inf, mida siis mina edastan ise sisu kuidagi kontrollimata. kuna ka allikaid pole selles saadetises näidatud.

aga siit ta tuleb.

foorumist http://forum.axishistory.com eestist postitaja Arensburgeri saadetud inf (tõlgitud tagasi eesti keelde):

SS-Panzer Regiment 20 ja Sturmgeschütz Abt. 20 olid plaanis formeerida, kuid see ei saanud teoks. Oppelni rindel hävisid lahingus 9 ründesuurtükki mille meeskonnad koosnesid eestlastest. Mis üksusesse need kuulusid ei ole mulle teada.

Olen kuulnud ka infi katsest formeerida eesti tankirügement 1944. aastal.

Waffen-Haupsturmführer Karl Vildma valiti selle ülesande täitmiseks, kuid sakslased ei andnud selleks tanke.

Augusti lõpus 1944 murdsid venelased Tartu rindel Kärevere silla juures rinde ning eestlaste omakaitse rügement ei suutnud silda õhku lasta (Est. Selbstschutz Rgt. Hauptmann Saidra). Nii pääses üle Emajõe ning moodustas sillapea üks vene diviis koos 16. tankibrigaadiga.

Olukorda tuli päästma Leon Degrelle'i võitlusgrupp, kuid ei suutnud samuti olukorda taastada. Ligi 80% valloonidest jättis seal oma elu. 29. augustil 1944 paisati sillapea vastu 2. Eesti Politseirügement (37. Est.Pol.Bat. (ülem Major K.Saimre hukkus 30.08.44) ja 38. Est. Pol. Bat. (ülem Major J.Ellandi)) ning Waffen-SS 46/III (soomepoiste pataljon, ülem Waffen-Haupsturmführer Voldemar Pärlin). Uute üksuste rünnak oli edukas (kuigi nõudis suuri inimkaotusi) ja sillapea likvideeriti. Lahingu käigus lasid venelased Kärevere silla õhku ning nii jäid 16. tankibrigaadi tankid lõksu. Meeskonnad ujusid üle jõe ning tankid jäid jõeäärsesse soosse maha.

Enamus tankidest hävisid lahingu käigus või neid pommitanud Stuka'de pommide läbi. Kuid 38 neist saadi trofeedeks. Enamus neist olid briti Valentine ja Matilda tüüpidest, mõned olid vene T-34.

Tankid anti Waffen-Haupsturmführer Karl Vildma meestele ja nood lahkusid saadud trofeedega Tallinna suunas. Enamus tankidest oli saanud ka väiksemaid vigastusi, kuid osa olid väga heas seisukorras. Infot nende kasutamisest Eesti kaitseks ei ole.

Kuid ühe sakslase memuaarides oli kirjas järgmine: " olime Riia all rindel septembris - oktoobris 1944. Ühte meie vasturünnakut tuli toetama väga imelik tankiüksus. Neil olid tankid, milliseid ma varem kunagi polnud näinud. Oma uudishimu rahuldades sain teada, et tegemist on inglise trofee-tankidega ning tankides istuvad eesti üliõpilased, kes kandsid 20. SS-diviisi grenaderivormi. Eestlaste sõnul polnud nad saanud mingit eriala väljaõpet, aga lahingusse läksid nad nagu hullud. Paljud neist tankidest hävitati, aga meie vasturünnak oli edukas ning rinne nihkus 30 km edasi.”

Nii palju siis sellest teemast. Saatsin ka Arensburgerile PM, et avaldan infi siin. Loodetavasti ta kommenteerib rohkem, kust inf pärit jne.

[riburabu]

tänan, hea info eest!
kahjuks pole mul narva pat. 3. osa käepärast aga seal oli samuti ühes kirjas juttu oppelni all olnust , vähemalt kahest eesti tankimeeskonnast kellest 1 lasti sodiks ja teine pääses.
kuna see info pärines 60`tel kirjutatud hukkunud eestlasest tankikomandöri lese kirjast siis ei osanud ma ka sellest midagi arvata!

[sturmkommando]

minu teada on sellest juttu ka politseipataljoni ühes mälestuste raamatus, mul pole hetkel seda käepärast, kuid seal oli tegu politseipataljoni võitlejaga kes seda kogu asja pealt nägi... ka oli seal juttu, et tankid toimetati minema.
vat kui mäletaks raamatu täpset pealkirja.. sissias vms.

-=sturmk.=-

[Külaline]

nii, saksa kirjade järgi sai 20-s SS diviis soomusmasinaid 2'l korral: 14 jagdpanzer 38 augustis 1944 ja 10 jagdpanzer 38 veebruaris 1945. Masinad olid ette nähtud tankitõrjepataljoni ühe kompanii varustamiseks. Kahtlen, kas need esimesed enam eestisse jõudsid.

allikas:
Spielberger, Leichte Jagdpanzer

[Arensburger]

Jagdpanzer 38

[kuido20]

Tartus, BALTDEFCOL-i keldrikorrusel on pilt mingist roomikutega masinast (kuidagi nurga pealt tehtud, roomik selgesti ära tuntav) kus masina peale on
see "E täht ja mõõgaga käsi" peale maalitud (tumeda värviga heleda tausta peale).

[hummel]

Veteranidelt kuuldud ütluste põhjal koosnes SS-Pz-Jg-Abt 20 (Eestis) kolmest kompaniist:
7,5 cm PaK - kompanii
2 cm FlaK autolafetil (SdKfz 10/4) - kompanii
JgPz Hetzer - kompanii

Hetzerite peal olid saksa meeskonnad, kuid iga masina juurde kuulus dessantmeeskond, mis oli komplekteeritud eestlastest. Hetzerid osalesid kindlasti Sinimägede lahingutes ja ka Krivasoos.

Siinjuures tuleks aga vahet teha:
liikursuurtükkidel (Artillerieselbstfahrlafetten - 10,5 cm Wespe, 15 cm Hummel...)
ründesuurtükkidel (Sturmgeschütze - StuG III, StuG IV, StuH 42, StuG neuer Art, Brumbär...)
tankitõrjetankidel (Jagdpanzer - Marder, Nashorn, Elefant, Jagdpanther, Hetzer, Jagdtiger...)

Aga see auto, mis sõjakoolis seinal, ongi äkki SdKfz 10/4...?

[Tuuletallaja]

Sonderkraftfahrzeug 10/4 Flak-iga

[Olavi]

A) Tartus BDC seinal rippuv foto on tehtud aasta veebruaris - aprillis ja on pärit saksa nädalaringvaatest.
B) Emajõe ületanud punaste tankikiilusid oli kaks, nende koosseisus oli nii vene, inglise kui ka ameerika tanke. Kui mu mälu mind ei peta, panid eestlased liikuma kolm ameerika tanki ja liikusid Põltsamaa poole. Edasised andmed puuduvad:?:

[Carl]

Pildil olev Eesti Diviisi tunnustega roomikmasin on Steyr RSO.

http://www.zuckerfabrik24.de/steyrpuch/ ... _1.htm#rso

[nublu]

minu teada on sellest juttu ka politseipataljoni ühes mälestuste raamatus, mul pole hetkel seda käepärast, kuid seal oli tegu politseipataljoni võitlejaga kes seda kogu asja pealt nägi... ka oli seal juttu, et tankid toimetati minema.
vat kui mäletaks raamatu täpset pealkirja.. sissias vms.

-=sturmk.=-

Nii, nüüd juhtusin lugema Voldemar Madisso raamatut "Nii nagu see oli" 2. osa. Madisso oli 38. politseipataljoni 2. kompanii ülemaks, kes vallutas Kärevere mõisa ning hoidis sellega Kärevere silla võtmeid oma käes kuni selle õhkimiseni. Ja ka veidi pärast seda.

Tema mälestuste põhjal saabus nende lõiku endine Auto-Tanki Rügemendi ohvitser kapten K Vildma grupi meestega uurima sinna maha jäetud tanke. Vildma oli saanud Pitkalt ülesande formeerida üks tankikompanii 17 tankiga. Vildmal oli olnud kaasas 14 meest, kes kõik arvati 38. pataljoni toidule. Vildma olevat rääkinud, et talle pidi peadselt appi saabuma teine Auto-Tanki rügemendi ohvitser leitnant H. Mölder täiendavate meestega. Nii tema kui Mölderi meeskonnad olevat koosnenud peamiselt endistest Auto-Tanki rügemendi meestest.

Madisso mälestuste põhjal olevat tankid olnud peamiselt ameerika päritolu (mitte inglise omad). Vildma meeskond oli saanud korda alla kümne tanki (teises kohas raamatus on mainitud ka täpsemat arvu - 8 ). Mölderi meeskond kohale ei ilmunudki. Ning kuna ülejäänud tankide korda(või kätte-)saamine oleks olnud suurem töö, ära viimiseks meeskonda polnud, siis lahkuti nendega. Tema jutu järgi nende tankidega siiski lahingusse ei jõutud. Käreverelt olevat tankid siirdunud Tallinna. Mis neist aga edasi sai ei ole ka mainitud.

Osa paremas korras ning lihtsamalt kättesaadavaid tanke olid sakslased juba enne eestlaste tulekut kasutusele võtnud. Samas teistelt selleks tagavaraosi võttes.