www.militaar.net

Mälu järgi oli nii, et 1926. a võeti vastu kaitseväeteenistuse seadus . 1937. a jõustus uus, siis juba - sõjaväeteenistuse seadus . Viimase tekstis asendati eelmises seaduses olnud sõnad kaitseväeteenistus , kaitsevägi, kaitseväelane sõnadega sõjaväeteenistus, sõjavägi, sõjaväelane jne. Sattusin kun...

Tartus KVÜÕA Sõjamuuseumi väljapanekus on esindatud ka vähemalt säilmed ühest EV markeeringuga vastavast isendist (lukukoda).

Esimeses reas paremalt teine on kindlasti Jaan Kruus (siin pildi järgi koloneli auastmes ja ilmselt 7. rügülina). Tema kõrval (paremalt kolmas) võiks olla (vist kuppude järgi siin kol-ltn) näo poolest Richard Tomberg. Seda võiksid kinnitada ka paremal pool Eesti ja Prantsuse sv kõrgemate õppeasutust...

1925. a. vahetati mäletamist mööda Eesti-Läti vahel riigivisiite. Mälu järgi vist külastas sel aastal Eestit Läti president Janis Cakste või Tšakste (ei teagi kuidas peaks kirjutama). Ilmselt toimus ka samal aastal ka Eesti riigivanema vastuvisiit. Alumisel pildil peaks olema vasakpoolne mees Julius...

Hea et see küsimus kerkis. Võibolla keegi teab midagi. Ise olen ka nende mütsimärkidega korduvalt kokku puutunud. Mitmed inimesed on neid näidanud ja küsinud, üldiselt keegi ei tea neist midagi. Üks juba eakam inimene (omas ka kõneall olevaid vidinaid), kes sõjaajal noor oli, väitis, et need olid ee...

Aivaril poleks siin küll mõtet tagantjärele enam midagi ülbitseda. Minu postituses, mis siit teemast mingil arusaamatul põhjusel kustutati, polnud muuseas ühtegi sõna ostmisest. Rahadest ja hindadest plärasid siin igasugu muud tegelased.

mis puutub rihmvarustuse ja rakmete mitte-esinemise realistlikusse, siis selle kohta siin üks lõik N. Reegi mälestustest Landeswehri sõjast: "Mis puutub meie kaitseväe varustusse, siis oli ta väga kirju. Meil oli ka vorm, kuid seda polnud kõikidel — paljudel olid tsiviilpintsakud seljas. Riiete...

KVÜÕA Sõjamuuseumis on olemas: Väljaõppe-eeskiri Eesti Politseipataljonidele. H.Dv. 130/2a järgi välja antud Eestimaa korrapolitsei komandöri poolt (Asbildungsvorschrift für Estnische Polizeibataillone) Pealkirja järgi võiks eeldada, et siis see on hilisem väljaanne sellest, mis Estoloogi pildil. Tä...

Kummaline kallutatus ilmneb juba Turtola uue teose kaanelt. Kaanepildil on suhteliselt nooremas eas (arvatavasti kusagilt 1920. a algusest) Laidoneri foto. Pealkiri aga räägib Laidonerist ja Eesti riigi hävingust. Kummatigi seostub Laidoner paljuski ka Eesti riigi tekkega. Ise pakun, et ingliskeelse...

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=23185 Siin midagi hr J. Tõrsi uutest plaanidest Saaremaal. Artiklist jääb küll mulje, et pigem nagu alles idee tasandil. Ei saagi täpselt aru, kas plaanis Lagedilt Saarele kolida, pigem vist nagu midagi uut teha. Saaremaal on muidu...

Lugu peaks sisalduma ka 1929. a ilmunud raamatus: J. Poopuu ja J. Andreller. Soomusrongide diviis Vabadussõjas II Punaste soomusrongi "Seltsimees Trotski" võtmiseks ilmusid eestlased SR "kapten Irw" pealt kapten Raudsepa juhatusel rongi juurde ja väitsid enese olevat eesti kommun...

Ega pole täpsemat teavet selle kohta, kas tema vabasurma mineku (1948) ja kodutalu maadele matmise versiooni on täpsustatud või täpsemate teadetega kinnitatud. Et kas sellest on ka kohapeal (Harjumaal Rapla vallas tollase haldusjaotuse järgi) veel midagi täpsemat teada. Et kui NKVD asjast ikka aimu ...

Kas teine, parepoolne ohvitser eeltoodud pildil pole mitte kolonel Paul Triik (1896 - 1941) VR II/3? Huvitav on pildil olevate meeste vormide võrdlus. Mõlemal on vormi paremal taskul näha Kõrgema Sõjakooli lõpetamist tõestav kooli lõpetanu rinnamärk. Tallo kuue kaelusel on vaid soomusrongirügemendi ...

Eestis kuni 1920-1940 enim levinud standard "inglise vintpüss" polnud ei Lee- ega Ross-. Lihtsalt Enfieldi 1914.a. mudel. Kõik erinevates Ameerika tehastes I suure sõja ajal toodetud kraam. Seega võiks isegi rääkida ameerika püssist. Lähemalt netist otsi märksõna "Enfield Pattern 1914...

Kui ikka ajateenijatega või NAKi raames kuskile minema hakata, siis ei maksa niisama linnas ringi hängida. Ajaloo ja ka muu hariva ja õpetliku eesmärgiga tasub ikka eelkõige ette võtta natuke pikem retk n-ö "perifeeriasse" - Tartusse - KVÜÕA-sse. Siin olemas nii muuseumis ajaloo tutvustus ...