www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 11 Dets, 2018 8:50

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 196 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 14  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2005 22:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1791
Asukoht: Tallinn/Muhu
Kui siin juba plämaks läks siis üks lõbus seik eelmisest suvest :D
Sõbraga käisime Sõrves telkimas. Metsi mööda hulkudes jõudsime Laadla baari (kutsutakse ka Angerja baariks) juurde. Kohalik kaader tiksus ümber pika laua ja libastas X`i. Meie kui võõrad palusime viisakalt luba ja sulandusime ka seltskonda ning ostsime omalt poolt pudeli teravat lauale. Peale esimest ringi läks pudel teisele ringile saadetuna sõnadest "teise jala jaoks ka". Selle peale üks papi ohkas ja saatis pudeli puutumatult edasi järgmisele mehele. Meie küsimise peale et kas naps ei kõlba, vastas mees et küll ta kõlbaks aga tal ainult üks jalg :wink:
Lahe kaader oli. Eriti Arseeni nimeline vana. Mu sõber unustas kogu aeg ta nime ära ja kutsus teda Tsüankaaliks :D

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Veebr, 2005 13:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
FW Anton kirjutas:
Aga Sahaloo tee otsas olnud angaari konstruktsioonid olid betoonist. Kuuldavasti need õhati linnuvabriku tegelaste poolt. Ilmselt oli angaar ehitatud siis sakslaste poolt sõja ajal.


Sattusin veel sellise huvitava infi peale, et 1942. a. kevadel asus Tallinnas Lasnamäel selline huvitav üksus nagu Hallenbau kompanie. Kes siis ilmselt siinkandis mingeid angaare ehitas...

http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=6732#6732


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 24 Veebr, 2005 13:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Jaan, 2005 21:06
Postitusi: 1813
Asukoht: Tallinn
Jah, Hallenbau üksus sulandub sündmustikku hästi sisse. Ilmselt nemad ehitasidki Nehatu angaari(d).

_________________
Anton - horridoo!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2005 12:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Veelkord Nehatu lennuväljast. Sain veel veidi kaardimaterjali ning tuleb avaldada vigadeparandus. :oops:

Tuleb siiski tunnistada, et FW Antonil oli õigus selles osas, et neid oli seal kaks. :roll:

See minu kaardil märgitud lennuväli (või õieti selle plats) on hilisem lennuväli ning seal lennuvälja rajamise hetke ma jään küll praegu võlgu. Kas tegid seda venelased 1941 või sakslased 1942. a. alguses.

Derulufti lennuväli oli rohkem ida poole. Sellel vanal kaardil see väike lagendik kohe Loo sildi all. Katsun siia hiljem ka sellest kaardist lõigukese üles riputada, kus see koht näha on...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2005 17:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 18:52
Postitusi: 558
Asukoht: Eestimaa,Läänemaa
aga kas keegi oskab rääkida nt.Haapslau külje all olevast Kiltsi lennuväljast ?

_________________
VAREMEIST TÖUSEB KÄTTEMAKS !!!!

MAHA VALGED JUUDID !!!!!!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2005 17:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Panen siis need illustratsioonid selle "õige" Derulufti Nehatu lennuvälja kohta.

Kõigepealt 1926. a. 1:25 000 kaardilt värskelt valminud aerodroom:

Pilt

Sama koht tänapäeva aerofotolt (tänud maa-ametile tõesti asise kaardiserveri eest 8) )

Pilt


Vastavalt lugejate soovidele tuleb järgmisena siis Kiltsi lennuväli...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2005 20:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Niisiis – tulles vastu lugejate soovidele – Haapsalu ning selle lennuväljad.
Esimese Maailmasõja ajal asus Haapsalus üks Peeter Suure merekindluse merelennusadamatest. Seda kasutasid nii venelased kui 1918. a. ka sakslased. 1918. a. novembris võtsid selle hooned ning järele jäänud varustuse üle Eesti kaitsevägi, kuid midagi eriti kasulikku sealt ilmselt ei saadud. Nimetamist on leidnud (tolleaegset kirjapruuki säilitades ) ühekse vene vesilennuki jätised, milledest aga enam midagi asjalikku ei saanud. Samuti sellest lennusadamast endast, mis eriti aktiivset kasutust enam tulevikus ei leidnud. Isegi selle asukoha näitamisega kaardil jään ma hetkel hätta.
Järgmisest lennuväljast Haapsalus saaks rääkida seoses Eesti lennuväe arengukavadega 1930. aastate alguses. Nimelt toimus kahekümnendate lõpus kolmekümnendate alguses oluline areng lennuväes. Lisaks uue tehnika hankimisele tehti ka mitmeid lennuväe kasutamise plaane sõjaolukorras, asuti looma mobilisatsioonivarusid ning ettevalmistama mobilisatsioonireservi. Muu hulgas hakati suuremat tähelepanu pöörama ka lennuväljade võrgu väljaarendamisele.
1932. a talvel toimus lennuväe talvine ringlend, mil katsetati lennuväe reaalset võimekust tegutseda ka talvistes tingimustes. Selle ringlennu käigus külastati ka Haapsalu ning lennuväljana kasutati taas kord merd – külmunud Haapsalu lahte. Maalennuvälja Haapsalu juures veel ei olnud.
1933. a. oli Haapsalus kohaliku lennuasjanduse ühingu ja Tallinnast sõitnud asjatundjate vaheline nõupidamine lennuvälja asukoha asjus. Peale pikemaid kaalutlusi otsustati lennuväli ehitada Randsalu ja Uuemõisa vahelisele kolmenurgelisele maa-alale. Esialgsete korraldustööde katteks saadi hädaabitööde krediiti 2000 kr. Kahjuks mul selle lennuvälja edasisest saatusest mingit aimu ei ole. Kuna Haapsalu lennuasjanduse ühing ei kuulunud hiljem enam nende kõige aktiivsemate hulka – küllap see platsi ettevalmistamisega piirduski.
Tänapäeval Haapsalu lennuväljana tuntud Kiltsi lennuväli asub endiste Ungru ja Valgevälja mõisate maadel. Platsi rajamist alustati 1939.a. pärast Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise lepingu sõlmimist. Lennuväljal baseerusid lepingu alusel Eestis olnud lennuväebrigaadi üksused (numbrid jään hetkel võlgu), mis 1940. a. peale riigi pööramist Tallinnasse Ülemiste lennuväljale kolisid.

Kuid ka Haapsalu lennuväli jäi kasutusse. 1941. a. suvel asus seal 50. Pommituslennuväe Polk (BAP)

Polk oli relvastatud SB pommituslennukitega, 22. juuni 1941 seisuga oli polgus 34 lennukit, neist 6 ei olnud korras. Samal ajal oli polgus 47 meeskonda, kelledest 10 meeskonda olid võimelised ülesannet täitma ka öösel ja rasketes ilmastikuoludes.

Selleks ajaks oli polk saanud ka 5 Pe-2 pommituslennukit, kuid ükski meeskond neil veel lendama ei olnud õppinud.

Lennuvälja sõjaaegse kasutuse osas jään hetkel infi võlgu. Peale sõda oli lennuväli taas vene lennuväe käes. Üksused jään võlgu, kuid lennuväli oli kasutusel kuni 1956.a. Siis tuli väike paus.

1967-1969.a. lennuväli rekonstrueeriti. Lennuvälja betoonkattega raja pikkus on peale seda 2500 m ja laius 40 m, lennukite tarbeks on 28 betoonangaari. Haapsalu lennuväli oli üks uuemaid NLiidu poolt Balti riikidesse rajatud lennuvälju ning kandevõime poolest neljandal kohal. Ekspluatatsiooni võeti ta 1971 aastal Tallinnast Lasnamäelt üle toodut 425. lennuväe hävituspolgu poolt koos abiteenistustega.

Lennuväli oli kasutusel Nõukogude okupatsiooni lõpuni. On veel praegugi heas korras ning väheste investeeringute järel kasutatav suurema osa kaasaegsete lennukite jaoks. Siiski hetkel suht hüljatud, kaitseliidu kätte antud ala, mida keegi ei hoolda. Kasutatakse aeg-ajalt mitmesugusteks auto üritusteks. Pikk lennurada annab ainulaadse võimaluse sirge peal masina kiirendust proovida. Mõni aasta tagasi ka eesti ühel suuremal reservväelaste õppusel nende ööbimiskohana. Navigatsiooniseadmete ja isegi -vahendite täieliku puudumise tõttu leiab lennuväljana kasutust haruharva. Osa ruleerimisradade betoonplaate on juba jalad alla võtnud. Mõni aasta tagasi toimus äge vaidlus selle üle, kas eraomanik võib stardiraja ühte otsa püsti panna tuulegeneraatori. Mis oleks selle kasutust lennurajana tulevikus veelgi enam piiranud. Kuidas see vaidlus lõppes – kahjuks mulle teadmata.

Siia lõpetuseks siis üks ilus plaan lennuvälja paiknemisest.
Pilt

Ning siit ühe külastaja fotoreportaaž hüljatud lennuangaaridest.
http://www.hankewitz.ee/gallery/lennuvali


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2005 10:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juun, 2004 5:11
Postitusi: 2100
Asukoht: Pärnumaa
vaatan, et siin lennuväljade spetsid koos, järsku oskab keegi pärnu lennuväljadest ka midagi rääkida, eriti huvitavad vanad lennuväljad ja nende paiknemine. ette tänades ictta


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2005 20:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Veebr, 2005 22:00
Postitusi: 52
Asukoht: saaremaa
keegi teab ehk ka Saaremaal asuvast Kogula lennuväljast midagi pajatada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2005 22:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Tulles vastu lugejate soovidele - Pärnu lennuväli ning üks killuke ka Kogulast. :lol:

Pärnu lennuvälja rajamine jääb samuti kolmekümnendatesse aastatesse – seoses lennuväe kavaga luua üle-Eestiline lennuväljade võrk, kus saaks baseeruda. Esimesest kavast rajada lennuväli Sauga mõisa põldudele käidi välja just siis ning kavatseti see ehitada 1933. a. suvel. Järgmisel aastal oli arutluse all veel ka Kambi mõisa põld. Mõisad asusid tegelikult kõrvuti, aga nende vahelt jookseb läbi Sauga jõgi. Lõpuks otsustati rajada lennuväli Pärnu südalinnast 4-5 km kaugusele, linnale kuuluva Kambi mõisa maale. Kas see maa asus aga Sauga poolel jõge (kus on praegune lennuväli), või siis ka samal pool jõge kus Kambi mõis ise asus, on mulle hetkel veel tume maa. Tõenäoline tundub siiski, et lennuvälja rajamist alustati saml platsil, kus ta praegugi on.

Lennuvälja ehitus ei läinud ka eriti libedalt. Pärnu lennuväli oli küll viie tsiviillennuvälja nimekirjas, millede rahastamise eest hoolitses riik (lisaks Tallinn-Ülemistele, Viljandile, Kuressaarele ning Türile). Siiski toimusid asjad suht aeg-luubis. Paljud lennuväljad rajati hädaabitööde raames töötute tööjõuga. Paistab, et Pärnu puhul see variant ei toiminud. 1937. a. eraldati riigieelarvest rahad „Pärnu lennuvälja tööde lõpetamiseks“. Tegelikult teatati 1938. a. suvel, et lõpetati lennuvälja rullimine. Ning kõik tööd lennuväljal kavatseti lõpetada 1939. a. suvel.

Igal juhul jäi Eesti võimu periood lennuväljal väga lühikeseks. 1941. a. suvel asus Pärnu lennuväljal juba Baltimere laevastiku 73. pommituslennuväe polk (kuulus 10. segalennuväe brigaadi koosseisu, oli relvastatud SB pommituslennukitega, komandör FM Koptjev).

24. juunil 1941 kasutasid lennuvälja vahemaandumiseks ka samuti laevastikule kuulunud 1. miini-torpeedolennuväe ning 57. pommituslennuväe polgu lennukid, kes käisid pommitamas Memeli sadamat. Nood lennukid startisid Leningradi lähistel asunud põhilennuväljadel, pommitasid Memelit, tegid tagasiteel vahepeatuse Pärnus, kus osa lennukeid ka täiendavalt tangiti. Ning lendasid siis tagasi oma põhilennuväljadele Leningradi külje all.

30. juunil 1941 osalesid 73. polgu lennukid Baltimere laevastiku õhujõudude pommirünnakus saksa väekolonnidele, mis Daugavpilsi juures olid ületanud Daugava ning asusid kiirelt saavutatud edu arendama. Üldise juhtimise puudumisel ründasid ilma hävituslennukite kaitseta ülesandele saadetud lennukid sihtmärke eskadrillide kaupa suhteliselt suurte ajaliste intervallidega. Kandsid seetõttu suuri kaotusi ning omasid vaid piiratud edu. Kuid andsid see-eest jälle ainest mitmeteks N Liidu kangelasmüütideks…

Venelased olid sunnitud selle lennuvälja kaunis kiirelt maha jätma. Lennuväli oli kasutusel ka sakslaste poolt, kui täpsemalt saan hetkel seal paiknenud üksuseist rääkida vaid ühest. 1944. a. alguses toodi Liepajast üle seni seal lätlastega koos tegutsenud eesti lennukool. 1944. aasta juunist tegutses see Pärnus. Viimase evakueerimisel 1944. aasta septembris lendasid eesti lendurid V.Reili, R.Lipand ja E.Masing (kaks viimast olid lennukooli viimasest lennust ning Pärnus üldise lenduriväljaõppega lõpule jõudnud, läbi võtmata jäi sõjaväelenduri kursuse eriosa - instrumentaallend, öölend, pommitamine jmt) sõjaväelendur Hendrik Arro andmeil viimaste säilinud Eestis ehitatud PTO-4-dega Frankfurti Oderi ääres. Seal kaovad ka nende lennukite jäljed.

Oktoobris 1944 asusid Pärnu lennuväljal juba jälle Baltimere laevastiku merelennuväe üksused. Täpsemalt 9. ründelennuväe diviis, mille koosseisu kuulusid 7. Kaardiväe ning 35. Punalipuline ründelennuväe polk ning 12. Punalipuline hävituslennuväe polk. Kaks esimest olid loomulikult relvastatud Il-2 ründelennukitega, viimane LaGG-3 hävituslennukitega. Diviisi ülesandeks oli Saaremaa ning Kuramaa vahelise laevaliikluse häirimine, kui regiooni saabusid saksa lahinglaevad, siis ka nende ründamine. Nende ülesannete täitmisel kasutati aeg-ajalt ka Kogula lennuvälja Saaremaal, kuid selle kasutamine oli sügiseste ilmade ning pehme pinnase tõttu raskendatud.

Pärnu lennuväli jäi mereväe kätte ka peale sõda. Baseerunud üksused hetkel siiski teadmata.

1961. a. läks seni merelennuväele kuulunud Pärnu lennuväli õhukaitse kätte ning sinna kolis seni Tapal baseerunud ning MiG-19 hävituslennukitega relvastatud 655. hävituslennuväe polk.

1977. allutati viimane polk Balti Sõjaväeringkonnale. Oli relvastatud MiG-23 hävituslennukitega. 1980-86 oli 27. hävituslennuväe diviisi koosseisus.

1991. a. seisuga olevat Pärnu sõjaväelennuväljal asunud 366. hävituslennuväe polk, mis oli relvastatud Mig-23 hävituslennukitega.

Viiekümnendail aastail olevat Pärnu jõe suudmes, praeguse jahtklubi kandis olnud ka mingi piirivalve lennuväli. Midagi täpsemat viimase kohta küll lisada ei oska…

Nüüd veel paar traditsioonilist illustratsiooni.

Esiteks Pärnu lennuvälja territoorium enne selle loomist - EKV kaart aastast 1936
Pilt

Teiseks - samas mõõdus aerofoto samast territooriumist
Pilt

Tänud ja copyright nagu ikka Maa-ametile. Ning mõnede tekstis kasutatud materjalide eest ka Kapral Karule ning teistele N Liidu väeosade all sama teemat käsitlenule.[/url]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2005 23:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Jaan, 2005 21:06
Postitusi: 1813
Asukoht: Tallinn
Pärnu lennuvälja kohta veel nii palju, et septembris 1941 baseerus seal täiendus/komplekteerimisgrupp Eränzungsgruppe JG 54, komandör: Hptm Leo Eggers. Grupi liitumissalk Einsatzstaffel/JG 54 baseerus Pärnus 07.9.1941 kuni 23.9.1941. Edasi liiguti Tallinna Ülemiste lennuväljale.

_________________
Anton - horridoo!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2005 23:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juun, 2004 5:11
Postitusi: 2100
Asukoht: Pärnumaa
tänu vastuse eest. aga olen kuulnud veel sellist juttu , et pärnu linnas on olnud lennuväli ka praeguse Mai tänava kandis mere ääres. tea kas on õige jutt?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2005 0:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Jaan, 2005 21:06
Postitusi: 1813
Asukoht: Tallinn
Veel Pärnu lennuväljast:

Ajavahemikus 12.9.1941 kuni 01.10.1941 viibis Pärnus kahemootoriliste hävitajate grupp II./ZG 26, komandör: Hptm Ralph von Rettberg. Grupi kasutada olid lennumasinad Bf-110 C-7, - E-3 ja - F-2. Üksus võttis osa kindlasti ka Saaremaa lahingutest.

Mis aga puudutab Pärnu mereranda või siis jõesadamat, oli august-september 1941 Pärnus mereluuregrupp Aufklärungsgruppe 125/See/, komandör: Oberst Gerhard Kolbe. Nemad kasutasid vesilennukeid He-60. Seega pidid nad baseeruma kas jõel või siis mererannas.

_________________
Anton - horridoo!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2005 12:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Uurisin veidi veel Pärnu kaarte just selle praeguse jahisadama kandis asunud lennuvälja koha pealt. Väga võimalik, et tegu oligi vesilennukite sadamaga. Maapeal oli seal juba tsaariaegse versta kaardi peal üsna palju ehitisi ümber ringi. Eesti aegne 1:50 000 kaart ei näita üldse vaba platsi olevat. Sealt veidi rohkem mere poole ehk midagi veel leiaks. Ei ole kahjuks kaardimaterjali sõjajärgse aja kohta sealt samast kandist...

Mai tänava lõpus olev lennuväli - kahjuks pole midagi kuulnud. Kuid teoreetiliselt võis ta seal ju olla...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2005 13:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Veebr, 2005 22:00
Postitusi: 52
Asukoht: saaremaa
aga siiski kas keegi saaremaa lennuväljadest teab midagi uut rääkida


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 196 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 14  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt