NEBELWERFFER

[VANA LÖUKOER]

vöib -olla on kirjapilt vale,aga kes teab,see saab aru.igatahes tahax sellest relvast KÖIK teada saada...

[ugandiklubi]

Mis see köik oleks kas näiteks nii joonised ? nii masna kui laskemoona kohta vöi ka tema kasutamine eestis ?

[VANA LÖUKOER]

ma mötlen ikka köike.olen lihtsalt kuulnud,et oli üks suurepärase tulejöuga tegelane,kuigi kapriisne.ja loomulikult ka nende kasutamisest ka meie kodumaa pinnal...
ühesönaga tema TTA,kasutamine,meeskond jne.kus peamiselt kasutati jne.
olen rahul ka möne lingiga,kus temast PALJU kirjas...

[teddybbeer]

nati teemast mööda kuid huvitav fakt sellegipoolest...
arvatakse, et Normandia lahingute ajal liitlaste jalaväe langenute hulgast ~70% sai matsu kas miinipilduja või uduheitja tule läbi.

[teddybbeer]

ehk on ka see väike kirjatykk abix... ingliskeelne kyll aga loodab et sobib.
kirjutatud ~2000 aastal yhes teises foorumis.

Here's a little more background and info on the recently
discussed Nebelwerfer.

First, the basic term -
Nebelwerfer wherein Nebel means fog and Werfer can be translated
thrower, launcher, or projector. Nebel is natural fog whereas
Rauch is the word for smoke generated from a fire. The soldiers
that manned the Nebelwerfer were part of the Nebeltruppe which
were responsible for smoke and chemical warfare. The Versailles
accord prohibited the Germans from having chemical weapons so
that as well as for security reasons, one finds no mention of the
word chemical in their title. In this case, I suppose the more
logical title would have been Rauchtruppe, but perhaps this evoked
the unprofessional image of soldiers smoking and joking as
soldiers are wont to, so Nebeltruppe seemed better?

The equipment -
In addtion to smoke pots, smoke grenades, smoke candles, etc, there
were two types of Nebelwerfer (fog projector), the
Granatwerfer (mortar, literally grenade launcher) and the Raketen-
werfer (rocket launcher). The Granatwerfer came first and looked
more or less like a regular mortar, in this case, it was 10cm. It
was issued in both a light and heavy version. The heavier version
saw service with Luftwaffe Field Divisions and the Hungarian
Army.

During experiments with rockets for military use (these, like
Nebel were not prohibited by Versailles) it was realized that rockets
were well-suited and more effective for laying down smoke on an
area target than mortars. The same high potential existed for their
use in chemical warfare. For secrecy purposes, both to hide their
nature as rockets and their possible use for CW, the Raketenwerfer
were organized under the Nebeltruppe as Nebelwerfer. A thin veneer
of secrecy you might think, but then German barracks in the 1930's
weren't the most accessbile of places to snoop around.

Myths about the origin of Nebelwerfer -
The naming of the Nebelwerfer was NOT related to rocket scientist
Rudolf Nebel. The Nebelwerfer was NOT named such because of the
smoke trails the rockets left behind, HOWEVER this belief may
stemmed from the fact that an early model rocket launcher was
called a Rauchspurgeraet or smoke-trail device (bizarre, huh?).

Smoke Trails and Propellants -
The early war Nebelwerfer rockets did leave an impressive smoke trail
behind them as they flew to their targets. This was due to the
black powder-based propellant. The trails look pretty in pictures but
made the launch site very obvious to the enemy. They also made
it painfully obvious when a launcher crew failed to properly lay their
launcher with the rest of the battery. (Imagine the laughs of derision!)
By 1941, the Germans
had developed a stable, smokeless diglycol propellant and the black
powder propellant production was halted in its favor. The difference
can be seen in pictures where the rockets have a much shorter flame
trail and a barely visible smoke trail behind them. However, a dust cloud
still gets kicked up around the launchers themselves which
made them more vulnerable to aerial observation than conventional tube
artillery.

