www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 11 Dets, 2018 7:47

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2007 12:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Mai, 2007 16:51
Postitusi: 151
Asukoht: Tartu
http://et.wikipedia.org/wiki/Vabatahtlik_%C3%9Clemaailmne_Eesti_Kaitseliit

Kes teab sellest rohkem?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2007 13:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Allpool on mõned dokumendid (kopeeritud pdf-ist, seega välimuselt mitte ilusad), neist esimene on ilmunud, teised pole avalikkuse ette seni jõudnud. Trükistest soovitan vaadata ajakirja "Sinule, Eesti".(Tartus saab lugeda Kirjandusmuuseumis, Tallinnas RRis ja Akadeemilises raamatukogus)


ANDRESSON, Avdy (Avdei; 15. XI 1899 Pärnumaal Viluvere (Kaisma) vallas Anni talus – 27. VIII 1990 USAs New Jersey’s Deerfieldis Bridgetoni haiglas), EV eksiilvalitsuse sõjaminister 3. IV 1973–20. VI 1990, väidetavalt T. Kindi poolt määratud sõjavägede juhataja alates 14. XI 1975.

Vaata trükistest

Sinule, Eesti: eestlaste rahvuspoliitiline ja kommunismivastane ajakiri/ Eesti Rahvuslaste Kogu Austraalias ; toimetajad Albert Ohvril, Verner H. Puurand, Willem Rakfeldt
Darlinghurst, 1972-1976
Nr 1-6

Meie Jonn / väljaandja ja toimetaja Armin Morgen
Baltimore (USA) : [s.n.], 1972-1974
Nr. 1(1972)- nr. 22(1974)
Mimeograafpaljundus

Sinu Eest, Isamaa! / väljaandja ja toimetaja Armin Morgen
Baltimore (USA) : [s.n.], 1974-1983
[3. ak.], nr.1(23) (1974) - [12. ak.], nr.39/40 (1983)
Mimeograafpaljundus

**********************

Protokoll nr. 10.
E. Vabariigi Valitsuse koosolek eksiilis 22. aug. 1974, Stokholmis, Arsenalsgatan

1.

Koos olid: Presidendi ülesandeis T. Kint, peaministri asetäitja Heinrich
Mark ja ministrid: A. Horm, Aksel Mark ja R. Kaasik ning õiguskantsler
A. Mägi. Protokollis A. Ruusa. Koosolek algas kl. 17.15.

...

4. Sõjaväelaste ja Kaitseliidu küsimus.

...

P. 4. Sõjaväelaste ja Kaitseliidu küsimus.

Tõnis Kint: Kaitseliit on tekkinud spontaanselt rahva poolt kui maa ja rahvas on hädaohus. See on olnud rahvuslik liikumine mis pole ununenud aguluses. Ka siin on koondunud endised juhid, et olla igaks juhuks valmis. See on ideeline isamaaline koondumine.

Aksel Mark: Sõjaväelaste ülendamine on tekitanud tugevat irritatsiooni EDU koalitsioonirühmas. On vajalik, et edaspidi taoliste küsimuste puhul antakse aega nõu pidada rühmades, sest vastasel korral kujuneb raskeks rühmadel koalitsioonis olek.

Arvo Horm: Niihästi Kaitseliidu loomise küsimuses kui ka sõjaväelaste ülendamise küsimustes on V V Stokholmis asuvad liikmed saanud informatsiooni vaid ajakirjanduse kaudu. Siin on tegemist oluliste, laiaulatuslike ja sisult poliitiliste küsimustega, kus mingisuguseid otsuseid ei saa enne teha kui kõigi V V liikmete seisukohad on ära kuulatud ja V V poolt ametlikult protokollitud otsused tehtud. See ei ole aga nii toimunud. Senini tehtud otsused ja teatavaks tehtud kavad ei ole seega mitte V V otsused ja seisukohad, ja nad on seega õiguslikult tühised. Kaitseliidu organiseerimine, eriti sõjaväelaste ülendamine on kogu Vaba Maailma eestlaskonnas, kõigi nende organisatsioonide juures leidnud teravat hukkamõistmist. Samuti valdava osa paguluses ilmuva ajakirjanduse poolt. Valitsusi eksiilis ja eksiilvalitsusi on pärast II maailmasõda kogu maailmas tekkinud juba sellisel arvul, et nende kohta on tarvitusel juba teatud rahvusvahelise õiguse sätted ja tavad. Need rahvusvahelises õiguses juba fikseerimist leidnud tavad ja normid (ka eksiilvalitsuste tegevuse võimaluste ja raamide kohta) ei näe ette seda laadi “ülendamisi” ega ka paramilitäärsete organisatsioonide loomist teiste riikide territooriumidel. Sõjaväelaste selline ülendamine on pealegi ilmses vastuolus E. Vabariigi seadustega ja tavadega. Mis on õiguskantsleri arvamine neis küsimustes?

(A. Hormi täiendav seletus on toodud lisas nr. 4, vastava punkti all).

Artur Mägi: Ma ei saa anda praegu vastust sellele küsimusele, kuna mul pole kasutada vastavate seaduste tekste.

Tõnis Kint: Horm ei tunne ülendamise vajaduse tagapõhja ja oponeerib seega asjata.

....

***

Lisa nr. 4

A r v o H o r m i täiendavad seisukohad päevakorra punktide juurde.

3. Sõjameeste ülendamised ja Kaitseliit.

Arvestades eksiilvalitsuste suurt arvu pärast II Maailmasõda on Genfis The Graduate Institute of International Studies poolt alustatud rahvusvahelise õiguse selle sektori välja töötamist (Krystyna Marek, Hans-Peter Furrer, Antoine Martin jt.). Rahvusvahelise õiguse ja tavade raamides on eksiilis asuvate valitsuste tegevussektor väga kitsas ja piiratud. See haarab eamiselt välistegevust, gerillasõja organiseerimist ja selleks summade hankimist. Vaevalt midagi muud.

Demokraatlikus ühiskonnas moodustavad sõjaväelased ühe elukutse, nagu
seda on teisedki elukutsed: arstid, kooliõpetajad, riigiteenijad jne. Nende ametinimetused, teenistuse, vanuse ja palgaastmed kujunevad välja aastakümnete kestel ja moodustavad lahutamata osa iga inimese curriculum vitae’s.

Tõus ametikohtadel, nimetustes ja palgaastmetes on rangelt reguleeritud vastavate seadustega. Eksiiloludes ühe elukutse—sõjameeste—osas dekreetidega “ülendamised” on sama meelevaldsed ja mõeldamatud nagu seda oleks kui käskkirjadega hakatakse inimestele andma “professorite”, “peadirektorite”, “vanemagronoomide” jne. ametinimetusi. Pagulasoludes asuvate inimeste elukäigus ei saa ju midagi juhtuda, mis põhjustaks selliseid “ülendamisi”. Ka ei ole need isikud pagulaspäevadel viibinud sõjarindel ega lahinguolukordades, mis võimaldaks sel puhul ette nähtud ülenduste rakendamist. Enamik eesti pagulasühiskonnast ja organisatsioonidest, samuti eesti ajalehed on sellised sammud hukka mõistnud ja V V maine on selle läbi kannatada saanud. Kaitseliit tegutses selle nimetuse alla Eestis peamiselt sõjalise organisatsioonina. Ta oli varustatud relvadega ja teda juhtisid elukutselised sõjaväelased. Sama nimetuse all organisatsiooni loomine teiste riikide territooriumil tähendab paramilitäärsete mõistete ja organiseerimisaluste kasutamist, mida ükski riik ei luba. Rootsis näit. 1973. a. “terroristlag” nime all kehtestatud seadus keelab seda väga karmilt. Sõjameeste organisatsioonid Vabas Maailmas on end. sõjaväelaste süütud mälestusühingud, mille ühiskondlik ja poliitiline tähtsus on olnud meie tegevuses ja võitluses väike. Rootsis on sellised sõjameeste organisatsioonid tegelikult puudunud, mida tuleb ainult positiivseks pidada. Kaitseliidu taolist organisatsiooni ei ole meie praeguse võitluse järgus kellelgi vaja. Kaitseliitu ei saa kunagi organiseerida elujõuliseks organisatsiooniks. Kõik kavad siin jäävad paraku ainult paberile.


*************************

Teadmiseks

EESTI VABARIIK

Sõjaministeerium

V. lgp. härra Heinrich Mark!

Usun, et olen viimase üheteistkümne aasta jooksul Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimehena teinud kõik, mis minu võimuses, et säästa vabadusvõitlejate langemist sellele tasemele kuhu osa nendest, esmakordselt meie ajaloos on langenud. Kui minu pingutused sihile ei viinud langes minule osaks tagasi astuda Ü. E. V. Keskuse esimehe kohalt 05. mail 1973, New Yorgis. Nende minu püüdluste nurjumise tõttu võtsin vastu Vabariigi presidendi ettepanekul sõjaministri koha. Minu kolmekümneaastasest teenistusest keiserlikus Vene-, Eesti Vabariigi ja Saksa armees saadud kogemuste varal on minule langenud, mitte
ainultminu enese, vaid ka eesti sõjajõudude ja rahva ettevalmistamine vabadusvõitluseks, mida näen olevat tulemas ja milleks rahvas on halvemini ette valmistatud, kui ta peaks olema.

Õnneks on Eesti Vabariigil põhiseaduse pärane kõrgem dministratiivvõimu organ pädevalt säilinud. Tõnis Kint’il on õigusjärglasena EV seaduste põhjal langenud ülesanne ja kohustus põhiseadusliku kõrgema administratiivvõimu pädevuse kindlustamine praegusel momendil ja sellele kohustusele vastavalt on T. Kint moodustanud põhiseadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis, milline on üks ja ainus vaba Eesti rahva tahte säilinud sümbol, ning praegu ja tulevikus Eesti rahva vabadusvõitluse
kõige tähtsam juriidiline ning moraalne võitlusorgan rahvusvahelisel
foorumil.

Usun, et isamaalikult häälestaud võitlejad ja teised patrioodid ühinevad siinminuga ja koonduvad EV Valitsuse ümber. Edaspidi kõik EV Valitsuse ümber koondunud moodustaks enesest meie iseseisvuse aegse kaitseliidu põhikirja alusel valitsusele truu võitlus organisatsioonid[,] milline on kohandatud olukordadele vabas maailmas. Õiguse teie poole pöördumiseks andis ÜEP Torontos 1972, sõjameeste kongressil
vahekorraga 22 häälega poolt ja 20 vastu häälega vastu võetud EV Valitsuse vastane resolutsioon ja mõned hilisemad otsused.
Eesti sõjamehe au päästmiseks palun kõigil omariiklikult mõtlevatel ja EV Valitsusega koostööd soovijatel võitlejatel ja nende organisatsioonidel oma nõusolekust koostööks EV Valitsusega teatada aadressil: []

Kutsun koostööle üles EV Valitsusega ka kõiki teisi Eesti poegi ja tütreid ja nende organisatsioone.

Deerfield, U. S. A. 10. Mail 1973.

Avdy Andresson

VV arhiiv. Masinakiri. originaal.

*************

Kiire.

Kava. Palun läbivaadata ja kui vajalik, siis oma täiendused lisada.

Vabariigi Presidendi dekreet: “Ideelise Kaitseliidu, kui riigi truude kodanikke kasvatusorganisatiooni rakendamiseks”.

Alus: E. V. Ps. §§ 130 ja 131.

1.

Ülemaailmne Eesti Kaitseliit on Eesti riiklikke funktsioonide rakendamiseks, vabatahtlik seltskondlik organisatsioon isamaalikke eestlaste koondamiseks rahvuslikkeks võitlusgruppideks, milliste ülesandeks taotleda, Eesti rahvalt vägivallaga, vastu kokkuleppeid ja rahvusvahelist õigust, sõjaväejõuga hävitatud Eesti rahva iseseisvuse ja Eesti demokraatliku Vabariigi taastamist. Vaba ja suverään’ne Eesti
rahvas oma kodumaal on meie taotluste siht.

2.

Ü. E. Kaitseliidu organisatioon allub E. V. sõjaministrile ja eestlaste kasvatamine Eesti isamaalikkeks kodanikeks toimub iga asukoha maa seaduste ja määruste piires.

3.

Ü. E. Kaitseliidu kaadri ja kasvatajate instruktorite koosseisu kujundakse vabatahtlikud end. Eesti sõjamehed ja seltskondliku kasvatuse alal tegutsenud kogenud isamaalikud isikud sõjaministri ja tema nõuandjate valikul. Igal isamaalikul eestlasel on õigus Ü. E. Kaitseliidust osa võtta.

4.

Ü. E. Kaitseliidu ülesandeks on:

1. Eestlaste kasvatamine isamaalikkeks eestlasteks, iseteadlikeks rahvuslikeks tegelasteks.

Ü. E. Kaitseliidu liikmetele korraldakse kaitse ja sõjateaduslikke õppusi,
õpetakse distsipliini vajadust nii vaimset kui ka kehalist kasvatust.

2. Oma liikmetele demokraatlikke vabaduste, koduarmastuse ja Eesti ajalootundmise sisendamist, kasvatades neid sportlikult — kehaliselt ja vaimselt tublideks riigitruudeks kodanikeks. Eesti pojad ja tütred, kes Kaitseliidu kasvatuse kursused läbiteinud peavad kujunema Eesti rahva uhkuseks ja eeskujuks oma kaaskodanikkele, ning ümbrusele.

5.

Ü. E. Kaitseliidu organisatioon on sõjaministri juures ja koosneb: 1. Ü. E, Kaitseliidu Vanemate kogu, kuhu põhiliselt kuuluvad, sõjaminister ja tema abi ning iga maa Maleva esindaja ja teisi vastavalt sõja ministri määramisel.

2. Ü. E, Kaitseliidu peastaap, naiskodukaitse ja vajaduse korral eri osakondade esindajad töötavad sõjaministeeriumi juures.
Vastavalt vajadustele moodustakse üksikutes maades ja eripaikades Kaitseliidu Malevad. Esialgselt luuakse USA Malev. Maleva juhiks on, sõjaministri ettepanekul

. . . . . . .

Kanada Malev. Maleva juhiks on sõjaministri ettepanekul . . . . . .

Euroopa Malev. Maleva ülemaks on sõjaministri ettepanekul . . . . . . .

Austraalia Malev. Maleva juhiks on vastavalt ettepanekule kinnitatud . . . .
. . .

Malevate juhid-päälikud esitavad Peastaabi ülemale kinnitamiseks asukoha maa Maleva põhikorra ja töökava, vastavalt selle maa seadustele ja kommetele. Malevate põhikorrad kinnitab sõjaminister.

6.

Ü. E. Kaitseliidu tegevusseastumisel kinnitab Vabariigi President asjaosaliste Kaitseliidu teenistujate auastmed, vastavalt nende teenistus ajale ja teenetele.

Kõik Ü. E. Kaitseliidu teenistujad kuuluvad teenistusalal edutamisele vastavalt väljateenitud ajale ja teenetele. Teenistusaja järele edutamiseks auastmes on vajalik vähemalt 3. a. vaheaeg. Auastmetes edutamise ettepanekut esitakse sõjaministri poolt Vabariigi Presidendile kinnitamiseks.

7.

Ü. E. Kaitseliidu majandus korraldakse igaMaleva piires omaalgatuslisel ettevõttel ja korras, vabatahtlikke maksudega, kusjuures Malevate eelarvetes ettenähtud tuludest 15% eraldakse Peastaabi ja keskasutuse kuludeks.

8.

Iga Maleva valib endale 3 liikmelise revisjoni komisjoni ühe asemikuga.

Kopenhagenis, 1. mail 1974 a.

Peaminister Presidendi
ülesandeis.

Peaministri asetäitja.

Sõjaminister.

VV arhiiv. Masinakiri, kserokoopia. T. Kindi koostatud.

******

Isiklik

15. mail 1974

Armas Tõnis Kint!

Olen Teile paaril korral mõista annud, et Teie poolt nimetatud komisjon, kaitseliidu ohvitseride auastmetes edutamise dokumentide läbivaatamiseks, kahe liikme komisjoni tööst mitte võimaliku osavõtu tõttu tühistatud on. Asja edasiviimiseks moodustasin omavoliliselt sõjaväelastest (kaitseliitlastest) kolme liikmelise komisjoni, kes Teie poolt nimetatud komisjoni töö lõpule viis.

Lisa: Komisjoni ettepanek kahel lehel.

*

Teie kiri 7. skp. käes. Palju tänu. Nõuk. Vene ei ole USA-st sõjaliselt mitte ainult ette jõudnud vaid ta on “palju ette jõudnud” ja on praegu maailma tugevam relvajõud.

Püüan lähemal ajal koostada Teile kui Vabariigi presidendile, mis oleks teadmiseks ka härra Välisministrile aruande maailma sõjajõudude tegelikust vahekorrast tänapäev. Siiramate tervitustega Teile ja lugupeetavale abikaasale

Teie

Avdy Andresson

Avdy Andresson

Märkus: Meie kõikide eesmärk number üks peaks olema, et USA-l ära võtta võimalus järjekordse abistamiseks kommunismile — see oleks väga suurt sammu ettevalmistav sündmus.

Meie oma eesmärk peaks olema, et saame vähemalt paar tosinat meest — mitte “mehekest” kokku — too eesmärk on saavutatav, sest olukord ei ole mitte lootuseta.

Vabariigi Presidendi Käsukiri kaitseliidule juhtide edutamiseks, peaks olema üsna suure tähtsusega samm—olgugi et kisajaid algul on rohkem kui aplodeerijaid— aga novembris 1918 oli ka palju kõhklejaid ja kõrvale hoidjaid, nahahoidjaid, sosistajaid jne. jne.: terita mõõka vaenlasi palju sõpru vähe. Neid tuleb otsida ja koguda.

A.

Eesti Vabariik

Vabariigi Valitsus

Sõjaminister

Deerfieldis 25. aprillil 1974

Väga austatud härra T. Kint, Peaminister Presidendi ülesannetes!

Sõjaministri poolt koostatud komisjon koosseisus: Sõjaminister Avdy Andresson, Vabatahtliku Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Peastaabi ülem kapten Elmar Lipping ja Vabatahtliku Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Põhja-Ameerika Ühendriikide Maleva pealik leitnant August Kuklane, läbivaadates VÜE Kaitseliiduga ühinenud ohvitseride teenistuskäiku tõendavaid dokumente otsustasid auastmetes edutamiseks
Vabariigi Presidendile panna ette alljärgnevad ohvitserid.

1. Ratsa- ja kerge soomusväe kapten Avdy Andresson —koloneliks
Vastavalt tema viimasele teenistuskohale Saksa armees kui ratsaväe rügemendi ülem (koloneli teenistuskoht). Viimane auaste saadud Saksa armees veebruaris 1945. a. Kiire sõja lõpu tõttu jäi koloneliks ülendamata.
Kapten A. Andresson on alates 1947. a. organiseerinud eesti võitlejaid ja olnud nendes organisatsioonides juhtivatel kohtadel kuni tänaseni. Mitmete Eesti Võitlejate organisatsioonide ellu kutsuja. Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse asutaja ja esimees 10 aastat.

2. Mereväe kaptenmajor Verner H. Puurand — Mereväe kapteniks
Vastavalt tema viimasele teenistuskohale U.S.A. okupatsiooni vägede Peakorteris Frankfurt-am-M. kus tema teenis koloneli (mereväe kapteni) teenistus kohal. Viimane auaste saadud USA armees 1946. a.
Kapten-major Verner H. Puurand on alates 1945. a. aidanud vabastada eesti sõjavange ja pärast vabastamist muretsenud sadadele nendest töö- ja vahiteenistuskohad USA okupatsiooni vägede juures Saksamaal. Praegu Vabariigi Valitsuse liige.

3. Jalaväe kapten Elmar Lipping —kolonel-leitnandiks.
Vastavalt tema viimasele teenistuskohale Saksa armees kui pataljoni ülem (kolonel-leitnandi) teenistus koht. Viimane auaste saadud Saksa armees 1945. a. Alates 1949. aastast olnud juhtivatel kohtadel Eesti Vabadusvõitlejate organisatsioonides kuni tänapäevani. Praegu Vabatahtliku Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Peastaabi ülem.

4. Jalaväe leitnant August A. Kuklane — kapteniks.
Viimane Auaste saadud saksa armees 1945. a. Olnud pikemat aega Eesti vabadusvõitlejate organisatsioonides juhtivalt tegev. Viimane auaste saadud saksa armees 1945. a. Olnud pikemat aega (viimased kaks aastakümmet) Marylandi Võitlejate Ühingu esimees. Vabatahtliku Ülemaailmse Eesti Kaitseliidu Põhja-Ameerika Ühendriikide Maleva pealik.

