www.militaar.net

Kuna tegu kauge esivanemaga, huvitab selle mehe elu ja teenistuskäik, mäletan kui vene ajal isa ja onu käisid teatud tähtpäevadel ta hauale viina valamas...toona ei osanud veel midagi uurida ja pärida J. Poopuu on maetud Kudjape kalmistule Kuressaares ja ta hauaplats on märgistatud ka surnuaia värav...

Kindlasti on seotud. Aga siinkohal ei pretendeeri ta Vabadussõja nimele ainuüksi oma iseloomult, Vabadussõdade [war of independence] puhul on aga ju reeglina tegu täiesti uue riigi tekkega, krooni, impeeriumi vms alluvusest (Hungari, Iiri, Türgi kasvõi näiteks USA iseseisvussõda repliigi korras näit...

Soome kodusõjale on antud mitmeid ideoloogilise tagapõhjaga nimetusi, nagu kansalaissota ('kodusõda, kodanikusõda'), vapaussota ('vabadussõda'), veljessota ('vennatapusõda'), kapina ('mäss'), punakapina ('punamäss'), torpparikapina ('popsimäss'), vallankumous ('revolutsioon'), luokkasota ('klassisõ...

Peetakse ju ka 1944 a lahinguid veebruarist -septembrini teiseks Eesti vabadussõjaks, seda juba kaasaegsete hinnanguil, kuigi mõlemad vabadussõjad nii soomlaste kui eestlaste jaoks jäävad siiski ju aastatesse 1917-1920. Kuigi laiemalt vaadatuna jäävad nad mõlemad vene kodusõja raamidesse [nõuk-vene ...

nõustun metsseaga, pigem on ta provokaator ja idioot ühes isikus, vähemalt tema Vabadussõja rubriigi postitusi vaadates........

Ei-ei Reigo, ma just mõtlesin, et äkki lembetu pidas selle Eesti ratsaväeüksuse all silmas punase eesti kütidiviisi ratsapolku, kellel oli poola vägedega ägedad lahingud

6. juunil 1919 toimetas 1. ratsapolk luuret Jakobstadtist lõuna poole kuni Buschhofi [Birzi] mõisani, mis osutuski kõige lõunapoolsemaks punktiks, kuhu jõudsid Eesti väed. Siit lõuna pool Swieciany- Lyngmiany rajoonis, asus Poola enamlastevastaste rinde vasak tiib. 1919 . maikuus ei saanud Eesti rat...

Tuvide kohta kinnitatud informatsioon puudub (mida ei saa muidugi välistada autentsete allikmaterialide puudusel).

Usutavam on karud, kes tulid üle jäätunud Väinamere...otse Petrogradist ja edastasid juhiseid.

Kui kommunistlik urgitsustöö 1919. a. talvel üldiselt äpardus nii rahva seas kui ka sõjaväe ridades, siis üksikutes kohtades, kohalike eritingimuste soodustusel, läks V. Kingissepal ometi korda sellega tekitada segadusi ja rahutusi. Kõige suuremal määral õnnestus tal see meie saartel. Saared valluta...