Other Official Names and Nicknames -
The first and most common standard-issue 15cm Nebelwerfer 41, a
six-barrel launcher, was known as the Do-Werfer in honor of its developer
Walter Dornberger, later of V-2 fame.
During the Russian Campaign, the Nebelwerfer earned the nickname of
"Stuka zu Fuss" or "Stuka on foot" among the infantrymen.
The 15cm ten-barrel launcher mounted on the armored Maultier vehicle
was known as the Panzerwerfer.
The last version of the Nebelwerfer, the 30cm Raketenwerfer 56, was
also known as the R-Werfer, so obviously the covername of Nebel was
finally dropped and the "R" was used instead (hmm, what could that
R stand for, I wonder?). Interestingly, this last rocket used a hydrocellulose
powder instead of diglycol with no apparent worsening of smoke trail.
Also, the launcher was equipped with adapters to fire 15cm rounds as
well.

Much of this info and more can be found in "Die Nebelwerfer" by
Joachim Ende.

Frederick L Clemens
panzerbaer@aol.com

[pisipunk]

nonii, tuulasin siis natuke oma materjalides ringi ja leidsin järgnevat:
150 mm Nebelwerfer 41
lahingmass: 540 kg
mürsk: 2,5 kg HE
laskekaugus: 6900 m
mürsu algkiirus: 340 m/s
raua pikkus: 8 kaliibrit ehk siis 1200 mm (1,2 m)
elevatsioon: +44 kraadi
travers: 24 kraadi

Raudu oli 6. Torudest pidi tulistama ühest korraga ja seejärel 10 sekundit ennem uut lasku ootama, et mitte kummuli visata. Polnud eriti täpne, aga seda oli vöimalik ümber laadida 90 sekundiga. Laskeulatus suitsugranaatidega oli natuke suurem kui löhkeainega.

Köik, minu materjalide seas rohkem pole.

[propatria]

Alafoorumis "Lahingumoon" on teema "Reaktiivmürsud":

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=213

Tasub ka seda uurida.

Tervitustega ProPatria

[UnterKroon]

Mõned teemakohased saidid.
http://www.lonesentry.com/articles/nebelwerfer/
http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Waf ... rfer-R.htm

[VANA LÖUKOER]

suured tänud teile köigile,sain oma asjadest palju teada.

tervitused sellele saidile.

[kangelaspioneer]

Lähimat elusuuruses relva saab tõenäoliselt näha Soomes, suurtükiväe muuseumis (peahoone teisel või kolmandal korrusel trepi kõrval).

[sturmkommando]

panen oma ühe varajasema posti siia ka:
kellel on inffi,
kas wurfkörperi "lehmad" olid identsed N-werferi omadega?

wurfköper lasti lendu wurgerätist süütenööri abil,
Nebelwerferil oli aga elektriline süüde,
operaator keeras käepidet millel oli 6 asetust,
laskmise intervall 1-2 sek. Laskmise järjekaord alati 1–4–6–2–3–5.
korraga ei tohtinud "lehmi" lendu lasta kuna see gaasilaine oleks
selle kaadrevärgi uppi lükanud või suunda muutnud.
Neberlwerfer seati laskevalmis neljamehelise tiimiga, niipea kui võeti maha torukaitsed oli relv valmis väljasihtmiseks ning laadimiseks.
Laskemoon oli kinnitatud relva paremale- ning vasakule küljele ning laeti kaks raketti korraga, alustades alumistest torudest. samaaegselt pidi kaevama 3-5m eemale varjumiseks laskepesad raketiheitjast ette, külje peale kust siis lasti raketid lendu ning kuhu meeskond varjus. 10 sekundiga lasid 6 Nebelwerferit 36 raketti. Nii on kirjas ajakirjas Die Wehrmacht. Nebeltruppen koosnes siis Werferregimenter'eist, ehk siis motoriseeritud raketiheitjate rügement, rügement oli jaotatud pataljonideks ja patareideks, niisamuti nagu süürtükivägigi. struktuur sama mis motoriseeritud süürtükiväe rügemendil, kuna neid kasutati rindejoonele suht lähedal oli neile ka külge poogitud PaK'e. 3'e tonnine veomasin oli piisav, et vedada meeskonda, werferit ning laskemoona.

