Eesti väeosade aastapäevad

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Sõjaväe Tervishoiuvalitsus – 21. november
Peastaabi ülema päevakäsuga nr. 2 määrati dr. Mihkel Ostrov arstivalitsuse ülemaks 21. novembrist 1918. a. Tähendatud päeva peetakse kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Harju Kaitseringkonna Staap – 21. november
Pärnu-Viljandi Kaitseringkonna Staap – 21. november
Viru-Järva Kaitseringkonna Staap – 21. november
Tartu Kaitseringkonna Staap – 21. november
Võru-Petseri Kaitseringkonna Staap – 21. november (Võru kaitseväe asutis - 21. november, Petseri kaitseväe asutis - 8. veebruar)

Eesti Ajutine Valitsus otsustas 21. novembril 1918. a. Eesti rahvaväge kokku kutsuda, algul vabatahtlikult ja selle järele sunnivõtmise korras, moodustades selleks maakonnalinnades maakonna rahvaväe komisjonid. Nii pandi alus 21. novembril 1918. a. Viru, Tartu, Võru, Pärnu, Viljandi, Harju, Järva ja Saare maakonna rahvaväe komisjonidele, milledest aastate jooksul on välja kujunenud maakondade kaitseväeringkonna ülema asutused praegusel kujul.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

1. Jalaväerügement – 25. aprill (12. aprill vkj.)
1. Jalaväerügement luges oma ajalugu 1. Eesti polgu moodustamisest 1917. a.
9. aprillil tegi Vene Kindralstaap telegraafilise korralduse, et kõik eestlased, ohvitserid ja sõdurid, kes teenivad Petrogradi sõjaringkonnas, viibimata saadetaks Tallinna. Hiljem laiendati see korraldus rinde osade peale.
Esimene saik Eesti sõjamehi registreeriti Tallinnas merekindluse staabi korraldusel Eesti polkude jaoks 12/25. aprillil. Nimelt 16 ohvitseri ja 13 sõdurit. See päev arvatakse Eesti rahvuspolkude asutamispäevaks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

3. Üksik Jalaväepataljon – 19. oktoober
3. Üksik jalaväepataljon luges ennast endise 3. Eesti polgu järeltulejaks.

Kaitseministri käsukirjaga (1928. a. nr. 246) on rügemendi vanus määratud 6. (19.) oktoobrile 1917. a. Nimetatud kuupäeval
andis Tallinna merekindluste komandant kontr-admiral Lesskov päevakäsu nr. 50, mille sisu järgmine:
§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. eesti polgu vormeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel Põdderi juhatusel. Valmis vormeeritud pataljon lugeda asunuks kindluse garnisoni väeosade koosseisu.
Eeltoodud päeväkäsk on küll vene väejuhatuse seni teadaolev esimene kinnistus eraldi eesti pataljonile Tallinnas, s. o. väeosale, millisena algaski 3. rügement oma olemasolu. Seesama päeväkäsk aga tõestab ka, et sel ajal (6./19. okt.) oli nimetatud eesti väeosa Tallinnas juba tegelikult olemas. Tema vormeerimine oli alganud Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel juba ligi kaks nädalat enne komandandi päevakäsu nr. 50 andmist.

1) Tallinna eraldi eesti pataljon — 26. sept. (9.) okt. —9. (22.) okt. 1917.a.,
2) Vormeeritava 2 eesti polgu eraldi pat. — 9. (22.) okt. — 16. (29.) okt. 1917. a.,
3) Tallinna eraldi eesti polk — 16. (29.) okt. — 13. (26.) dets. 1917.,
4) 3. eesti jalaväe polk — 13. (26.) dets. 1917. a. — 5. apr. 1918. a.,
5) 3. Võru polk (?) — 21. nov. — 30. nov. 1918. a.,
6) 3. eesti rahvaväe polk — 30. nov. — 17. dets. 1918. a.,
7) 3. eesti jalaväe polk — 17. dets. 1918. a. — 10. maini 1920. a.,
8) 3. jalaväe polk — 10. maist 1920. a. — 12. juulini 1921. a.,
9) 3. üksik pataljon — 12. juulist 1921. a.— 15. märtsini 1924. a.,
10) Sakala rügemendi 3. pataljon — 15. märtsist 1924. a. — 1. okt. 1928. a.,
11) 3. üksik Jalaväepataljon — 1. okt. 1928. a. —
Viimati muutis toomas tyrk, 04 Okt, 2009 12:46, muudetud 1 kord kokku.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

2. Üksik Jalaväepataljon – 21. november (vkj, 4. detsember ukj.)
2. Üksik jalaväepataljon luges ennast endise 2. Eesti polgu järeltulejaks.

1917. a. oktoobris saabus Helsingist umbes 250 Viljandimaa meest 5 ohvitseri juhatusel. Vormeeritud osades olid koosseisud täis. Asuti esialgu teotsema väljaspool koosseisu Tallinna eesti polgu 1. marsi? rooduna. Kui novembris saabus luba 2. Eesti polgu vormeerimiseks, sai see rood 2. Eesti polgu aluseks.

21. novembril saabus rood Viljandi ja seda päeva loetaksegi polgu asutamispäevaks. Polgu vormeerijaks määratakse polkovnik Unt.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

4. Üksik Jalaväepataljon – 6. detsember (vkj, 19. detsember ukj.)
4. Üksik Jalaväepataljon luges ennast 4. Eesti polgu järglaseks.

I Eesti jalaväediviisi aj. ülema kohustetäitja kindralstaabi polkovnik J. Soots avaldas 6./19. detsembril 1917. a. esimese käsukirja diviisi vägedele. Samal päeval polkovnik J. Soots käskis H Vahtramäel (senine 1. polgu III pataljoni ülem) asuda 4. Eesti jalaväe polgu vormeerimisele.

Polgu vormeerimiskohaks määrati Rakvere. 4. polgu aluskaadriks määrati Tartu tagavarapataljoni ja 3. Tallinna Eesti eraldipolgu Virumaal asuvad roodud, kes olid Viru maakonnavalitsuse poolt varem nõutud kaitseks Vene väeosade riisumiste vastu. 3. jaanuaril 1918. a. määrati 4. polgu koosseisu ka Paides asuv 2. Eesti polgu III pataljon, kes jäi ka 4. Eesti polgu III pataljoniks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Pioneeripataljon – 15. detsember
Pioneeripataljon luges ennast 1917. a. 1. Eesti diviisi koosseisus formeeritud inseneriväe roodu järglaseks.

I Eesti diviisi Inseneri rood asutati 15. detsembril 1917. a., mil 1. Eesti diviisi ülem oma käsukirjas määras Inseneri roodu 2 ohvitseri: leitnant A. Normaki roodu ülemaks ja vormeerijaks, ning nooremleitnant N. Petersoni roodu vanemaks ohvitseriks. Vormeerimine teostati Tallinnas.
Vormeeritavale eesti esimesele inseneri väeosale vajalise insenerilise varustuse pidid roodu vormeerijad üle võtma 118. Vene jalaväediviisi üksikult inseneri roodult. Varustuse üleandmiseks tegid vene sõjaväe ülemused ka korraldused, millel aga polnud kuigi suurt tähtsust, kuna tol ajal mõjul olevad komiteed lugesid oma pühaks kohuseks ülemuse korraldusi revideerida ja omamoodi harutada. Nii tuligi nimetatud vene inseneri rooduga pidada pikki "kauplemisi" juba enne eesti inseneri roodu asutamise käsukirja ilmumist. Lõpuks avaldasid 118. diviisi üksiku inseneri roodu ülem ja komitee 18. detsembril nõusoleku kogu oma varanduse üleandmiseiks Eesti diviisile.

Seega oli loodud materjaalne alus uuele eesti väeosale ja 18. detsembril 1917. a. kirjutas leitnant N o r m a k alla esimesele käsukirjale. Paari päeva pärast ilmus 1. Eesti diviisi ülema käsukiri roodu sõduritega komplekteerimiseks ja kinnitus venelastelt varustuse ülevõtmisele.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

(1.) Soomusrongirügement – 29. november
2. Soomusrongirügement – 12. detsember

29. november 1918 formeeriti Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (hilisem "Kapten Irv"), 12. detsembril Laiarööpmeline soomusrong nr. 2.

24. juulil 1923 jagati senine Soomusrongide brigaad (mis oli sõja-aegse Soomusrongide diviisi järglaseks) kaheks rügemendiks.

1. Soomusrongirügemendi baseerumiskohaks sai Tapa ning sinna kuulusid rongid nr. 1 ja 3. Seetõttu hakati rügemendi sünnipäevana tähistama soomusrongi nr. 1 formeerimise päeva.

2. Soomusrongirügement jäi Valgasse, selle vanimaks rongiks oli L-r Soomusrong rn 2 ning sünnipäevana tähistatid tolle formeerimise päeva.

Hiljem saadeti 2. Soomusrongirügement laiali ning kõik soomusrongid koondati Tapale. Ainus säilinud rügement tähistas sünnipäeva esimese soomusrongi formeerimise päeval.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

7. Jalaväerügement – 18. detsember
18. detsembril 1918 asuti Järvamaa kaitsepataljoni formeerimisele Paidesse kogunenud vabatahtlikest. Juba 4 päeva hiljem lähevad pataljoni osad rindele. Pataljon osales edukas vastupealetungis Narva suunal. Peale vastase väljatõrjumist Eesti aladelt jäetakse see Peipsi rannavalvesse reservi. 3. veebruaril 1919 anti korraldus Järvamaa kaitsepataljoni baasil 7. jalaväepolgu formeerimiseks.

7. rügement tähistas oma sünnipäevana Järvamaa kaitsepataljoni formeerimise päeva.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

1. suurtükiväe grupp luges oma ajalugu esimese eesti suurtükiväeosa moodustamisest. 16. jaanuaril 1918 tehti polkovnik A Larkale ülesandeks formeerida 1. Eesti suurtükiväebrigaad. Sama sündmust luges oma asutamisajaks ka 1. diviisi suurtükiväe juhatus.

Huvitaval kombel esialgu anti grupile siiski teine sünnipäev.
Sõjaministri käsukiri Nr. 76.
Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.
(Kindralstaap).
§ 1. Minu käsukirjade Nr. 86 — 1922 a. ja Nr. 483 — 1924 a. osaliseks
muutmiseks ja täienduseks allpoolnimetatud sõjaväeosade
aastapäevad määran kindlaks järgmiselt:
1. Suurtükiväe grupp — 21. november,
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

27. novembril 1918 asuti Tallinnas formeerima 1. kindluse suurtükiväe divisjoni. Divisjoni relvastuseks said sakslaste poolt Tallinna maha jäetud suurtükid, millede lukud olid merre visatud. Sealt toodi need aga välja ning peagi oli divisjon rindel. 1919. a. jaanuaris formeeriti 2. suurtükiväe polk ning divisjon arvati selle koosseisu.

Kui 1924. a. formeeriti 2. suurtükiväe polgu baasil 3. ja 4. suurtükiväe grupp, siis jäid endisesse kindluse suurtükiväe divisjoni kuulunud üksused 4. grupi koosseisu. Seepärast luges 4. suurtükiväe grupp oma aastapäevaks 27. novembrit.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

1919. a. jaanuaris formeeriti 2. suurtükiväe polk ning divisjon arvati selle koosseisu.
1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni kuulusid kuni maikuuni 1919 rannapatareid, seejärel anti divisjon 2. diviisi käsutusse (rannapatareid jäid enamuses oma kohale ja nimetati ümber, samas kui divisjoni hakati täiendama uute patareidega).
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Paneks siis kirja ka õhukaitse väeosade aastapäevad ning sündmused nende taga.

Õhukaitse väeosade (nii nagu nad siin tabelis kirjas on) tegelik sünniaeg jääb vahemikku 1928-30.

Nimelt moodustati 04. oktoobril 1928. a. sõjaväereformi käigus senise Kindrastaabi I osakonna baasilt Õhukaitse staap, mille ülemaks määrati senine osakonna ülem Richard Tomberg. Õhukaitse ülema kohuseid asus täitma aga sõjaminister P Lill isiklikult.

1. oktoobril 1928 oli aga moodustatud Õhukaitse suurtükiväe grupp. Mis tegelikult koosnes sel hetkel vaid ülemast (major Helmut Ibrus), ühest kirjutajast ning autojuhist. Ibruse ülesandeks oli vastava informatsiooni ning kogemuse kogumine ning reaalse grupi formeerimise ettevalmistamine. Kahjuks sai ta aga 5. märtsil 1930 õnnetult surma ning tema asemel formeeris samal aastal reaalse üksuse juba kolenelleitnant August Rattiste.

Teise üksusena allus Õhukaitse staabile sel ajal Lennurügement. Seoses lennuväe laienemiskavadega saadeti 1. juunil 1930 Lennuväe rügement laiali ning selle allüksused iseseisvusid. Edaspidi tähistasid need üksused oma tähtpäevi järgmiselt.

ÜLD nr. 1 luges ennast lennuväe vanima üksuse - lendurite (pool)roodu - järglaseks, mis oli moodustatud 21. novembril 1918 Inseneriväe pataljoni koosseisus selle ülema kt. Nikolai Petersoni käskkirjaga. Huvitav võiks olla see, et tolle aja dokumentides on üksust nimetatud ka "õhusõitjate (pool)rooduks". Õhusõitjateks (vozduhhoplavateli) nimetati vene väes teatavasti aerostaadi ning õhulaevade mehi. Ka Peterson ise oli läbinud "õhusõitjate kooli". Ning loodud üksusesse koondati nii õhusõitjaid kui lennuväelasi (viimastest nii piloote kui motoriste). Kuna "lendurid" aga arvult suures ülekaalus olid - sama üksuse baasilt formeeriti jaanuaris 1919 esimene tegelik lennuüksus - lennuväe salk. Aga lennuväe algust loeti ikka sellest lendurite roodust.

ÜLD nr. 2 võttis oma asutamispäevaks 28. juuli 1919. Sel päeval lendas Tallinnast Tartusse 2. diviisi ülema käsutusse lendur Karl Haas vaatleja Jaan Schultz'iga luurelennukil C V mis kandis eesti lennuregistris nr. 10. Huvitav võib olla mainida, et tegelikult nimetati tol ajal seda üksust I lennurühmaks ning hiljem formeeriti sellest diviisi lennusalk nr. 1. Kuna aga ÜLD nr. 2 asus Tartus ning allus operatiivselt 2. diviisile - valiti see sündmus kui sümboolne oma sünnipäevaks.
Huvitav nr. 2 - tegelikult oli juba 7. juunil 1919 saadetud üks lennuk 2. diviisi juhatuse käsutusse. BE-2 nr. 6 lendur Arnold Underiga. See komandeering jäi aga üsna lühikeseks. 18. juunil lasti Underi lennuk Valga lähedal omade püssitulega alla. Nii et selline häbiväärne komandeering ei sobinud kuulsusrikka väeosa alguseks. kuigi toimus varem.

ÜLD nr. 3 oli vaesekene ning pidi oma sünnipäevana kasutama tegelikku loomise päeva - 1. juuli 1930.

Lennukooli ja Lennubaasiga on jälle huvitavad lood. Mõlemad lugesid oma sünnipäevaks 1. septembrit 1919. Nimelt kehtestas Laidoner oma päevakäsuga nr. 743 (5. novembrist 1919) tagasiulatuvalt 1. septembrist 1919 lennuväe sõjaaegsed koosseisud (sisuliselt formeeriti senise lennuväe salga asemel lennuvägi). Nendes koosseisudes olid ka õppejaoskond ning tehnikajaoskond, kellede järglasteks siis Lennukool ning Lennubaas end vastavalt lugesid. Vähe sellest, et need koosseisud kehtestati tagantjärele. Tegelikult ei formeeritud ka sel 5. novembril mingeid väeosi :P

Tehnikajaoskond lennuväe salga koosseisus oli moodustatud juba 26. mail 1919. Lennuväeülema käskkiri iseseisva tehnikajaoskonna esimese ülema määramise ning jaoskonna formeerimise ülesande andmise kohta ilmus alles 17. novembril 1919.

Õppejaoskonnale määrati ülem alles 26. novembril ning kästi teda oma jaoskonda formeerima asuda. Tegelikult olid alanud treeninglennud väljaõppinud lenduritele juba mais 1919 ning õppelennud esimese uue lendurikandidaadiga juunis-juulis 1919. Kes detsembris 1919 ka lenduri kutses kinnitati...
swen002
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 06 Aug, 2011 8:22
Kontakt:

Re: Eesti väeosade aastapäevad

Postitus Postitas swen002 »

Sakala partisanide pataljoni kohta jäi selline huvitav asi ette

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA. ... 885,1200,0

(vajab saagasse sisselogimist)
Kasutaja avatar
skulmars
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 06 Veebr, 2007 17:57
Kontakt:

Re: Eesti väeosade aastapäevad

Postitus Postitas skulmars »

swen002 kirjutas:Sakala partisanide pataljoni kohta jäi selline huvitav asi ette
Pilt
Alati võib pakkuda Eesti üliõpilasorganistasioonide sümboolikat, fotosid 2MS eelsest ajast
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist