www.militaar.net

just panin eespool kirja oma meenutuse salastatud sideaparatuuri osas. sain väljaõppe kodeerijaks, hiljem olin sekretšik. põhitöö oli salajaste paberite haldamine (kõik paberid NA-s olid salajased) tasemeni sov.sekretno. Iga päev tuli lasu kirju, käskkirju, tehnilisi instruktsioone, ohvitseride toim...

mind õpetati Riias utšepkas kodeerijaks - töötama masinaga, mis oli ilmselt sakslaste "Enigma" edasiarendatud variant, 10 muudetava konfiguratsiooniga ketast pika pöörleva telje otsas. Selle juurde kuulusid veel igasugused kooditabelid jms jura. See aparaat oli ka ainus klahvidega kirjutus...

üks vana podpolkovnik jutustas kord 70. lõpul (olin staabikorrapidaja ja tema dežurnõi po tšasti), kuidas ta noore mehena oli osalenud mingitel õppustel reaalse tuumaplahvatusega ja kuidas keegi kindral oli neid enne õppusi julgustanud, lubades kõikidel, kelle kirsad üles sulavad, viivitamatult uued...

väga tähtis kasarmuelu element oli MAŠKA - sangpommiga varustatud massiivne hari, millega mastiksist leemendavad kasarmupõrandad iga päev 4-5 korda üle viskiti

üks vanem ohve seletas mulle 70-date lõpus, et punaarmee vana ülepea selgatõmmatav "petruška särk" ehk gimnastjorka asendati 1973.a. uue eest nööbitava jakige sellepärast, et võimalikus tuumakonfliktis radioaktiivse tolmuga saastatud särgi üle pea seljast tõmbamist peeti kahjulikuks, sest ...

sõjaväelist mässu pole näiinud ega kogenud, aga üks naljakavõitu vahejuhtum meenub küll Rakvere garnisonist - 80-date noortemässu ajast. Ega me sest mässust midagi eriti ei teadnud, ikkagi praktiliselt kasarmuvangistuses 2 aastat, nagu NA-s kombeks. Ühel õhtul aga toimus midagi iseäralikku. Mingi kõ...

meenub selline parool "Forma odeždõ nomer vosemj - vsjo tšto spizdim, tot i nosim"
(vormikomplekt nr 8 - kõik mis õnnestub ära varatsada, seda kannamegi)

Rakveres teenides oli peamine mõnu vanaisana õhtul peale otboid telekast Karuksi "Heli jälge" või "muinaslugu muusikas vaadata". Just siis sai "Propelleri" ja "Rockhotelli" ära nähtud. Keegi noortest oli muidugi alati aknal šuhheril, et väeosa korrapidaja oota...

Ajateenistus 1980-1982. Väljandit nagu "Ded moi, moi ded ehk дед мой", küll ei kasutatud. Ded= deduška (дедушка).ehk ajateenija, kes on teeninud 1,5 aastat. Meie väeosas (kui ma midagi segamini ei aja, ikkagi 25 aastat möödas): Esimene poolaasta- strupets, strup, vahel ka struk Aasta- mol...

Teenisin 1978-1980 õhutõrjevägedes, midagi eriti jubedat ei juhtunud. Noorteajast on vaid meeles meeletu jooksutamine-väntsutamine ja alatasa näljast korisev kõht. Ühel lõunaajal oli vanake-toidujagaja salabonide lauaotsale supikausid lurriga ära saatnud ning neil juba kausipõhjadki puhtaks lakutud....

mälu liigselt usaldada on liigne luksus olidki 2MS ajal Offiziersanwärter'itel õlakutel paelad, mis uuemal ajal Bundeswehris on nöörikestega asendatud.

70-date lõpul 80-date algul olid metallist tähed ametlikud, nii sinelil kui paradkal. Mõned edvikud kandsid neid isegi h/b-l, kuigi SEE oli määrustikuvastane

mul on seda kolu üksjagu... kuidas seda vahetustegevust lavastada?

ja kogu saadaolev plekipood kuuele kruvitud - gvardija, otlitšnik, spetsialist, sportlane jne. Ainult langevarjur on puudu

Meil Rakvere õhutõrjebrigaadis oli veel selline komme, et neil vendadel, kes pidid järgmisel päeval koju saama, rebiti peale õhtust proverkat viimane ärakantud h/b kallite mahajäävate kaasteenijate poolt seljas jumala ribadeks (sageli koos aluspesuga). Pärast seda protseduuri pidi dembel säärikud ja...