www.militaar.net

Rootsi puhul võib skääridest rääkida ainult idakaldal,läänekallas ja ka lõunaosa on ikka suhtkoht skäärivaba. Suuri sõjalaevu pole rootslastel juba ammu,seisma pandud laevad üsna väiksed tegelikult.Ja võin öelda,et lennuväge tabas hiljutine koondamine kõige enam,rootslastel kaks lennukit õhus ainult...

Kui siin vihjatakse naabrite laevastikele siis rootslaste laevastik suurelt jaolt miinilaevadest koosnebki.Hiljutises koondamis ning sulgemislaines olid miinitõrjedivisjonid ainsad mis puutumata jäid.Patrull-laevad ning raketikaatrid pandi seisma.Alles jäi küll ka paar korvetti(4 vist),loodetakse ka...

hapud viinamarjad-nii see päris ei ole.Teoreetiliselt on Grishad küll toredad laevad,aga leedukate laevad pole päris see mida kuskilt paberilt lugeda võib.Võta kätte sõida Klaipedasse ja külasta laevu,siis räägime täpsemalt mis on ja ei ole.
34 sõlme on ka utoopia.

Laevad ei ole jah kindlasti mitte kere ning tekiehituse poolest rakettide kindlad,ründe tõrjumiseks suurtel merevägedel (USA,Inglismaa) on selleks battlegroup mis hõlmab siis AAW,ASUW ja ASW osa-kaasatud sinna nii allveelaevad kui kopterid,lennukid+AWACS. Üksik fregatt (ka mõni muu alus) on üsnagi k...

Tasuja (see saabuv toetuslaev) on jah miiniveeskaja,kuid täitis taanlastel staabilaeva osa,on ka ümber ehitatud vastavalt(osales samuti varem NRF nagu Pitka sel aastal). Miiniveeskajat ei saa eestis kasutada sihtotstarbel kuna puuduvad meremiinid. Griša on fregatt ainult leedukate enda sõnul (vahel ...

Eesti Mereväel on hetkel kaks staabi ja toetuslaeva ( Pitka ja esmaspäeval saabuv Taanist ostetud laev), kaks Lindau klassi miinijahtijat(Sulev;Wambola) ja kaks miinitraalerit (Vaindlo,Olev) Läti ja Leedu on vist küll laevade arvu poolest Eestist üle aga seal on merevägedel ka piirivalve ülesanded j...

Eestis ei suudeta ehitada miinijahtijat.enne konkreetset ostu on ikka eeltööd ka tehtud,see ei ole poest leiva ostmine. Mis puudutab varjatud miiniveeskamist,siis pole selleks vaja allveelaeva,suvaline kala- või transpordialus saab hakkama.meenutage Lahesõda. Ja veel-exocet ja argentiinlased-inglase...

Eks ta mõtetu üritus oligi nn ekspertidele midagi selgeks teha eriti mereväe ja miinisõjaga seotut.
Ma olen nõus igasugust taktika ja meresõjapidamise alast materjali ka teistega jagama,kui see vaid arvamusi muudaks. Aga vist mitte

Lahingulise efektiivsuse mõttes on need laevad ikka vägagi tase. Sõna võtavad inimesed kes ei tea meresõjast ja taktikast midagi. Üks väeti miin võib väga palju kahju tekitada(eriti suur on sealjuures psühholoogiline aspekt) Eesti vetes on jätkuvalt kümneid tuhandeid meremiine,mis ei ole veel kahjut...

Falkland ja Exocet-britid teadsid kui lennuk õhku tõusis aga nad ei uskunud,et asi nii karmiks läheb ja ,et argentiinlased paugu ära panevad. See polnud avastamise probleem vaid luure ja riski analüüsi aps. Kuulnud seda paari Falklandi veterani käest, üks neist EW(electronic warfare )spets ja teine ...

isiklikust kogemusest-CZ-85 on mugavam kasutada kui 75,Olen omanud juba üle 10 aasta ja pole esinenud mingeid probleeme.CZ-75/85 pluss on veel ka 5,6 adapteri võimalus.

kipub juba teemaväliseks minema aga- demagnetiseerimist teostatakse jätkuvalt ja mitte ainult vaesetes riikides,paraku on eksisteeriv miinioht siiski vanade ja järeleproovitud miinide poolt aktuaalsem,kaasaarvatud kontaktmiinid,lihtne toota ja effektiivsed (meie vetes polegi suurt intelligentsemaid ...

Ehk siis tegelikult on ka erinevaid magnetmiine. ja need mida kirjeldasid reageerivad maa magnetvälja muutustele mida iga keha tekitab.erineva moodusega demagnetiseerides(kas siis aktiivse või passiivsega) viiakse lihtsalt see magnetvälja muutus minimaalseks. miin ei ole ka nii tundlik, sest meremii...