Die Wehrmacht kirjutab meile: Raketiheitjaid kasutati rindel pataljonide ning rügementide kosseisus ning nende eesmärk on hävitada konsentreeritud tulega vaenlane. Nebelwerfer 41 eeliseks on see, et tema rakette saab suunata väga väikesele maa-alale (IMHO jama), kavala paigutuse ning kommunikatsioonisüsteemi ning paljude vaatluspostide abiga jalavägi saab jääda mobiilseks ning suunata oma tulejõudu kõige tähtsamatesse lõikudesse. Raketiheitjad paigutatakse pea-aegu eesliinile, ettepoole suurtükiväest (v.a Pak'id), et oleks võimalik hävitada vastase elavjõudu, positsioone ning isegi tõrjuda üllatusrünnakuid. Raketiheitja positsioon ehitatakse üles suurima ettevaatlikusega, et saavutada võimalikult efektiivne tuletoetus jalaväele.

http://users.swing.be/sw208720/char1/232211.jpg

tehnilist:
6 toru monteeriti 37mm Pak 36 raamile, torud olid sileda rauaga
ning torus olid relsid mis suunasid raketti. http://www.lonesentry.com/articles/nebe ... e2_400.jpg Ühe N-werferi hind oli 1500 - 5000 reichsmarkka, kaalusid nad 540kg - 1200 kg. Esimesed prototüübid valmisid ca 1931, Walter Dornbergeri ja Wernher von Brauni koostööna.
Mulle on jäänud arusaamatuks, kas Nebelwerfer oli koondnimi projektile või sai see raketiheitja nime Rudolf Nebeli järgi kes ka projektiga soetud oli.

mudelid:
15 cm Nebelwerfer 41 | 21 cm Nebelwerfer 42 | 28 / 32 cm Nebelwerfer 41 | 30 cm Nebelwerfer 41
30 cm Raketenwerfer 56 | Schweres Wurfgerät 40 und schweres Wurfgerät 41, eksisteeris ka miski protüüp "Maikäfer"

30 cm Nebelwerfer 41 monteeriti juba 5 cm Pak 38 lafetile, kaalus 1,1 tonni.

igas tahes sai nendega nalja ka,
kui Nebelwerferi meeskond näiteks
õppustel vähe "mööda pani" said teised kõvasti hirnuda,
sest lehmad jätsid iseloomuliku suitsujälje.
http://users.swing.be/sw208720/char1/232511.jpg

[Sollmann]

Ei mäleta enam täpselt, kust ma seda lugesin v kuulsin, aga nn uduheitja valmis skstel juba 1934-ndal aastal. Algselt oli ta mõeldud põllumaj-l eesmärkidel udu laiali hajutamiseks.
Ise arvan, et "katjuušadega" seoses võeti ta kasutusele sõjalisel otstarbel.

[UnterKroon]

Saksamaal olid eriotstarbelised raketiväeosad juba aastal 1936. Nebelwerferit kasutati esmalt aga sissetungil Venemaale aastal 1941.

[Sollmann]

UnterKroon:

Vanjad kasutasid "katjuušat" ühtedel andmetel esimest x okt-s, teistel aga juba sept-i lõpus 1941.
On Sul ehk inform-i, millal täpsemalt sks-sd rakendasid esmakordselt 2.MS-s Nebelwerferit?

[UnterKroon]

"Barbarossa" algusel 22. juuni 1941 kell 3:15 avas koos arvukate suurtüki üksustega tule ka 4 Nebelwerferi rügementi, mis oli ühtlasi Nebelwerferi esimene kasutus 2 Maailmasõjas.