Pildi järgi tundub, et meeter on õigem, jalg on enam-vähem 30cm ja x8
ega see masin siis 1,5m pikkune olnud.
Universal Carrier - see alusvanker, on 3.6m. pikk. No ei näe ma sealt seda 8 meetrist kõrgust
Paraku küll...
See peab olema viga algtekstis.
Silma järgi , no mitte rohkem kui 4,5-5 meetrit _________________ Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Militaarajaloo huvilised on kindlasti kuulnud legendi, kuis Mehmet II, Türgi Sultani väed vallutamaks Konstantinoopolit, põrmustasid hiigelkahuriga selle linna purustamatuna tundunud müürid…?
Kuigi ühtki joonistust ega üksikasjalikumat kirjeldust sellest relvast säilinud ei ole tundub sündmus siiski olevat ajalooline fakt.
Kirjeldatud lasud sooritati alates 11. aprillist kuni 29. maini1453. aastal, kahe eriti suurekaliibrilise bombardi abil .
Ühe sihtmärgiks sai imperaatori loss ja teise pommid pidid purustama seitsmenda künka Püha Romanuse värava müürid.
Ehkki kahurite tehtud tööd iseloomustavad kroonikud kui suuri purustusi - siis tegelikkuses see siiski vaevalt nii oli.
Vaatamata hiigelsuurele, mõningatel hinnangutel rohkem kui meetrisele kaliibrile, ei tekitanud need relvad kuue nädala pikkuse pommitamise järel siiski oodatavaid ja otsustavaid purustusi.
Võibolla siis tonnine kivikuul rohkem veeres müürilõhkujana vastu sihtmärki, kui et lendas klassikalise suurtükikuuli moodi?
29. mail 1453 purustas õnnestunud lask osa müüri Romanuse värava kõrval, kuid Konstantinoopoli kaitsjad suutsid selle müüriosa kiiresti uuesti kindlustada ja türklastel linna ikkagi tungida ei õnnestunud.
Bütsantsi pealinn küll langes samal päeval – kuid mitte tänu sellele tuleriistale.
Küll aga lõhkes lasu sooritamisel kahur ise.
Muuseas praod olevat selle rauda tekkinud juba teisel laskmise päeval.
Ja päevas olla sooritatud 7 lasku.
Nimetatud “torud” valmistati ungarlasest leiutaja Urbani (või ka Orbani) eestvõtmisel , kes nagu ontlik kristlane kunagi pakkus oma superrelva projekti esiotsa hoopis Bütsantsi keiser Konstantinusele.
Viimane aga keeldus ja nii nagu ajaloos tihti on juhtunud sai leiutajamehe loominguline põlemine võitu kristlikust vennaarmust.
Ungarlane pakkus oma leidust nüüd hoopis Türgi Sultanile.
Ja viimasel mõlkus juba meeles koht kus seda relva kasutada…
Õnneks on aga meie päevini säilinud selle hiiglasliku sõjariista arvatakse, et konstruktsioonilt lähedane sugulane.
1462 aastal türgi meistri Munir Ali poolt valatud nn “Dardanellide kahur”
Selle riista kaliiber on 63 sentimeetrit ka kaal 18,6 tonni.
Mis eriti huvitav – selle kahuri kahest osast koosneva raua pooled ühendati pärast laadimist omavahel keerme abil.
Täpselt nagu tänapäeva pastapliiats.
Ja “keeramise” hõlbustamiseks on raua mõlemad pooled otstest vöötatud tappidega milledest otomani suurtükiväelased leidsid tugipunkti selle töö tegemiseks.
Ja suurükiväelasi ning muud teenindavat personali oli selle kahuri teenindamiseks vaja tervelt 400.
Ja lisaks veel 60 härga.
Tuntud nimekuju “The Dardanelles Gun” ei ole juhuslikult inglisekeelne.
Nimelt 1807. aastal kui britid Venemaa liitlastena sõjas Napoleoni vastu üritasid vallutada Dardanellidel asuvaid türgi kindlustusi - avasid türklased sellest 300 aastat vanast rariteedist Briti ekspeditsioonikorpuse võitlejate pihta tule.
Tagajärg: 28 hukkunud briti sõdurit.
19. sajandi kespaigaks aga poliitikaavarustes tuuled muutusid - eilsetest vaenlastest said liitlased ja vastupidi.
Ja nii kinkiski Türgi Sultan sellesama Dardanelles Gun-i 1866.a leppimise märgiks Inglise kuninganna Viktooriale.
Esmalt Londoni Toweris eksponeeritud kingitust näeb tänapäeval Portsmouthis asuvas Fort Nelsonis
Muuseas üks huvitav asjaolu.
Siin all on viited kahele pildile - esimesel on seesama "Dardanellide Kahur" ja teisel hoopis tuntum Moskva "Tsaar Suurtükk".
Vaataja paneb muidugi kohe tähele, et kummagi sõjariista otsad on palistatud sarnase "hammasvööga".
Türgi suurtükil omavad need tapid päris kindlasti praktilist otstarvet selle relva laadimisel ja ilmselt ka trantsportimisel.
Moskva suurtükil näeme neidsamu tappe, ainult et kasutuskõlbmatul stiliseeritud kujul.
Esimene mõte mis nüüd pähe tuleb, et kuulus vene meister Андре́й Чо́хов pidi omama mingit teadmist sellest kuidas üks "suur Kahur" peab välja nägema?
Ei ole teada, et Andrei oleks kunagi Türgi sultani valdusi külastanud.
Ka oli "Dardanellide kahur" valatud rohkem kui sajand enne "Tsar Pu¹kat"
Ja siiski on huvitav kuidas tol "pimedal" ajal teadmine ja kogemus ületasid aega, suuri vahemaid ja kultuurierinevusi _________________ Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Kõigepealt suur tänu Sulle Karuke väga väärt ja hariva lingi eest (muslimheritage).
Saatsin selle koheselt edasi ühele oma sõbrale, eestimaa mehele kes praegu tööl konsultandina Türgi kaitse min.:is, las hiilgab ajalooliste teadmistega kui minister jälle piipu pakub kauni Bosporose kaldal...
Väga huvitavad suurestükkid
Sellel ammusel ajal käisid sama tsunfti mehed üle riigiti hoolega läbi, hoolimata keelest, nahavärvist ja usust. Piiri ja tolliformaalsused olid märgatavalt lihtsamad ning viisaformaalsused arvatavalt samuti. Tipp meistrimehi arvatavalt valvati kiivalt, aga selle-õpipoisse üritati üles osta ja konkureerivasse firmasse "Pierre ja Konstantin" tööle möllida.
Tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine üritati võimalikult vabana hoida.
Nii näiteks Hollandi mereröövlid "outsourcisid" omi laevu kogu meeskonnaga Marocco sultanile ja röövisid siis briti-shoti-iirimaa rannikut, vedades aafrikasse orjusesse 40 aastaga arvatavalt üle miljoni inimese...
Vähemalt History Ch. nii väidab. _________________ Sporrenberg, Jakob Sporrenberg...Veidi sellest tegelasest:
http://www.hot.ee/sporrenberg//1945%20aasta%201.%20mai.pdf http://www.nazi.org.uk/multimedia.htm
Sellel ammusel ajal käisid sama tsunfti mehed üle riigiti hoolega läbi, hoolimata keelest, nahavärvist ja usust. Piiri ja tolliformaalsused olid märgatavalt lihtsamad ning viisaformaalsused arvatavalt samuti. Tipp meistrimehi arvatavalt valvati kiivalt, aga selle-õpipoisse üritati üles osta ja konkureerivasse firmasse "Pierre ja Konstantin" tööle möllida.
Arvata on.
Näiteks Leonardo da Vinci.
Nii kujutas tema hiigelkahuriga mässamist
(Ja jälle needsamad hammasvööd )
_________________ Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Liitunud: 14 Veeb 2005 Postitusi: 1040 Asukoht: Sinu selja taga
Postitatud: 01 Veeb, 2010 21:48 Teema:
Tegelikult lahe et selline asi nii kaua tundmatuses seisis.
http://en.wikipedia.org/wiki/Weather_Station_Kurt _________________ Eestlane on unikaalne - ta täidab vene (nüüd siis EU) lollust saksa täpsusega ja on selle üle uhke.
Liitunud: 30 Dets 2004 Postitusi: 1557 Asukoht: Tallinn
Postitatud: 03 Veeb, 2010 5:46 Teema:
Päikesetsepeliinil oleks jumet küll, kui enamik ballooni pinnast katta päikesepaneelidega ja leida sellised akud, millega ta öösel lennata saaks. Iseasi on muidugi tootmise-hooldamise-hoidmise kulud vs olematu kütusekulu - kas tasub ära.
Aga kudamoodi tsepeliini tänapäeval sõjapidamises kasutada annaks - no ei oska midagi välja mõelda. Ainult kaugel tagalas vaenulikest lennumasinatest ohutus kauguses. Ja mida temaga sealgi peale hakata... _________________ Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
Vaat seda tahaks näha, kuidas nad õhulaeva nii kiiresti liikuma saavad, et hävitajat õhus tankida saaks.
Teine teema on see, et tänapäeval pole veel leiutatud õhulaeva kattematerjali, mille seest gaasiline heelium või vesinik ajapikku minema ei jalutaks. Seega jäävad sellised imemasinad, mis päevade kaupa õhus püsivad ja seejuures veel arvestatavat lasti kannavad, unistuseks
Pisut OT, sest kaadervärk pole päris militaarne aga - siin paaris teemas on räägitud Eestis kui võimatu on Eestis midagi originaalset leiutada ja toota. Allpool toodud monstrum on välja mõeldud minu lihase venna poolt, joonised tegi vana kooli mehena millimeeterpaberil ja detailid laskis välja treida endises kolhoosi töökojas. Valmis nikerdas korrusmaja keldriboksis. Kusjuures mootori tööpõhimõte jääb mulle pisut müstiliseks, sest kepsud on kolvi külge jäigalt kinnitatud ja kogu mootori juures liiguvad ainult kolvid ja keskmine osa... Venna idee oli teha võimalikult väheste liikuvate detailidega mootor. Kõige uskumatum selle riistapuu juures on see et ta läks reaalselt tööle! Härrased, lubage tutvustada - 16-silindriline muruniitja:
http://fotoalbum.ee/photos/muru/3092097/
PS silndrite arvu on lihtne mitmekordistada, mootor on imeõhuke sümmeetriline täht ja neid võib ühe võlli otsa mitu aretada... Analogov v mire ne imejetsa! Kui, siis Vilde loomingus ühe kuulsa leiduri poolt
Liitunud: 7 Dets 2004 Postitusi: 561 Asukoht: Kuressaare
Postitatud: 03 Veeb, 2010 17:25 Teema:
Kui suur sellise mootori töömaht siis on ja miks neid silindreid nii palju peab olema? Kas väiksema silindrite arvuga (oleks ju tunduvalt odavam valmistada) ei vea välja? Ja kas kahe paagitäitmise vahel jõuab ikka muru ka pügada?
Aga muidu väga huvitav aparaat. _________________ Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Ega eesmärk polnudki muru niita vaid tõestada et idee toimib. Töötav mudel nii-öelda. Töömaht ei ole suur, silindrid on väga väikesed ja paigutatud neljakaupa vastakuti, niimoodi oli kõige lihtsam käsitööna kaadervärki tasakaalustada.
Liitunud: 15 Apr 2005 Postitusi: 314 Asukoht: Paide
Postitatud: 03 Veeb, 2010 22:30 Teema:
Some kirjutas:
Pisut OT, sest kaadervärk pole päris militaarne aga - siin paaris teemas on räägitud Eestis kui võimatu on Eestis midagi originaalset leiutada ja toota. Allpool toodud monstrum on välja mõeldud minu lihase venna poolt, joonised tegi vana kooli mehena millimeeterpaberil ja detailid laskis välja treida endises kolhoosi töökojas. Valmis nikerdas korrusmaja keldriboksis. Kusjuures mootori tööpõhimõte jääb mulle pisut müstiliseks, sest kepsud on kolvi külge jäigalt kinnitatud ja kogu mootori juures liiguvad ainult kolvid ja keskmine osa... Venna idee oli teha võimalikult väheste liikuvate detailidega mootor. Kõige uskumatum selle riistapuu juures on see et ta läks reaalselt tööle! Härrased, lubage tutvustada - 16-silindriline muruniitja:
http://fotoalbum.ee/photos/muru/3092097/
Vägev värk! Ega tööpõhimõttel millegi sarnasega pistmist pole - http://www.youtube.com/watch?v=PSGbf0AWXlA?
Balandini mootori kohta käiv artikkel on mulle meelde jäänud mingist 60-ndate lõpu, 70-ndate alguse "Horisondist". _________________ Tõde on kahe poolega. Üks on ühel pool ja teine teisel pool.
Oli küll midagi sarnast, vähemalt need fikseeritud kolvid on sarnased. kusjuures Baladini mootorist polnud ta midagi kuulnud. Ta ei teadnud et üldse fikseeritud kolbidega mootreid ilmas leidub. Samas see keskmine osa oli tal minu meelest kuidagi teisiti lahendatud, see neljane pesa silindreid ju ühe kepsu otsas ei saa istuda. Aga eks küsin järele kui järgmine kord näen. Need pildid tegi ta omal ajal selleks et asi sümboolse hinna eest müüki panna, uudishimu sai rahuldatud ja enam asi teda ei huvitanud. Lisaks jooksis mootor lõpuks ikkagi mingil põhjusel kokku vist, nii et enam see töökorras ei ole. Minu teada on see tal endiselt alles, nii et kui keegi sedasorti kurioosume kogub, võin kokku viia.
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
