Tema oma jutu järgi (mis oli veel nõuka ajal ja võimalik,et ta midagi vassis) oli ta koos paljude teistega Kopli lahel mingile praamile laaditud.
Kuid oh õnne -praam pommitati või lasti sealsamas põhja ja vanaisa sumas kaldale ja oligi venemaaretkest pääsenud.Hiljem õnnestus tal mingil viisil ka sakslaste mopist ja venkude 1944-45 mopist kõrvale hoida ja oligi sõda tema jaoks üle elatud.(Tal oli muidugi aastaid juba siis ka veits üle 40,ehk sellepärast).Pärast sõda olevat tõsi küll tulnud julgeolekus aru anda,miks ta ujudes Leningradi ei evakueerunud

Kuna sõit läks teadmatta ajaks Venemaale,oli tal muuhulgas ka talvepalitu kaasas olnud.Ja kui ta siis koju tagasi ilmus,sai ta esimese asjana vanaema käest ilge peapesu,et on oma uue palitu kihva keerand

Kuna ta kogu oma kaasas olnud vara kaldale suutis tarida,on mul tekkinud väike kahtlus,kas ta mitte oma jutus veits ei vassinud.Äkki oli hoopis midagi Jan Teär moodi lugu?