www.militaar.net

Ühe Oploti valmistamiseks kulub 18 kuud, T64 ja T80 moderniseerimisele ja remondile 2,5 kuud masina peale.

Ja need Oplotid, mis valmis saavad, tuleb niikuinii kohe Taile anda, sest leping tiksub. Seega väga valikuid ukrainlastel pole.

M-72 puhul on eeliseks selle väiksus ja kergus. Üks mees võib mitut lasku ringi tarida. Kui vaja, võid igale mehele jaos ühe kätte anda ja üksuse tulejõud on sellega märkimisväärselt tõusnud. Taanlaste ühes militaardokumentaalis oli tulevahetus, kus üks sõdur pidi eluga riskides tule all mingi seina...

Tabati ikka konkreetseid sihtmärke (selle kohta on isegi satelliidifotod), mitte ei tehtud mingit venelaste stillis lauspommitamist. Kui õhku lastakse kütuse- ja moonahoidlad, angaarid ja töökojad, siis järgi jääbki ainult ilus sile plats, millelt operatsioonide sooritamine on pikemaks ajaks välista...

Lasu hind aga jääb enam vähem sinna Javelini ja spike-i hinnaklassis.

Olgu muuga kuidas on, kuid see on selgelt vale. Nende süsteemide lasud maksavad minimaalselt kolm korda rohkem.

Lotman raporteerib seda, mida ta uudistest lugenud on. Täpselt nii nagu kõikide teiste punktide puhul seal artiklis. Seda, et semiootik ei tea sügavuti militaarteemasid ega oska sellealastest uudistest vigu välja noppida, pole eriti pahaks pandav.

. Sealt edasiminev madalam osa võib olla koos torniga valatud või hiljem rõngana juurde keevitatud. Kui rõnga sisemisel küljel igasuguseid nagunii külgekeevitatud jublakaid on nagu mürsukarusell jms on ilmselt lihtsam rõngas eraldi teha. Seda me mõlemad Trummiga (vist) silmas peamegi, et analoogsed...

Noh, torni põhjaks võib lugeda selle osa, mille külge täppsitöödeldud võru läheb. Tavaliselt see valatud kuppel ise pole päris sellise kuju ja mõõtmetega, et sinna saaks kohe liitekoha tekitada. See kerge astmega osa võikski minu poolest põhjaks pidada.

Slovakkia tehnika saabus Lätti:
https://www.flickr.com/photos/latvijas_ ... 8879844184
https://www.youtube.com/watch?v=UGWkSODijf4

Segasummasuvila suureneb.

Ma ei saa aru mille üle sa vaidled. NSVL keevitati tornisid ja keresid valdavalt mitmest osast. See on fakt.

Palun väga, IS-3 torni lõiked: Nagu näha, siis mingit põhja seal pole.
Lõpetame nüüd selle jama ära. OK?

Seade, millega saab suuri avasid (sh tankitorni alumist liitepinda) mõõtu töödelda, on karusselltreipink. Jah, need on suured ja kallid seadmed, aga nad on ammu olemas ja see pole mingi raketitieadus. Ma tean väga hästi, et sellised asjad on olemas. M4 tankidel olid eraldi rakised (suure võimas moo...

Selleks, et selliseid suuri asju töödelda ei pea detail liikuma. Liikuda võib hoopis tööriist. See ei muuda asjaolu, et freesimine (eriti veel tolle aja tööriistadega) on tohutult aeganõudev protsess. Neid kihte töödeldakse millimeetrite kaupa. Ma ei taha öelda, et valatud detaile ei töödeldud/tööd...

Ma ei oska öelda kuidas torni valmistamise tehnoloogia käib, kuid igasugune lõiketöötlus (freesimine, treimine jne) jääb tunduvalt täpsem peale igsuguseid termilisi töid. Jääb täpsem küll, kuid protsess on tarbetult aeganõudev. Sellise kobaka tüki põhja siledaks freesimine ei annaks eriti midagi ju...

Õige nurga alt on raske head pilti leida. Seal all peaks suhteliselt õhuke leht olema, mille nurkkeevitust on kohati üsna keeruline tuvastada (vaata nt. viimase pildi parempoolset osa).
Või kui kellelgi on aega üle, siis võib Lätis Svente mõisa külastada. Seal peaks üks IS-3M olema.

Nagu juba ülal mainisin, siis mõlemad on üsna riskantsed variandid, eriti aga MP puhul.

Silma järgi vaadates, punasega märgitud kohad on keevitatud. is3.jpg EDIT: Kui tornist käib jutt, siis tõesti kindla peale ei oska öelda. Lagi mingil määral on keevitatud (seal kus luugid) ja teoreetiliselt võttes peaks ka põhi olema, sest võru peab olema täpselt töödeldud ning ka tehnoloogiliselt o...