Lennukid II Maailmasõjas

[denis23]

Kurat, see peab ikka väga pilvedes olla et öelda et YAK kotib FW nii nagu tahab. OK, YAK-3 vs JABO võib olla, ning seegi ainult juhul kui YAKiga lennab suure kogemusega piloot.
Kui piloodid on võrdsed, siis isegi YAK-3 ma arvan ootab kurb saatus.
Aga kui arvestada näiteks YAK-9 vs FW-190D ning kõrguseks 4-5 000 m. siis ma arvan et YAKil on vähe sansse. Ikka, relvastus ning komandogerät
on nii suur eelis, pluss täismetallkonstruktsioon ka.


Muide ütlen veel et 2-3 20-mm mürsu tabamiseks, peaks YAK ikka väga eduka valangu laskma (ütleks et väga väikese nurgakiirusega)

Kusjuures, ma pole kindel et FW-190 sellest piisab.
Soomust tal nagu muda, konstruktsioon on alumiiniumist monokok, mootor on õhkjahutusega.
Kusjuures, YAK-ile just ühest-kahest tabamusest peaks piisama.
Kui siia lisada, et FW tulejõud ületab YAKi umbes 4 korda, siis kääred lähevad ikka väga suureks..
FW vastu on üldse vähe tolle aja lennukeid mis oleks sellele võrdsed.
Üks võib olla on Lightning. Aga see on siiski natukene teises hinnaklassis lennuk ka.
Teiseks FW-190 vääriliseks, nimetaks Vought F-4U Corsair, aga need lennukid mitte kunagi omavahel pole vist kohtunud.
Ning kolmandaks on loomulikult Mustang. Üldse P-51D vs FW-190 on selline võrdlus, kus ma ilmselt teeks panuse Nort American ning Rolls-Royce peale:)
Kusjuures, 6X0.5cal kuulipildujat pluss "arvutisihik" on see mis teeb Mustangi superlennukiks muide.

[Kapten Trumm]

Huvitav, ma sattusin mingisse saksakeelsesse wilkipediasse, kus väideti, et 2x20 ja 2x13 on sisseehitatud ja 2x20 pannakse täiendavalt tiibade alla

Tegelikkuses on tegu eri klasside lennukitega, Jak on pigem Messeri konkurent.

Samas tõin selle näite lihtsalt demonsteerimaks, et polnud venkude shansid tehnilises mõttes midagi olematud. Jak on killer masin oskajates kätes (nagu igagi teine lennumasin).

Mis puudutab puitkonstuktsiooni, siis kes oli saksa äss, kes kirjutas memuaarides, et tulistan ja tulistan Hurricane pihta, pilpad lendavad ja see lendab segamatult edasi?

Kui tehnilisi andmeid vaadata ikkagi, siis rindeoludes manööverdab Jak FW igal juhul üle, nii horisontaalis kui vertikaalis. Kui poolte vahel oleks 1944 lennukid ära vahetatud, siis oleks sakslased venelasi samamoodi kõmmutanud, õhulahingu tulemuse määrab suuresti piloodi oskus. Mis puudutab 5000+ meetrit, siis vähemalt idarinde tingimustes on sellel rohkem akadeemiline tähendus, sest kogu tegevus käis 2-3 tuhande kõrguseni.

Antud juhul ei leidnud minu jaoks kinnitust märgatav FW tehniline üleolek Jak-ist, üleolek on ainult relvastuses, kuid seda lennuomaduste hinnaga. Kui aerodünaamiliselt FW-le peale vaadata, siis isiklikult tuleb silma ette poola Wilga alias "kui mootor seiskub, siis maandumisplatsi ära otsi, see on otse all" (lendav mootor).

Kui vaadata kriitiliselt otsa saatusekaaslaste paarile Me-109x vs Jak-3, siis mis mulle silma torkab, on messeri mahajäämus airframe ehituses (puudub väljavaade tahapoole) ning kabiiniklaasi looja pole tuulekanalist ja piloodi vaateväljast vist kuulnudki midagi

Luftwaffe peamine kill/loss suhte allikas oli jälle inimene kabiinis, neli kahurit või parem mootor on siis täiesti teisejärgulised.

Tehnoloogiselt on tootmisel sama nali, mis tankidega - FW materjalist ja töötundidest ehitati vähemalt kaks Jak'i.

Manööverdusomadustega on nagu ringrajaautoga - võitmiseks ei piisa vaid suurest võimsusest, vaid peab olema optimaalne võimsuse/kaalu suhe ning seejuures võimalikult väike kaal.