5. Jalaväe leitnant William Rakfeldt — kapteniks
Viimane auaste saadud Saksa armees 1941. a. Olnud pikemat aega Eesti Vabadusvõitlejate organisatsioonides aktiivselt tegev. Praegu ellukutsumisel oleva Kaitseliidu Austraalia Maleva ellukutsumise õhutaja ja kaasaaitaja.

Märkus: Edutamiseks ettepandute teenistust tõendavad dokumendid on saadetud minu poolt Teie korraldusse kirjaga 20. veeb. 1974. a.

Avdy Andresson

Avdy Andresson

Sõjaminister

Elmar Lipping

Elmar Lipping

kapten

Vabatahtliku Ülemaailmse
Eesti Kaitseliidu Peastaabi ülem

VV arhiiv. Masinakiri, kserokoopia.

***********

Usalduslik.

Torontos, 23. sept. 1974.

Armas Aksel!

........

Kuidas on Kaitseliidu formeerimine arenenud? Palju on liikmeid ja kas nad rahaliselt ka toetavad. Torontos pole ma leidnud ühtegi mõistlikku meest, kes oleks Andressoni, Saksa ja Kärsna Kaitseliitu astuma.
Edulase tervitustega!

Jään Sinu avameelset vastust ootama!

Juhan

VV arhiiv. Käsikiri, originaal.

************

Usalduslik

12. okt. 1974

Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis,

Stockholm.

E. V. Valitsuse koosoleku protokoll nr. 10 [kohta]

Lugupeetavad kolleegid,

........

Ad P. 4 — Seaduste kohaselt Presidendi k.t. on täieline voli anda aumärke ja teha ülendusi nende osas, kel on teeneid Eesti riigi taastamisvõitluses. Presidendi k.t. on seda privileegi senini väga tagasihoidlikult kasutanud. Kaitseliit oli enne kui sündis Eesti Vabariik ja see on üks meie auväärsemate traditsioonidega organisatsioonidest. Kuna Eestil pole vabaduses ühtegi massorganisatsiooni, kes oleks oma kohustuseks võtnud hoida alal ja kaitsta Eesti suveräänsuse ideed ning kaasa aidata valitsuse kontinuiteedi hoidmisele, siis Kaitseliit, eriti tulevaste põlvede osas, võiks kujuneda selles osas äärmiselt vajalikuks. Meie veteranide ühingud ei täida neid eesmärke ja on pealegi sattunud 30 a. jooksul teiste riikide politsei-nuhkide kontrolli alla.

............

Kolleegalike tervitustega

E. V. Saks

............

VV arhiiv. Masinakiri, kserokoopia.

***************

Eesti Vabariik

Vabariigi Valitsus

Sõjaminister

20. oktoobril 1974

V. lugupeetav härra Peaminister!

Riigisekretäri kirjale 01.10.74, kannan ette. Olla idealistina eksponeeritud positsioonil, ilma võimuta, väeta ja rahata on alati riskantne. Võimu kehastaja peab olema silmapilkselt võimeline tagasilöögiks, nii majanduslikult kui ka füüsiliselt, ainult siis respekteeritakse teda. Et Vabariigi Valitsus eksiilis seda saaks olla, vajab Valitsus oma häälekandjat, rahva poolehoidu, raha ja tugevaid rahvuslikke kaitseliidu üksusi kõigis maades, kus asub eestlasi. Nagu ma aru saan on minu seisukoht vastuolus mõnede Vabariigi Valitsuse liikmete arusaamadega. Mõistan väga hästi nende tundetegureid. Selle teguviisi päritolu on veel seni jäänud osaliselt müstifikatsiooniks. Võib olla, segastes olukordades on need vildakud vaated iseenesest tekkinud. Kuna Eesti Vabariigil pole vabaduses ühtegi massorganisatsiooni, kes oleks oma kohustuseks võtnud hoida
alal ja kaitsta Eesti suveräänsuse ideed ning kaasa aidata Vabariigi Valitsust kontinuiteedi hoidmisel, siis Kaitseliit peab selleks isamaalikuks organisatsiooniks kujunema, nagu ta oli seda Vabariigi loomisel.
Peaks olema endast mõistetavaks, et sellel eesti rahva raskemal ajastul sõjaväelasena eksiilis pikemat aega aktiivselt Eesti Vabariigi taastamise huvides tegutsenud ja Vabariigi Valitsusele eksiilis ustavuse tõotuse andnud kaitseliitlasi on Vabariigi Presidendi k.t. auastmetes edutatud. Vabariigi President, kui Riigikaitse kõrgem juht, on sellega märkinud ära eelmainitud isikute ennastsalgavat tööd ja tasuta ajakulu Eesti Vabariigile. See Presidendi samm on kõigiti õigustatud ja seaduse pärane, seda tuleb ka edaspidi süstemaatiliselt jätkata. Pretsedent selleks on olemas.

Viimase s.o. 22. augusti 1974, V. Valitsus eksiilis koosolekust saadud muljetest võib järeldada, et osa V. Valitsus eksiilis liikmete kõige vihatumad inimesed on sõjaväelased ja kaitseliitlased. Riiklikust ja rahvuslikust seisukohast vaadatuna on see äärmiselt vildak ja ohtlik hoiak, nii V. Valitsusele kui ka riikliku iseseisvuse taastamisele.

Missuguseks ka maailma poliitiline olukord ei kujuneks, kuid seni ei ole ajaloos ükski rahvas oma vabadust ja iseseisvust saanud ilma sõjata — verevalamiseta lahinguväljal. Selleks peame ka meie kõigiti ettevalmistatud olema. Rahvuslik kaitseliitlane ja sõdur relvaga käes, on need, kes kord lahinguväljal taastavad Eesti Vabariigi.

Lugupidamisega

Avdy Andresson

Avdy Andresson
kolonel

Sõjaminister.

VV arhiiv. Masinakiri, kserokoopia.

***********

9. ja 10. novembril 1974.

Lugupeetav härra Arved Ruusa. —
Eesti Vabariik eksiilis, Riigisekretär.

Käsitab: EVV koosoleku eksiilis protokol nr. 10 22. augustil 1974.

Teie kiri Stokholmis, 1. oktoobrist 1974.
VV liikmetele. —

Lugupeetavad kolleegid,

..............

pnk. 4. Kaitseliidu ja sõjaväelaste ülendamist teevad maha ainult VV vastased. Nii siis on ka meie kolleegide seas VV vastaseid. Ühesõnaga opositsiooni liikmed on Valitsuses endas. See on huvitav nähe.

..............

Lisa 4. lhk. 2 kolmas kärbe (A. Horm)—“Sõjameeste organisatsioonid Vabas maailmas on end. sõjaväelaste süütud mälestusühingud, mille ühiskondlik ja poliitiline tähtsus on olnud meie tegevuses ja võitluses väike”. See on asjatundmata, häbemata ja tänamatu väljendus. Kui Rootsis on sellised sõjameeste organisatsioonid puudunud, mida A. Hormi arvates tuleb “ainult lugeda positiivseks” — siis ei käi see terve Vaba Maailma kohta. Ameerikas ja ka Austraalias on need suure poliitilise tähtsusega ja antikommunistlikud orgid. Need on meile vägagi suure tähtsusega.

Rootsi pole viimase 250 aasta jooksul sõdinud ja sealset paraleeli rakendada ülemaailma on lapsik. Kaitseliit asendab kord tervet maailma eestlaste ühist organisatsiooni. Sõjameeste organisatsioonid vähenevad väljalangemise ja surevuse tõttu iga aastaga. Uut verd juure ei ole tulemas. Kaitseliitu mahuvad kõik meie iseseisvuse eest võitlejad, kes
teavad, et Eesti Vabariik eksisteerib ja kord tuleb ehk veel selle vabastamiseks valada verd. Praegu on aeg ettenäha ja organiseerida, kui on veel materjali millest organiseerida. Kui langevad sõjameeste veteraanide liikmed vanaduse tõttu välja siis ei saa ju noori ega õrnemat sugu kasutada nende täiendamiseks. Juhtimine — on ettenägemine. Kaitseliit on ka pinnuks silmas venelastele. Sellega positiivne.

............
V. H. Puurand

Kõige suurema sooviga parandada asju, mis parandada annab — VHP
VV arhiiv. Masinakiri, kserokoopia.

**********************


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Tänan, Estoloog!
PostitusPostitatud: 01 Juun, 2007 15:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Mai, 2007 16:51
Postitusi: 151
Asukoht: Tartu
Tänan, Estoloog! Aga ma oleksin oodanud laiemat ja enamate osavõtjatega diskussiooni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt