www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Dets, 2018 23:05

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1083 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 73  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Aug, 2007 0:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Apr, 2005 16:56
Postitusi: 523
See Uku lugu ei andnud rahu,seega võtsin täna vaba päeva ja käisin Kalli järvel ning pildistasin seal asuvat vrakki lähemalt.
Vana laev see igatahes on.
Kas ta Uku nime kah kunagi kandnud on,seda mina öelda ei oska .Minul pole käepärast ühtegi normaalset pilti omaaegsest Ukust.
Pilt
Pilt
Pilt
Mööda minnes võtsin pildi ka Emajõel eile koos inimesega uppunud paadist:
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Aug, 2007 12:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 296
Emajõe vanadest laevadest,niipalju kui kohe meeles on

Arnoldi lingil on vasakpoolne Vanemuine ja parem- kaipoolne Lermontov.
VANEMUINE s.t see mis on laevast järgi vedeleb Vana-Ihaste vastas Aardla kruusakarjääris.
LERMONTOV müüdi vene aja lõpul Pihkva Pioneeride paleele,rüüstati ja lõigati vanarauaks.
PEGASUS on üks kahest, kas KREUTZWALD või KOIDULA olid M-282 ja M283 kumb oli kumb -ei mäleta
JOALA oli hiljem ujuvkohvik nn Santa Maria uppus paar korda ja veeti ülesvoolu Rannale kus hiljem lõigati vanarauaks
Kalli järvel oleva vraki kohta saab täpselt teada Konsa Toivolt,taat elab järve teisel rannal
Praagal olev vrakk on I MS eelne vana aurulaev,sõitis Vasknarva ja Tartu vahet vist ka sama Hintzeri pildil olev ja vene ajal Proletaarlase vms nime kandnud alus