[denis23]

Hurricane on suurepärane lennuk, väljapaistava horisontaalmaneuriga.
Tegelikult see et Hurricane on s..tt lennuk, seda ma olen lugenud ainult vene memuaarides, väidetaval sm.Stalin ütles briti saadikule "а ваши Харрикейны дерьмо" ning läks nagu ühest suust lahti.
Lugesin lapsepõlves ühe inglise romaani, kahjuks autori ei mäleta, raamatu nimeks on Merikotkas. Ehk, umbes sama loo nagu film Pearl Harbour, ehk sõda, lennukid, armastus. Toimumise koht on Kreeta või Küpros, ei mäleta juba. Aeg on IIMS algus, kas 1940 või 1941. NIng peategelane on inglise hävituslendur. Autor oli ka vist lendur. Ühe sõnaga huvitav lugeda, ning isegi kanepit ei ole väga palju (erinevalt Pearl-Harbourilt)
Peategelane lendab Gloster Gladiatoriga (neile kes ei tea - link http://www.airwar.ru/enc/fww2/gladtor.html)
Peamiseks vastasteks itaalia hävitajad Fiatid, Macci Castoldi jne, samuti Savoya Marchetti pommitajad mis saavad halastamatult peksa (mis vastab täielikult ajaloolise tõele)
Siis ühel hetkel saabuvad sakslased oma Bf-109-ga ning siis on inglaste hulgas tekib juba masendus.
Ühes lahingus peategelast tulistatakse alla. Ning siis kui ta haiglas haavatuna lebab, teda külastavad sõprad hea uudisega.
Uudiseks on see et varsti tulevad Hurricanid, võitlus jätkub.
Huvitav, eksole, briti lendurite jaoks aastal 1941 Hurricanide saabumine on nagu taevamanna, sest et Gloster Gladiatoriga Bf-109D vastu läheb juba raskeks.
Nii et tegelikult, oma kodumaal tegemist on väga austatud lennumasinaga. Enamus saksa pommitajad Battle of Britain käigus lasti alla Hurricanid.
Hendon RAF muuseumi ees on postamentidel kaks lennuki koopiat - Spitfire ning Hurricane. Seal on terve suur püsiekspositsioon Battle of Britain kohta, mille keskel on kaks peategelast, ehk jälle Spitt ja Hurricane.

[denis23]

Muide, Trumm, vaata kiiruse/kõrguse kõverad, tegelt FW-190A8 ja D ületavad vene masinad isegi nominaalis peaaegu kõikidel kõrgustel.

Samuti vertikaalkiiruse osas. Erakorralises rezhiimis vahe veelgi suurem.
Ning ainuke vene lennuk mis neist üle, ongi YAK-3. Aga kui palju neid YAKe saabus rinnele? Kusjuures, YAK-3 puhul ära lase ennast segada ühest asjast. Igal pool raamatutes on vist pandud andmed VK-107 mootoriga masina jaoks, need aga üldse ei ole rinnele läinud, pole jõudnud, sisuliselt see ei olnud lahingumasin. Mootor oli üleforsseeritud, reaalsel kasutusel selle iga jäi imelühikeseks. Kõik reaalsed lahingumasinad läksid vana hea VK-105 mootoriga, ning sellega andmed olid palju halvemad.

Nii et ka kiiruse ja vertikaalkiiruse osas sakslased ikka ruulivad.

[Zill154]

jah see huricanide tulek oli natuke ülepuhutud.

[FW Anton]

Võib võrdluseks võtta ka reaalset statistikat Eestis 1944. a. Näiteks Jak-9 on Eestimaa pind täis pikitud nii kui rosinad saias lisaks mõned Jak-3 ja Jak-7 + La-d aga Focke-Wulfi vrakke võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kas siis Vene lendurid olid kõik ikka tõesti nii viletsad? Ei tahaks uskuda.

Focke-Wulfi versioonidega A-6,7,8,9 kõmmutati alla B-17id Jak-idega poleks ilmselt mingi tulemuseni jõutudki. FW-190 relvastus oli tol ajal ikka kõva sõna.

[Kapten Trumm]

Mulle isiklikult tundub Jak-3 disain ja näitajad päris optimaalsed. Hurricane on natuke teine äärmus, seal on tiivapind juba teises äärmuses, võttes matti maksimaalkiiruses. Hurricane kiirus oli ebapiisav juba 1940-41 seisuga.

Kui palju loeb suurem mass muude võrreldavate näitajate korral, näitas hästi Vietnami sõda, kus lennudünaamiliselt olid Mig-21 ja F-4 üpris ühel-samal pulgal (pöördekiirus, vertikaalkiirus), kuid suur mass jättis jänkid hätta, kergem masin alustas manöövrit kiiremini kui raskem järgi tegi ja vingerdas nina alt ära. Inerts.

Analoogselt oli Red Flag kursustel F-15 pilootidel suur tegemine F-5 sihikule saada, seejuures ületas F-15 oma väiksemat vastast kõikides parameetrites. F-5 lasi suurema nii ligidale, et raketti lasta ei saanud, kuid kahuri sihiku eest vingerdas eest ära.

Isiklikult paneks Jak-3 küll samasse klubisse Mustangi ja Spitfirega.

Mis puudutab B-17, siis sakslastel neid ju polnud ja Idarindel käras Ju-88 vastu üks kahur ka.

Pilootidest - sellise võitude skooriga ässasid polnud kuskil muja kui sakslastel. Olen kuulnud, et vene lendur lendas enne rindele minekut hävitajal 10 tundi, sakslane lendas 250 tundi ning peale Stalingradi 150 tundi (mis tõi kaasa suure Luftwaffe kisa). Arvan, et enamik vene lendureid hukkus juba esimeses 5s lahingus kogemuste puudumise tõttu.
Lennukite näitajad ei olnud nii palju viletsamad (ok, saksa masinad olid ehk 20% paremad), et õigustada kaotuste vahet.

Puudulik väljaõpe ja taktika on ära märgitud isegi Pokrõskini enesekiituses, kus sõja alguses lendas vene lennuvägi kolmeste lülidena (1 juhtija ja 2 juhitavat), mis oli lahingus väga ebapraktiline ja kippus laiali lagunema. Sakslased tulid paaridena ja kõmmutasid koperdavaid venelasi nagu tiirus. Samuti välditi sügavaid viiranguid ja patrullimisel töristati aeglaselt ringiratast. Sakslane tuli ülevalt kiiresti peale ja valmis. Kuskil Kubani kohal leiutati pendelpatrullimine, kus lõpuks lendasid venelased ka suure kiirusega.

[Würger 190G]

built around a steel-tube box structure fleshed out with wooden frames and stringers. Although the cowling and the cockpit had metal sheathing, the rest of the aircraft was covered by fabric. Late Hurricane I production featured a metal wing, originally evaluated in 1939, which was also retrofitted to many older Hurricanes. The metal wing still retained cloth-covered control surfaces.
Muudki kui ainult puitu kasutatud.

The Hurricane was no match for the Bf-109 in speed, but the Hurricane was very tough, had the tighter turning radius, handled well, and was a "rock-steady" firing platform.

Lisaks veelkergemini juhitav ,kui...
The fact that the Hurricane was easier to fly than a Spitfire was also important. Inexperienced pilots could make effective use of it.Nagu näha suutis vaatamat kaotusteleka üht-teist saavutada.
no less than 1,715 Hurricanes took part in the Battle of Britain, and were credited with 80% of the 1,792 German aircraft shot down.

[Soobel]

Pole see YAK mingi asi, sakslastel oli veel Me209, mis lendas 750km/h

[Kapten Trumm]

Jep, Spitfire oli nõudlikum masin - ta oli maandumisel ja stardil samade probleemidega nagu messer . mõlemal oli kitsa rööpmega telik, mis sulgus väljapoole- eesmärgiks oli lühendada tiiva kandetala ja seeläbi vähendada kaalu.

Hurricane head pöördeomadused tulid suurest tiivapinnast, õigemini madalast erikoormusest. Kuigi minuarust oli see juba teine äärmus, mis õgis kiiruse arvelt.

Saksa masinate tiib oli optimeeritud rohkem kiirusele kui pöördeomadustele.

Pealegi kasutas spitfire ülikeerulist ellipstiiba, mida oli keeruline ja aeganõudev ehitada/parandada.

Hurricane oli esimene monoplaanhävitaja brittidel - kandes kaasa palju biplaanide mõjusid tiibade osas.

Tiiva erikoormus peab olema optimaalne, liiga suur on halb ja liiga väike halb.

[Würger 190G]

Pole see YAK mingi asi, sakslastel oli veel Me209, mis lendas 750km/h

Kuidas saab võrrelda seeriamasinaid mingi rekordi püstitamise tarbeks ehitatud üksikeksemplariga!

[denis23]

LW ja VVS kaotuste suhe oli aastal 1944 umbes 1:2 (kogu sõja vältel on 1:3) Kusjuures, kui aastal 1941 oli IL-2 eluiga keskmiselt 7 lendu, siis aastal 1944 oli see number kuskil 50 kandis.

Selleks oli mitu põhjust, ning mina eriti ei teeks panuse lendurite oskusele, paistab et 1944 aastal dramaatilist vahet ei olnud juba.

