Mannerheimi liin on müüt?

[sadist]

Loen praegu Mannerheimi raamatut "Mälestused" ja autor väidab korduvalt(nt lk 131),et sarnast korralikult väljaehitatud kindlustustevööndit ei eksisteerinudki.Et olid vaid üksikud vananenud punkrid,permanentsed kuulipildujapesad ning kiiruga rajatud traattõkked.Kindlustatud liin olevat lihtsalt venelaste bluff.Ma ei oleks säänset asja elu sees uskunud,aga kui juba Mannerheim ise nii ütleb..

[ottojama]

Tjah. Mannerheimi liin kulges soomlaste südameis, kui luuleline olla. 200 kuulipildujapesa ja kaks rannapatareid ei ole just eriline militaarrajatis. Wikipediast võib lugeda, et Helsingi ooperiteatri ehitamiseks kulus rohkem betooni, kui kogu sellele liinile.

[Style]

Aga ometigi NL väed pidas kinni! Ei tea, mis saaks NL-ist, kui Mannerheimi liin oleks selline, nagu seda ette kujutati...

[sadist]

Mannerheim ütles ise,et sõda võideti tänu soomlaste vaprusele ja venelaste madalale lahingutasemele(nad olid metsas täiesti abitud ja üksikvõitleja tase oli tema sõnul null).njah,aga viktor suvorov kirjutas "Viimases vabariigis"nii ilusasti selle liini kohta,et oli maailma parim ja kiideti strateegide poolt juba ennem sõda kui vallutamatut jne jne..ja mina tainas uskusin seda kõike.suvorov ahju!

[Style]

Suvorov ei ole isegi revisionistide seas enam autoriteet...

[kari lumppio]

Tere!

Vist parim ülevaate Mannerheimi liinist on sellel leheküljel:
http://www.mannerheim-line.com/

Lehekülje autor on venelane, kes vist siiski hetkel elab Soomes ning valdab mingil määräl soome keelt. Väidetavalt külastab ka Sota-arkisto'd.

Ise pole väga süvenenud Talvesõtta, veel vähem maavägede tegevusesse. Aga need eksiteerinud punkrid vist olid venelaste rünnakude jaoks tähsamate teede ääres. Sellest nende (üle)tähtsustamine. Venelased just metsa kaudu ei tulnud.

Endal on meeles Antti Tuuri raamat "Talvisota" mis (kuigi romaan) põhineb veteraanide jutustustele. Nende liinis asetsenud suletus betoonpunkris (oli vist see kuulus "miljoonalinnake"?) mehed eriti ei tahtud olla. Seal oli pime ning ahastav, lõksus olemise tunne. See raamat filmiti ka üles aga raamatuna on see palju sügavamalt mõjuv. Eriti kui tunneb Etelä-Pohjanmaa keelepruuki ("murre" soome keeli).


Ning suvel 1944 Mannerheimi liini ei mehitatud ega kasutatud. Venelased aga arvestasid seda nagu mehitatud kindlustusliini. Sellega võitsid soomlased võib-olla ühe päeva aega. Itä-Karjalast oli tulemas tollal kaks diviisi appi ning jõudsid Karjala kannasele (kitsusele) viimasel hetkel. Nii et see Mannerheimi liini kuulsus ning austamine vastase poolelt kulus marjaks ära ka tollal.


Kari

[sadist]

Antti Tuuri "Talvesõda"olen isegi lugenud,hea raamat.film on ka tasemel.ja mingit korralikku punkriliini seal tõesti ei olnud,kaevikud ja üksikud kasematid aint..

[hugo1]

Kunagi ammu sai ühe soomlasega liini üle ühes ajaloofoorumis vaieldud. Särasin seal siis oma Suvorovi teadmistega, võimsast kaitseliinist.
Maa-alused haiglad, kasarmud, võimatu isegi tänapäeval vallutada, kui siis vaid aatompommiga. Lisaks veel fakt, et liini ehitati aastakümneid.
Peale soomlase vastuargumente oli mul ausalt öeldes väga häbi.
Liini asuti tõesti ehitama juba 20-ndatel, kuid siis rahu ajal jäi asi loomulikult soiku. Nagu ka meil siin Eestis ei pingutatud eriti.
Kiiruga klopsiti midagi kokku 1939a suurõppuste käigus.
Paljud punkrid, mis olid planeeritud betoonist ehitati puust, palju jäi üldse ehitamata.
Paljud miiniväljad jäid rajamata, kuna lihtsalt ei olnud piisavalt miine sellise pika rindejoone jaoks.
Tankitõrjekahureid oli vähe ja neid kasutada üpris keeruline, kuna Soome maastik on künklik.
Varustuse toomine oli omaette probleem, kuna nappis veoautodest, liin asusus, aga baasidest kaugel.
Soomlaste kõige kõvem trump selle liini juures olid just nimelt need suurõppused. Mehed said aega, et teha ettevalmistusi, tutvuda omavahel ja oma ülemustega, mängida läbi rünnakud, avastada nõrgad kohad jne...
Punaarmee tõepoolest nagu Mati juba ennem mainis ei vastanud tasemele. Vähe sellest, et punaarmeelased olid suuremalt jaolt mongoliidset rassi ja polnud kunagi lund ega suuskasid näinud , ei olnud ka punaarmee tankid harjunud sellistes tingimustes ründama (kitsastel metsateedel, iga lagendik eespool võib olla hoopis jäätunud järv, kuhu sommid on paar miini poetanud ).
Võite juba ette kujutada mis juhtub, kui näiteks 4-5 tanki sõidab järvejääle, mis kahtlaselt pragiseb ja siis korraga klõpsatab keset järve roomiku all miin, plahvatus ja tanke ei ole enam. Jalaväge ette saata puhastama ja uurima selliseid välju on suht mõtetu kuna teiselt poolt metsast tulistavad neid Soome sõdurid, kes suuskadel kiiresti oma asukohta muudavad.

[Tarmo Männard]

Talvel võib Mongoolias langeda temperatuur kuni -30!

[harri13]

Ma nägin oli vist see sama talvesõda(raamat) kui hästi seal kujutati mannerheimi liini

[sturmkommando]

tegelik liin kulges Kotka kandist üles, põhja. See on juba tõsine ehitis, soome Salpalinja. Miehhikkälä vallas on muuseum, kus on korrastatud bunkrid ja laskepesad. Vaherahu üheks põhjuseks oligi see salpalinja (salpa-riiv eesti keeles) olemasolek. Osa materjale veeti Salpalinjalt ka ida poole ning kasutati mannerheimilinja kindlustamiseks, nagu näiteks kolmetonnised graniiditahukad jms. Otsige netist Salpalinja kohta käivaid materjale, ei hakkaks siia tooma neid. Muidugi, seda liini hakati ehitama hiljem, pärast Talvesõda.

[soadf]

Olen k8inud seal muusemusis v8ga vinge koht.Seda liini,mis seal Hamina kandis on pole j8utud kasutada.

[hugo1]

Tarmo Männard

Talvel võib Mongoolias langeda temperatuur kuni -30

Seda küll, kuid nagu Soome Talvesõda meile näitas, siis erilised suusatajad nad ikkagi ei ole
Tegelikult, et kellegile siin asjast vale arusaam ei jääks nagu punaarmee oleks koosnenud suures osas mongolitest, siis ma ei mõelnud mitte otseselt mongoleid, vaid lihtsalt mongoliitset rassi inimesi, maakeeli siis pilusilmseid.

[A4]

tegelik liin kulges Kotka kandist üles, põhja. See on juba tõsine ehitis, soome Salpalinja.

Salpalinjal ei ole Talvesõjaga mitte midagi ühist, sest selle ehitamist alustati alles pärast Talvesõja lõppu, 1940. aasta kevadel. Kui nn Mannerheimi liini ehitamisse suhtuti küllaltki pohhuistlikult (käputäis betoonist punkreid + vabatahtlike ja mobiliseeritute kaevetööd 1939. aasta suvel ja sügisel), siis Salpalinja rajamiseks eraldati juba algusest peale suurel hulgal inimtööjõudu ja materjale (tsementi ja terast raudbetoonist kasemattide valamiseks, graniiti tankitõrjetõketele, okastraati jne). Sellest hoolimata - kui ma nüüd mööda ei pane - ei pandud Salpalinjat sõjaliselt kunagi proovile, sest 1944. aastal sõlmisid soomlased ennem vaherahu, kui lahingud Salpalinjani jõudsid.

[Style]

Salpalinjal ei ole Talvesõjaga mitte midagi ühist, sest selle ehitamist alustati alles pärast Talvesõja lõppu, 1940. aasta kevadel. Kui nn Mannerheimi liini ehitamisse suhtuti küllaltki pohhuistlikult (käputäis betoonist punkreid + vabatahtlike ja mobiliseeritute kaevetööd 1939. aasta suvel ja sügisel), siis Salpalinja rajamiseks eraldati juba algusest peale suurel hulgal inimtööjõudu ja materjale (tsementi ja terast raudbetoonist kasemattide valamiseks, graniiti tankitõrjetõketele, okastraati jne). Sellest hoolimata - kui ma nüüd mööda ei pane - ei pandud Salpalinjat sõjaliselt kunagi proovile, sest 1944. aastal sõlmisid soomlased ennem vaherahu, kui lahingud Salpalinjani jõudsid.

Sinu kirjeldatu meenutab väga nii Suvorovi, kui ka vene sõjafoorumitest loetu, mis puudutas just Mnnerheimi liini. Ehk on need kaks liini üldrahvale ühte sulanud?.