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Aug, 2007 10:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2005 20:31
Postitusi: 598
Loe ja imesta! Miks keegi seda paati ära ei päästa? Arnold kurivaim: Võta Alo kaasa ja mine kirjuta artikkel ; kuidas ajalugu tapetakse. Tehke paat korda ma hangin kahurid peale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 0:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 671
Tere,
olen uus liige ja otsustasin Uku ja muude Emajõe-Peipsi laevade teemat jätkata. Pole kahtlust, et Praagal roostetav reisilaevavrakk on omaaegne korduvalt ümber nimetatud ja ümber ehitatud (kinnine ahtritekk tekkis alles 60-te algul) Uku. Kalli järve laevaga on muidugi raskem, aga ehitus meenutab puksiiri. Tänu ASuurele, kes on alust mitme kandi pealt pildistanud, julgen väita, et umbes selline seisis 70-tel aastatel pikalt praeguse Sadamateatri lähedal kaldal pukkide peal, värvist puhtaks kraabituna ja loomulikult ilma nimeta, aga terve roolikambriga. Kuhu ja millal ta sealt kadus, ei tea, aga oletan, et eelmainitud "Tartu ajaloost" võetud pildil on ta alles, ujuvkraana noolest pisut paremale.
Mis ta nimi oli, ei ta, aga pakuksin esimese hooga välja eelmise sajandivahetuse paiku ehitatud "Omedu"(nimekaim on üks praegune tõukur)
"Omedu" oli kindlalt rivis veel 1968. aastal, loomulikult aurumasin diisli vastu vahetatud ja ehk üht-teist veel muudetud. Omal ajal 60-te aastate ajalehti "Edasi" sirvides jäi ka üks laevukese kehvavõitu pilt ette ja tundus, et sajanditagustele laevadele iseloomulikku püstist vöörtäävi
polnud. Ja nii vana laev võis abilaevana Vabadussõjas kaasa lüüa. Meie sõjaajalugu nimetab ju ainult kahuritega varustatud reisiaurikuid.
Kas keegi juhtumisi teab, palju sakslaste poolt II maailmasõjas Peipsile toodud laevu jäi siia pärast sõda sõitma? Veel 70-te alguses töötas märgipanijana "Tormilind" , mille malmist tehaseplaadi üks jõesadamas töötanud sugulane mulle hiljem kinkis(laev oli vette lastud 1943). Viimati nägin seda laeva 70-te lõpus Praagal Vara poolsel kaldal ühes sopis seismas. Kalli järve oma ta kindlalt pole. Kuigi suuruselt vastav, oli "Tormilind" kuidagi kandilisem. Veel on samast kümnendist meelde jäänud pisike puksiirlaev "Ost" mis töötas põhiliselt Peipsi põhjarannikul. Viimase analoogi pole ma Venemaa laevandussaitidelt leidnud.
Et teema algas liivapraamidega, siis jätkan siit. Ca 20 aasta jooksul ehitati 140-tonniseid aluseid 10. Seitse neist iseliikuvad: "Lembitu", "Sulev", "Kalev","Olev", "Vambola","Nord" ja viimasena 1977.a."Linda"
Tundub, et tolleaegsetel tsensoritel jäi kahe silma vahele, et tegu on Eesti Wabariigi aegsete sõjalaevade nimedega.
Nende saatusest: "Kalev" peaks alles olema, "Olevist"sai Piirissaare parvlaev"Koit" ja "Nordist" tehti Õlletanker. "Lindale" ehitati 80-te lõpus aparell(nagu praegu"Koidul")ja nimeks pandi "Riin", aga millega laev tegeles, ei tea. Igal juhul kuulus ta riigilaevade hulka ja mõned aastad tagasi leidsin ühest riigivara registrist, et on Tartu maavalitsuse taotlusel maha kantud. "Lembitu" lammutati vist 1987 ja "Sulev" 90-te keskel.
"Vambola" saatusest ei tea, aga ta kadus pildilt 90-te esimesel poolel.
Sarnaseid pukseeritavaid praame oli 3. Kandsid numbreid 201, 202 ja 203. Kahe vrakid on praegu Piirissaarel http://pildid.ilmaamet.ee/displayimage. ... 18&pos=192
Kuni 70-te keskpaigani kasutati liiva ja kruusaveoks ka väiksemaid, nii 100 tonniseid sügava trümmiga pukseeritavaid praame. Algselt olid need vist ette nähtud metsaveoks, aga palgivedu lõpetati 1960.a. ära. Sügava trümmiga oli ka 200-tonnine iseliikuv praam, mille nimeks "Sovetskaja Estonija"(oligi ladina tähtedega pardale kirjutatud)
Praegused 3 tõugatavad platvormi, millest kaks on kuni 600-tonnised, on saabunud 80-te lõpus ja 90-tel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 1:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 671