Eelkõige on põhjuseks kindlasti see, et venelased lihtsalt tegid rohkem lende suurema lennukite arvuga (eriti pommitajate ning ründelennukite osas)

Teiseks põhjuseks on saksa oluliselt tugevam õhukaitse

Kolmandaks põhjuseks on venelaste lennukite halvem tase.

Nii et kõik on lihtne.

[Würger 190G]

Il-2 toodeti midagi üle 36 000 ning siis veel Il-10. Palju Il-2 oli alles sõja lõpuks Euroopas või siis Jaapani vastu.

[kari lumppio]

Tere!

Hurricanest venemaal. Sellest on ka Soome õhuväe sõjaaja dokumentides jutu. Näitena Kapten Hans Wind'i taktikaloeng hävituslenduriõpilastele.

"Kapteeni H. Windin Luennot Hävittäjätaktiikasta"
http://www.virtualpilots.fi/hist/WW2His ... uento.html
(soome keeles)
http://www.virtualpilots.fi/en/hist/WW2 ... cture.html
(inglise keeles)


Peatükis "yksittäistaistelu"( http://www.virtualpilots.fi/hist/WW2His ... istaistelu ) Wind kirjutab Hurricanest:

"Helpoin tapa ampua alas vastustajan hävittäjistä on "Hurricane". Se on alle 3000 m. korkeuksissa aivan avuton meitä vastaan. Se on hidas ja erittäin kömpelö ja jäykkä. Kun tapaa HC:n, on heti pyrittävä kurvataisteluun, jolloin se on kokonaan meidän armoillamme. Konetta on paras ampua rungon etuosaan, jolloin se melkein heti syttyy palamaan."

Tölge:
Kõige kergem viis tulistada alla vastase hävitaja on "Hurricane". See on alla 3000m kõrgustes täiesti abitu meie vastu. See on aeglane ning väga kohmakas ja jäik. Kui kohtab HC on kohe (vaja) pürgida (horisontaal-)manööverdamislahingusse, siis on see täiesti meie armul. Köige parem on tulistada masina esiotsa, siis lahvatab see peaaegu koheselt põlema.

NB! Hans Wind'i emakeel oli rootsi, ning ta soomekeelne teks on kohati vigane ning väljendid vahel kummalised. Sama kohtab tema õhulahinguraportides mis on väga napisõnalised (vrd. näidis(ed) tema loenguteksis) – tema kirjelduste järgi on väga raske võrrelda kelle vastasega ta oli lahingus (juhul kui on kasutada venepoolsed arhiiv- vm. materjaali).


Juhin tähelepanu sellele et Hurricane oli suurtel kõrgustel (üle 5000 m) nagu eri lennuk (Wind kirjeldab seda ka kui loeb tähelepanelikult). Need omadused tulid Merlin-mootori mehaanilisest õhulaadurist (õige termiin???? Soome keeles "mekaaninen ahdin"). "Battle of Britain"'i ajal õhulahingud käidi suurtel kõrgustel. Otsustavad rolli esindas siisgi RAF'i raadariandmetele põhinev keskne lahingujuhtimine. See võimaldas selle et, Hurricaned (ja Spitfired) olid õigel ajal õigel kohal (ja piisavalt kõrgel). Hurricane omadused olid venelastel ja britidel samad, kasutusviis aga väga erinev. Lisaks tehnilised probleemid: Merlin-mootor kulus ära üsna ruttu ning venelastel ei jätkunud uusi propellerilabasid. Rotol-propelleri laba oli puust tehtud ja purunes praktiselt igas kokkupuutes pinnasega – seda ei saanud parandada.


Kari


PS Kui keegi tahab arendada vestlust sellest Wind'i loengust (näiteks tema claimidest jne.) palun alustada uut teema.

[Kapten Trumm]

Kas Hurricanega polnud mitte see probleem, et neil oli fikseeritud sammuga propeller, mis muutis lennuki kiirendamise aeglaseks ja kogu mootori töö ebaefektiivseks?

Moekamatel masinatel olid 1941 juba muutuvsammuga propellerid.

Analoogne masin, mis lendas hästi kõrgel, oli ka MiG-1/3, mille mootor tootis suurima võimsuse 7000 meetril ja rindekõrgusel oli ta ikka kaunis kohmakas.

Samuti olid ka Spitfirest olemas madala ja suure kõrguse variandid. Vahe on ülelaaduri optimeeringus, mistõttu tootab mootor suurima võimsuse eri kõrgustel.

Hurricane puhul on IMO tegemist venelaste poolt vale kasutusega, sest eks ta alguses oli mõeldud peamiselt Briti saarte õhukaitses toimetamiseks.