Võtan eespoolmainitud reisilaevad ka ette, teemas oli parajat segadust.
Kõigepealt "Joala". Algselt "Pavel", sõitis Narva ja Narva-Jõesuu vahel
http://www.hot.ee/ilja25/histori_narva.htm/history.htm
Pilt on kehv, kusagil netis olen ka paremat näinud, aga ei hakka praegu tuhnima. Kas 1950 või 51 toodi Peipsile ja hakkas "Uku" asemel sõitma Pihkva vahet. 1960 jäi seisma ja ehitati ümber laev-kohvikuks nimega "Emajõe". Hüüdnimi rahvasuus Santa-Maria. Seisis põhiliselt praeguse Laia tänava otsa lähedal, kusagil 60-te lõpus mõnel hooajal ka Kaarsilla juures. Kuna laeva ei viitsitud remontida, siis 70-te lõpus lõi jää sinna augu sisse. Edasi pukseeriti Kvissentalist 3 km ülespoole Rannale ja jäeti sinna ühte soppi seisma. Mingi 7-8 aastat tagasi käisin korraks seal, ainult põhjariismed olid järel.
"Lermontov". Ehitatud 1955(või 56) Saksamaal. Tüüp OM. Saksamaal ehitati just antud tüübi kajutivariandid, venelaste endi OM-id olid ühissalongidega.
Alguses sõitis paar aastat merd, sh ka Virtsu-Kuivastu liini. 1959.a. alates Pepsil. Kõigepealt ca 10 aastat Tartu-Pihkva liin, 60-te lõpul sisetöödega suurendati magamiskohtade arvu 56-ni ja tegutses kruiisilaevana. Pikimad Peipsi kruiisid kestsid 12 päeva, mille sees oli nt Pihkvas kolmepäevane peatus. Ekskursandid käisid siis ka Mihhailovskojes ära.
Eespool väideti, et laev ei saanud end Emajõel ringi keerata. Nägin aga ise, kuidas ta Võidu silla juures sellega hakkama sai, vaatamata oma pea 43 meetrisele pikkusele.
"Lermontovi"head pilti pole, aga torkan siia juurde ühe praegu Peterburis oleva pea identse sõsarlaeva http://www.riverfleet.ru/photo/3/spb2005/om_neva.shtm
OM-tüüpi laevadel paistab olema hea püstuvus, seetõttu on Venemaal paljudel allesjäänudel võetud roolikambri tagune päikesetekina kasutusele.
1976 jäeti "Lermontov" seisma ja tehti hotell-laevaks. 80-te lõpus veeti tõesti Pihkvasse ja lõigati väidetavalt lõpuks vanarauaks.
"Koidula" ehitatud 1956 ja samast aastast Tartus . Tüüp M numbriga 206.
1991.aasatast Narvas, 2001 lammutatud.
"Kreutzwald" eelmisega sama tüüpi,ehitatud 1958, järgmisest kevadest Tartus. number 282. Üks viimaseid M-tüüpi laevu, mis üldse ehitati. 90-te alguses nimetati ümber "Pegasuseks" ja sõidab tänini.
Mõlemad ehitati Moskva laevatehases. Analooge tehti ka Ukrainas Hersonis -tüüp ПТ, samuti Kaunases. Leedus toodeti väiksema süvisega variante ning seal ja Valgevenes sõidab veel neid mitmeid.
Seda tüüpi laevad olid ette nähtud 150 reisijale. Omal ajal Ranna vahet sõites topiti neile ka 200 peale ja lahti polnud midagi, ainult kitsas. Ei tea, mis ajenditel on "Pegasusel" reisijate arv juba 10 aastat piiratud 77-ga, aga õnneks sellest alati kinni ei peeta. 2005 Hansapäevadel Tartus tegin ühe tiiru "Pegasusega" Emajõe peal ja reisijaid oli tublisti üle 100.
Lainetaluvuse järgi olid mõlemad P-1,2 st üle 1,2 m lainega välja sõita ei tohi. Peipsi kuulub muide Venemaa klassifikatsiooni järgi just selliste mitte eriti tormiste veekogude hulka(Laadoga on nt M-3,0) Olen 30 aastat tagasi "Koidulaga" Piirissarel ekskursioonil käinud ja läks üle Peipsi nii mis mürises, ilma mingite probleemideta.
"Vanemuine" ehitatud 1963 Moskvas, Tartus alates 1964-st. Tüüp MO lainetaluvusega kuni 2,0 m. Algul vaheldumisi "Lermontoviga" Pihkva liinil,
60-te lõpust seati sisse magamiskohad- kokku 33. Trümmis kajutitena, tekkidel rongivaguni platskaardi moodi. 90-te alguses jäi seisma. Paar aastat tagasi vahetati põhi ära ja viidi Aardlapallu. Peaks olema igati taastamiskõlbulik.
Kui kedagi huvitab , võin kiirlaevad ja Venemaa poolse Peipsi laevastiku ka ette võtta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 14:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 671
Veel sammal.habemele

Ma pole Pärnus olnud just tihe külaline, aga pole kuulnud, et seal sõinuks mõni "Vanemuise" taoline MO tüüpi laev. Küll aga liikus Eesti rannavetes Tallinna kandis ja kindlasti ka Narvas(miks mitte siis ka Pärnus) üks
"Kajaka" nimeline OM- tüüpi- "Lermontovi" Venemaal ehitatud analoog.
Kuulus vist üksvahe mingile Noorte meremeeste klubile või tehnikute majale vms. Vana ENE VII köites värvitahvlil Tallinn on teda sadamapildi ühes nurgas ka näha.
Muideks, 90-te alguses anti Kaitseliidule Tartus üle kaks vana puksiiri, "Ahti"
ja "Vaike"(ex "Baikal"). Kas keegi nende saatusest ei tea midagi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 14:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5084
zz


Viimati muutis Arnold, 15 Aug, 2007 2:34, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 15:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 13:19
Postitusi: 1962
Asukoht: Tallinn
Kiirlaevad pakuvad huvi küll.
Mis Raketadest sai? Langesid üldise alumiiniumiiharuse ohvriks? Tean, et viimane paiknes Junga baarina Kaarsilla juures...
Olen sellisega1981 aastal Pihkvas ja Piirisaarel ekskursioonil käinud.

80-date keskel vahetati Raketad Polesjede vastu välja või seal Pihkva liinil? Üks Polesje on Polarise nime all praeguseni sõidus?

Ja mis asi oli see Zarja, mis kogu minu teadliku Tartus elatud aja 1980-1990 seisis kuival? Kas ka kiirlaev?

Viimati tuli samasugune laev uudistesse, kui taheti Aegna vahet sõitma panna, aga keelati ära mõne aasta eest, nimi oli Kulgu. Kas seesama laev või? Oli see ka tiibur? (Paps teadis lasteaia ajal rääkida, et on eriti madalate jõgede laev, nagu jõetramm)

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 15:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 671
Jah, kunagi Tallinn- Helsingi liini sõitnud "Tallinn" kuulus küll NMK-le, aga seiva alusena. Kindlasti oli neil ka mõni sõitev laevuke, aga kes neid täpselt enam teab. Igasugused "Jungad", "Lained" jms. kuulusid mitmesugustele naljakatele organisatsioonidele.
"Ahti" ja "Vaike" kohta küsisin sellepärast, et varasemaid teemasid lehitsedes oli kirjas legend, et Kalli järve laevuke sõitis ise kohale ja siis pandi põlema. Kahjuks on aeg jäänud dateerimata, aga eks ta vist 90-te algul või keskpaiku võis olla?! "Omedu" polnud kindlasti sõiduvõimeline, juhul, kui tema kere tõesti alles oli. "Vaikega" võis selline lugu aga tõesti juhtuda, sest ka tema oli selliste ümarate vormidega puksiir, ehitatud
50-te lõpus Tartus. Eelpoololeval "Tartu ajaloost" pärit pildil on siis "Baikali" nime all sõitnud laevukest näha- taamal kõige vasakpoolsem, roolikambri kolm akent valgete servadega


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 16:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 671
No jätkan siis kiirlaevade teemat

Kahjuks ma ei tea nende venemaa poolseid järjekorranumbreid, mis nt Koidulal ja Kreutzwaldil oli parrastele maalitud.
Raketa 1. Tiibur.Ehitatud Feodossias 1963, järgmise aasta suve hakul jõudis Tartusse. Viimased sõidud Emajõel 1989. 90-te algul sattus Soome Päijänne järvele ja sõitis seal mitu hooaega "Suvijeti" nime all. Sajandivahetuse paiku ristiti "Rosettaks" pandi nõrgem mootor ja lõpuks ehitati tublisti ümber. Netis on mitmeid pilte, kui on huvi, võin pisut otsida. Peaks olema tänini alles, iseküsimus, kas sõitva või seisualusena.
Raketa 2 . Tiibur, samuti Feodossias 1967, sama aasta hilissuvest Tartus. Viimased sõidud 1988.
1968 ristiti Raketad vastavalt "Peipsi Jõnn" ja "Tuuslar" aga nimed ei juurdunud ja 70-te keskel lõpetati uute nimede parrastele maalimine.
Raketa 3 . Tiibur, ehitusaeg teadmata aga Tartus alates 1979. aastast(või ka 1978-st, igal juhul vahetati end Peipsil mitte õigustanud Zarja 2 vastu kusagit Ukrainast). Viimased sõidud Peipsil 1990.
Raketa 2 ja 3 saatus on udune. Ühest neist, vist 2 , püüti 90-te algul
Vabaduse pst kandis praeguse Haridusmin. majaga kohakuti Emajõele tekitada "Junga" baari, aga kauaks seda ei olnud. Ja tean, et üht püüti treileriga viia Narva- Jõesuuse laev-kohvikuks, aga olla Mäo? juures põlema läinud.
Raketade sõidukiirus Peipsil 60-65 km/h. Mootori võimsus 1000 hj.
Igapäevane v.a P liikus kiirlaevadega Pihkva vahet. Väljumine 8.00.
Alguses peatused Praaga(nõudmisel)- Piirissaar- Samolva- Mtež- Pihkva.
Aja jooksul kukkusid Mtež ja lõpuks Samolva ära, samas mingitel nädalapäevadel tegi põike Värskasse. Kasutati ka mitmesugustel 1-2 päevastel tellitud reisidel. Populaarseim siht muidugi Pihkva, aga neid käis veel nt Rannapungerjal.
Zarja 1 . Glisser, ehitatud Moskvas 1971, sama aasta sügisel jõudis Tartusse. Üliväikese süvise tõttu loodeti Peipsi rannakülades peatused sisse seada.Emajõel kaks järgmist aastat, tekitades oma kõrge ja järsu päralainetusega paadimeestes suurt meelepaha. Peipsile ei sobinud, sest lainetaluvus oli ametlikult vaid 0,6 m( tegelik piir 0,8 ), seetõttu tugevama tuulega Praagalt välja ei saanud.
Alates 1974 hakkas sõitma Narva-Vasknarva ja Narva-Slantsõ liine
Selle lehekülje keskelt leiab sõiduplaane kah http://lenobltrans.narod.ru/vod.html
Tegelik kodusadam ikka Tartu, kevadel sõitis Narva ja sügisel tuli tagasi. Nii et oli ikkagi suviti käigus(v.a. üks hooaeg, kui talle Narva kaptenit ei leitud), kaldal seisis ta nii oktoobrist aprillini
Mu sadamas töötanud sugulane rääkis, et ülesõidud olid väga toredad- suure hulga piiritusega, nii et Peipsil teinekord kogu meeskond magas ja laev sõitis kuhu ise tahtis.
1991.aastast lõplikult Narvas, sai uue nime "Kulgu"ja veeti lõpuks alamjooksule. Üks pilt veel Kulgu sadamast
http://www.riverships.ru/photos/zarya_kulgu.jpg
Kui Narva reisilaevandus läbi kukkus, siis üritas mingi Laiu liinide nimeline firma teda 1998. a. Väinameres sõitma panna, aga sellest ei saanud asja, nagu ka 1999. plaanitud Aegna reisidest.
2005 aasta laevaregistris oli ta täiesti alles, aga mitte jõe- vaid merelaevade hulgas. Aga ilmselt pole teda hulk aega kasutatud.
Zarja 2 , samuti glisser, aga pisut uuemat tüüpi. Pihkvas on praegu analoog alles
Tuli Tartusse vist 1977. Sõitis vaid 1977-78 või isegi vaid ühel hooajal neist kahest. Peipsi lainetus ei sobinud ja vahetati Raketa 3 vastu välja.
Zarjade mootorid sama võimsad kui Raketadel, kuid kiirus ca 45 km/h
Polesje 36, ehitatud Valgevenes Gomelis 1989. Alates 1990. kevadest Tartus. Kandis siin nime "Eesti Ekspress" Kas 1995 või 96 parseldati Pihkvasse, kus tänini alles.
Polesje 37, ehitus- ja tulekuaeg samad. Meil sai nime "Polaris" ja tuiskab tänini.(1995-96 lihtsalt seisis) Polesjede töökiirus Peipsil ca 70 km/h, katsetustel 1990. aastal olla 83 km/h ka kätte saadud. Mootor ikka 1000 hj.
Natuke siis Venemaa poolsetest reisilaevadest
Pihkva kaks Raketat , 143M(melkosidjaštši- madalalt vees istuv) ja 144
hakkasid regulaarselt Tartus käima kusagil 69/70.
Kaheksakümnendatel lisandus kolmas Raketa, tõsi , need paari aasta tagant vahetusid. Numbritega 156, 165 ja 178. Viimane jäigi veel 90-tel aastatel sõitma ja kanti mootori hingusele mineku tõttu maha alles 3-4 aastat tagasi.
Kiirlaevadest pesitseb Pihkvas praegugi eespool mainitud Zarja 255(või 225)ma ei saa hetkel täpsustada, sest üks Venemaa Zarjadele pühendatud sait on maas. Lisaks oli Pihkvas sovetiaja lõpupoole ka üks Zarnitsa tüüpi hõljuk, viimane näeb välja päris Zarja sarnane, aga on tunduvalt nõrgema mootoriga ja aeglasem.
Tavalistest reisilaevadest on Pihkvas praegu alles kaks MO tüüpi laeva-
Aleksandr Nevski ja Burevestnik. Mõlemad pandud kokku Pihkva laevaremonditehases 50-te II poolel ja sõitsid enne tiiburite tulekut usinalt Tartu vahet.
Lisan ühe pildi kah http://gallery.informpskov.ru/main.php? ... emId=14891
Meie "Vanemuisest" eristab neid ainult varikatusega kaetud lahtine ahtritekk.
Tuli meelde, et enne Zarja 1 sõitis Narva-Vasknarva vahet üks Pravda nimeline K-80 tüüpi laevuke. Leidsin netist ühe analoogi pildi.
http://www.riverships.ru/photos/k80_bystryy.jpg
Esialgu ehk piisab. Niipalju veel, et Tartus sõitsid ka sellised jõetrammid nagu "Tasuja" "Lauristin" ja "Narva", Pihkva poolel ПC ja Fontanka


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 19:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Mai, 2005 12:46
Postitusi: 463
Asukoht: põlvamaa
Minuarust väga tubli töö äratehtud :D Au ja kiitus aurikule. Minule sai igastahes emajõe laevanduse ajalugu selgeks. Seda lisan, et see raketa mis Mäos seisis tükk aega, läks põlema kuskil Tallinna pool Mäod. Peale seda seisis pikka aega treileril Mäo parklas. Viimast nägin seal ise oma silmaga. Dekiehitused olid osaliselt sulanud. Samas väidti tooaeg, et seda laeva oli veetud Tartupoole. Kükita grilli lähedal oli ka üks koht kus oli näha teepeal põlemise jälgi, kuid ei tea kas neid asju võib omavahel seostada. Samas ei ühti kuidagi see marsuut, antud laeva puhul, Auriku poolt toodud sihtkohaga.

_________________
Muideks lahe foorum on see :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 20:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 13:19
Postitusi: 1962
Asukoht: Tallinn
Kui "Omedu" puhul on juttu sellest vrakist, mis seal Rannal mudases harujões vedeleb...

Siis kuskil 1988-89 sai seal käidud ja siis oli see põhjapidi seal mudas ja lausroostes, all ruumis oli ka muda ja veetaimed ja miski külmleti jäänus. Seal sai käia vaid madala veeseisu tõttu. Ja minu meelest oli see sellises kohas, kust vanarauahaid ka teda kätte ei saa.

Aga mis sai pontoonsillast?

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 21:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Apr, 2004 20:49
Postitusi: 647
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
vabandust, ju ta siis Lermontovi analoog oli. eelpostituste pildiallkirjast ajasin vanemuise ja lermontovi segamini.
Noorte Tehnikute Majale kuulus Kajakas neh. kas ta aga Audru jõe suudmekäärus veel alles on, ei tea.

aurik kirjutas:
Veel sammal.habemele

Ma pole Pärnus olnud just tihe külaline, aga pole kuulnud, et seal sõinuks mõni "Vanemuise" taoline MO tüüpi laev. Küll aga liikus Eesti rannavetes Tallinna kandis ja kindlasti ka Narvas(miks mitte siis ka Pärnus) üks
"Kajaka" nimeline OM- tüüpi- "Lermontovi" Venemaal ehitatud analoog.
Kuulus vist üksvahe mingile Noorte meremeeste klubile või tehnikute majale vms. Vana ENE VII köites värvitahvlil Tallinn on teda sadamapildi ühes nurgas ka näha.
Muideks, 90-te alguses anti Kaitseliidule Tartus üle kaks vana puksiiri, "Ahti"
ja "Vaike"(ex "Baikal"). Kas keegi nende saatusest ei tea midagi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 22:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 671
Jah, see sihtkoha probleem Mäo laeva juures... Annan vihje ühele artiklile, mille pealkirja andmebaasist leidsin.

Paju, T. Äpardunud äri ärapõlenud monument: Põlenud laev seisab Mäo ristis juba teist kuud : [Tartu kooperatiivile "Eliita" ja Tartu jõesadama tehingust]
Postimees 1991.11.16

Ma pole ise seda artiklit viitsinud välja otsida, aga see Narva-Jõesuu sihtkoht oli mingist teisest allikast. Võimalik, et mingil põhjusel suurt treilerit laevaga Tartu-Jõhvi maanteele ei lubatud.
Soobelile- Rannal oli ikka suur "Joala" , hilisem laev-kohvik . ca 35 m pikkust ja u 6 laiust
"Omedu" oli puksiirike ja minu poolt tema Kalli järvele sattumine on lihtsalt üks hüpotees.
Firemanile- ega siin mingit erilist tööd pole, lapsepõlves kaugel Brežnevi ajal elasin Tartus pärmivabriku juures. Sealt sadam kohe teisel pool jõge.
Ja hiljem tudengina pidin mingit uurimistööd tehes lappama läbi hulga aastakäike ajalehti"Edasi" Kasutasin siis juhust ja lugesin kõik Tartu laevandust puudutavad artiklid 1950- 80 läbi, üht-teist mäletasin muidugi ise.
Ennist jäid veel nimetamata 1965-68 Emajõel kihutanud 6-kohalised kiirkaatrid "Volga" 1969 viidi need Pärnusse, kus nad igal juhul veel 1972
lahele lõbusõite tegid. Mõned aastad tagasi üht analoogi siiski Emajõel kimamas nägin. Miks nad muidu Tartust ära viidi- olen kuulnud kõlakat, et üks neist sõitis ujula juures ujujast üle, nii et tükid taga. Aga see võib rahvasuu lora olla.
Õnnetu pontoonsilla saatusest ei tea midagi täpset. Keskmine, lahtikäiv osa 1989.a. allavoolu minema pani, kaldaäärsed jupId lihtsalt koristati ära.
See pontoonsild sai paika vist 1971. Varasem oli pisut tugevam ja kõrgem,
autod käisid üle ja Koidula ning Kreutzwald mahtusid ilma tülinata alt läbi. Kukkus kas 1970või 71 kokku, uus aga tehti millegipärast madalam. Selle vanema silla pilti u kuu aega tagasi netis kusagil nägin. Kui mahti on otsin üles. Kahe silla vaheajal oli aga üle jõe sõjaväelt laenatud pontoonsild, nii madal, et ükski paatki alt läbi ei mahtunud.
Vana pontoonsild oli täpselt praeguse Kroonuaia tänava kohal. 70-te-80-te aastate sild aga kümmekond meetrit allavoolu- ei olnud Kroonuaia tänavaga päris kohakuti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2007 22:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5084
zz


Viimati muutis Arnold, 15 Aug, 2007 2:32, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1083 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 73  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt