Suletud väeosad

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas hillart »

Kuhu see sooviavaldus tuli esitada, ma ei tea, ilmselt toimus asi läbi KL malevate, kust noormehed siis lihtsalt Pullapääle saadeti.
Sellel ajal, kui tegu oli Kalevi ÜJP õppekompaniiga ja seal ka ajateenijad olid, ei puutunud KL Malevad üldse asjasse. Ajateenijate teenistussekutsumisega tegelesid RKO-d (riigikaitseosakonnad). Oli aktsepteeritud ka variant, et ajateenija läks ise kohale ja seal ta siis vormistatigi teenistusse ning väeosa n.ö. tagant järele teatas sellest ka RKO-le. KL tuli mängu alles siis, kui jäägrid oma allumatuse välja kuulutasid. Siis määrati jäägrid KJ PS ühepoolse otsusega KL alluvusse ja sellest momendist alates räägiti sellest sündmusest juba just-kui KL siseprobleemist ja jäägritest, kui kaitseliitlastest. Ega selle ettevõtmisega ei arvatudki PS poolt, et KL jäägrite alluvuse kohe taastaks, kuid kuna toonased inimesed olid juba harjunud sellega, et KL-ga oli alatasa mingi jama (enamasti küll olid need n.ö. sääsest elevandi tegemised, või lausa "pliiatsist väljaimetud" sensatsioonid, kuid see selleks) ja ka taoline allumatus võis ju vägagi loomulik just KL-le olla, siis võeti see elanikkonna poolt ka selliselt vastu. KL-le oli toona täiesti sihtotstarbeliselt just selline imago loodud (Polnud ju KL ametliku võimu poolt toona eriti soositud kodanike ühendus). Ei saanud ju riigi ametlik relvastatud jõud, EKV, endale lubada sellist kuulsust (nii sise-, kui välisriiklikult), et mingi osa temast on kuulutanud oma allumatust ja ta ei saa sellega ise hakkama. Aga KL kaela võis ajada mida iganes. EKV aga distantseeris end jäägritest ja - edaspidi oli see juba KL probleem.
Kahetsusväärsel kombel võtsid sellest provokatsioonist tuld ka paljud tulihingelised (kuid naiivse mõttelaadiga) kaitseliidu mehed mitmel pool Eestis ja sellest sai toona alguse suhteliselt terav KL ja Eesti Politsei vaheline vastuseis. Seda küll mitte igal pool Eestis ja kindlasti mitte sellisel kujul nagu mitmed seda ka siin foorumis kajastada üritanud on. Kaasaminejaid oli siiski suhteliselt vähe ja sedagi vaid erinevate malevate üksikmeeste tasemel. Praegustes artklites-raamatutes püütakse neid sündmusi näidata küll, kui KL (kui organisatsiooni) ja teiste EV jõustruktuuride üle-eestilist äärmuslikult pingelist vastuseisu, kuid - tegelikult polnud see seda mitte.

See oli siis minu pisuke selgitus toonastele sündmustele, et vältida mingite järjekordsete müütide teket, missugustel peale paarikümnekordset kordamist just-kui oma elu olema saab ning missuguseid lausa aksioomide pähe esitama võidakse hakatakse.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas metssiga »

Täienduseks hillarti asjalikule jutule - ligikaudu samal ajal toimusid samalaadsed asjad ka mujal. Gruusias Mhedrioni ratsanike ehk siis nende kaitseliidu mäss, mis lõppes riigipöördega. Leedus läks üks SKATi ehk nende kaitseliidu allüksus täies koosseisus ja relvadega metsa, see lugu aga lõppes enam-vähem farsina. Kõige selle taustal ei saa mina Läänemaa Jäägerkompaniid võtta kuidagi teisiti kui Eesti Vabariigile vaenulikku jõudu. Neil kaugetel aegadel olin ka mina, nii nagu Soesilm siin juba kirjutas, valmis ja oodati ainult käsku. Oleks see tulnud ... Nüüd asju vaadates, õnn, et seda käsku ei tulnud ja asjad lahendati teisiti. Ja tundes ise mõnda endist jäägrit, tean, et vähemalt need on ühed väga head mehed. Tollal aga oleks neid tapnud kui prussakaid, et hoida põhiseaduslikku riigivõimu.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
Grimrate
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 01 Juul, 2010 1:32
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas Grimrate »

Lahingukooli SP kadumist oli omal ajal väga valus vaadata. Kadus üksikkompanii, kelle väljaõpe oli en par veeblikursusega (miinus juhtimise mõned elemendid ja pedagoogia). Muidugi seda kompaniid kasutati tuimalt väeosa toimkonnana, aga isegi selle kõrvalt sai tavaline reamees parema väljaõppe kui toonane seeru.
Pärnu ÜJP kadumine kisub ka silma veele. Viimaste kõlakate järgi tahetakse siit Kaitseringkond ka ära koondada. Uhke kaitseliitlasena ma muidugi ütlen, et Liit hoiab Lääne-Eesti ja saared turvalisena, aga teades Liidu rahastamist, jääme me selle liigutusega VEEL rohkem vaeslapse seisusesse. Siiras tänu Margusele, Erikule, Mehisele ja teistele härradele (keda ma isegi ei söanda eesnime pidi mainida), et nad niigi vapralt on võidelnud selle nimel, et kolmandikult Eestimaalt kaitsevägi ära ei kaoks. Aga nemadki lihtsurelikud ja Toompea vastu ei saa.
Pärnu pataljoni infra (mis ei ole muinsuskaitse all) lükatakse buldooseriga laiali ning ehitatakse kontorihooneid täis. Tsaariaegsed (ja suurelt osalt ropu raha eest värskelt renoveeritud) hooned topitakse täis PPA ja MTA ametnikke. Samas terve "Läänepoolkera" emamalev vireleb üle maakonna jupiti laiali paanilises ruumikitsikuses.
Kui Liit on ainuke riigikaitse (ei mõtle praegu soolikaid elik sisekaitset), mis siia piirkonda jääb, siis ometi pole talle ju vaja tehnikaparki ladude ja töökodadega, kontoriruume, kus kõik maleva palgalised saaksid ühe katuse all olla, varustuseladusid, mis ei asu kuskil küka-kakametsal, kuhu autotu lihtliige ainult pika jalgsimatka või takso abil pääseb, rohkemat kui kahte klassituba, kus liikmeid koolitada, allüksuste enda ruume, kus oma kraami hoida ja tegevust toimetada ... Ja piirkonna juhtmalevana me kohe kindlasti ei vaja mitte mingisugust ruumi reservõppekogunemiste korraldamise jaoks. Kui mul ikkagi pool RÕKi rahast läheb puhtalt sellele, et kuhugile linna taha tühermaale endisele sõjaväelennuväljale sõita (ja pärast tagasi), selmet kuupiletiga mugavasti endise pataljoni territooriumi juurde jõuda ... Huvitav, kas ma hakkan vabandust otsima, et RÕKist ära pääseda? Muidugi ei hakka, hoolimata riigisade lollusest armastan ma kodumaad edasi. Läheks või täägirünnakule tankide vastu, kui laost tääk antaks (ma tean, et ta seal on).
Pole hullu, saame hakkama. Mitmed rühmad juba praegu pesitsevad eravaldustel või kavatsevad kohe-kohe sellistele kolida. Me oleme truud maale ja rahvale ...
Vabandan siiralt, kallid kaasfoorumlased, kui asi natuke kibestunud välja kukkus!
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas A4 »

Minu arvates ei ole eriti mõtet pisaraid valada nende mikroväeosade kadumise üle – oluline on ju meeles pidada, et Kaitseväkke teenistusse võetavate ajateenijate arv ja väljaõppetsükli jooksul väljaõpetatavate reservüksuste arv ei ole selle võrra tegelikult vähenenud, vaid püsinud pidevalt läbi aastate kuskil 2600 ja 3200 vahel – küll aga on vahepeal kindlasti paranenud väljaõppe sisu ja varustuse kvaliteet. Lihtsalt mõned amortiseerunud ja üldjuhul perspektiivitud pisiväeosad pandi kinni, kaader suunati teistesse üksustesse ning laguneva taristu pealt kokkuhoitud raha suunati ümber perspektiivikamate ja suuremate väeosade arendamisse, kus tänu mastaabiefektile on ajateenijate ning palgalise ja instruktor- ja toetava koosseisu suhtarv tunduvalt rentaablim ja mõistlikum. Ja ka ajateenijad „kolisid“ uute linnakute uutesse ja täiendavatesse kasarmutesse, kus enam ei esine sellist kino nagu Pärnu pataljoni parimatel päevadel, kus „demblid“ kolisid nädalateks kogu oma koliga kuuse alla, et noorsõduritele kasarmus ruumi teha.

Jah, paberi peal ju võiks teha selliseid teoreetilisi arvestusi, et korraga oleks võinud ju laiendada uusi ja/või suuri linnakuid Tapal, Võrus ja Paldiskis ning samal ajal alles jätta kompaniisuurused Pärnu, Tartu ja Kalevi pataljonid ja seeläbi suurendada ajateenijate arvu. Ainult et sellisel juhul tekib küsimus, et kust oleks leitud kogu instruktorkoosseis kõikide nende väeosade jaoks (seda napib ju tänini), kust oleks tulnud raha kõikide nende väeosade üheaegseks ülalpidamiseks ja väljaõppekuludeks ning kust oleks tulnud raha suuremate väeosade laiendamiseks ning samal ajal pisemate „vanade“ väeosade rekonstrueerimiseks? Või õigemini öeldes – raha oleks soovi korral leidunud, aga sellisel juhul oleks see kõik tulnud uue relvastuse ja varustuse arvel ning me oleks omale loonud Kaitseväe, mille eelarve ainult personali- ja ehituseelarvest koosnebki. (See, et meil on täna endiselt tõsine probleem Tallinna täiesti amortiseerunud väeosadega, näitab ilmekalt probleemi ulatust, mis oleks tekkinud.)

Pärnu pataljonidest rääkides. Pole ilmselt ühtegi põhjust rääkida halba selle väeosa heast väljaõppetasemest ja sisemisest distsipliinist, motiveeritud ja tasemel instruktorkoosseisust või ka eeskujulikust koostööst ja kaasamisest kohaliku kogukonna ja omavalitsusega, mida ilmselt võiks eeskujuks tuua nii mitmelegi säilinud väeosale, kus teinekord ei soovitagi pataljoni piirdeaiast kaugemale vaadata.

Aga puht-sõjalisest ei saa küll tõsiselt võtta väidet, et paarisajameheline rahuaegne pisiväeosa, kus reaalne lahinguvalmidus eksisteeris vaid loetud kuudel aastas, oleks taganud REAALSE julgeoleku tervele Lääne-Eestile või Pärnu maakonnale. Reaalne võime seisneb ikka terve Eesti peale kokku harjutatud, relvastatud ja varustatud SA-pataljonidest (sh nendest, millede varustus ja isikkoosseis asub Lääne KRK territooriumil), millede loomiseks ei ole hädatarvilik suur hulk pisikesi üksusi üle Eesti, mis sisuliselt on ressursside raiskamine. Tunnetuslikult võib ju Pärnu pataljon kohalikele elanikele mingi rahuaegse turvatunde anda, aga samas pole mingeid rahuaegseid Kaitseväe väeosasid vist umbes pooltes Eesti maakondades ja ma pole veel täheldanud, et seetõttu inimesed seal ennast eriti kaitsetult või ohustatult tunneksid.

Minu teada ei tehtud Pärnu pataljonis peale paari pisiremondi ka mingeid „ropu raha“ eest rekonstrueerimistöid, mis oli ka üheks põhjuseks, miks väeosa kinni pandi (ainult suur osa kaadrist jäi sinna toppama). Ja ei ole minu arust ka eriti mõistlikke põhjendusi, miks peaks sõjaväeosa või ka Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskus oma ladude ja tehnika seisupatsidega paiknema linnas sees, kus laienemisvõimalused on üsna napid. Rääkida sellest, et Pärnu kaitseliitlaste jaoks on Eametsa sõitmine ületamatuks takistuseks, ei ole vist ka eriti tõsiseltvõetav jutt – pealegi on Kaitseliidu õppustele ja RÕK-idele transport riigi poolt vähemalt osaliselt tasustatav, nii et selleks ei peakski tegelikult isiklikku ühistranspordi kuukaarti kasutama.
Md-Dog
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 08 Juun, 2012 11:24
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas Md-Dog »

mugandaks siinkohal ühte tuntud lööklauset
Ühe Väosa kadumine on kurb sündmus, mitme väeosa kadumine on statistika....
brr paraad vihmaga - isegi munad olid märjad
Kasutaja avatar
Grimrate
Uudistaja
Postitusi: 13
Liitunud: 01 Juul, 2010 1:32
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas Grimrate »

Minu teada ei tehtud Pärnu pataljonis peale paari pisiremondi ka mingeid „ropu raha“ eest rekonstrueerimistöid,
Uus laatsaret, mis vahtkonnaruumi asemele ehitati, maksis vanas rahas umbes 15 miljonit. Palju teeäärse kasarmu kapitaalremondile läks seda ma ei tea, aga kahe kompanii jagu euroremonditud ruume ja kaadri kabinette seal igatahes oli. Uut kasarmut jõudis kasutada kaks lendu ajateenijaid.
Ja ei ole minu arust ka eriti mõistlikke põhjendusi, miks peaks sõjaväeosa või ka Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskus oma ladude ja tehnika seisupatsidega paiknema linnas sees, kus laienemisvõimalused on üsna napid.
Rääkides nüüd Liidu poolelt. Pataljoni territooriumil laienemisvajadused puuduks maleva vajadusi silmas pidades äranähtavas tulevikus. Isegi Kaitseringkond mahuks koos meiega sinna (eeldusel, et ta peale eelseisvat reformi alles jääb).
Rääkida sellest, et Pärnu kaitseliitlaste jaoks on Eametsa sõitmine ületamatuks takistuseks, ei ole vist ka eriti tõsiseltvõetav jutt – pealegi on Kaitseliidu õppustele ja RÕK-idele transport riigi poolt vähemalt osaliselt tasustatav, nii et selleks ei peakski tegelikult isiklikku ühistranspordi kuukaarti kasutama.
Kompenseeritakse isiklik transport, mis on õppuste käsus sees. Eelmisel aastal Leedust naastes oli minu taksoarve €20, et öösel neljast Eametsast koju Sinti saada. Kohale sain tuttavaga, kellele siiski €10 bensiiniraha andsin. Kaasasolev varustuse kogus oli nii ehk naa piisavalt suur, et ühistranspordi kasutamine ebapraktiliseks muuta (kui Eametsa käikski mingi ühistransport).
Muidugi on pataljoni kadumise juures ka tuntav emotsionaalne varjund. Ei hakka üldse salgama. Kudos A4 oma arvamuse avaldamise eest, enamusega sellest ei vaidle üldse. NATOs algab pataljoni suurus 300 võitleja pealt, viimases otsas oli Pärnu pataljonis regulaarselt üle 300 ajateenija sees ning keegi ruumipuuduse tõttu metsas ei elanud.
KVLK SP 98/99
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas hillart »

Pärnu ÜJP kohta.

Ikka see vana kiire mahamüümise ja kohese arvuliselt väljendatava kasu saamise vajadus on kõige selle taga. Põhjenduste leidmine laiale üldsusele on ju vaid sõnaosavuse küsimus.
(Selle viimasega seoses tuletan meelde lausa muigamaajavaid põhjendusi Jägala väeosa sulgemise kasuks ning alles hiljaaegu kõlanud lausa ümberlükkamatuid põhjendusi sama territooriumi taaskasutuselevõtu poolt pea-aegu, et samade persoonide suust, küll aga sama riigiasutuse poolt. Ning neid arvamuseavaldusi-põhjendusi eristab teineteisest vaid mingi kasin 10 aastat, mille jooksul määratlustes äratoodud taustinformatsioon sisuliselt samaks jäänud on. :roll: )

Sama pragmatismiga, et ikka odavamalt ja vähemate kuludega jne., aga maksimumi minnes jõuame tegelikult tagasi selle sama, kord juba olnud, idee juurde - kogu KV Tapale. Pidavat kõige odavam olema. Veel samm edasi aga - ostame kogu riigikaitse sisse. Veel edasi aga päris ärimaailma reegleid järgides - kuna oma riigi pidamine on üldse üks kallis asi, siis las administreerib, majandab ja kaitseb meid hoopis mingi teine riik, sest siis ei pea ise selles valdkonnas üldse mingeid kulusid kandma. :twisted:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas A4 »

hillart kirjutas:Pärnu ÜJP kohta.

Ikka see vana kiire mahamüümise ja kohese arvuliselt väljendatava kasu saamise vajadus on kõige selle taga. Põhjenduste leidmine laiale üldsusele on ju vaid sõnaosavuse küsimus.
(Selle viimasega seoses tuletan meelde lausa muigamaajavaid põhjendusi Jägala väeosa sulgemise kasuks ning alles hiljaaegu kõlanud lausa ümberlükkamatuid põhjendusi sama territooriumi taaskasutuselevõtu poolt pea-aegu, et samade persoonide suust, küll aga sama riigiasutuse poolt. Ning neid arvamuseavaldusi-põhjendusi eristab teineteisest vaid mingi kasin 10 aastat, mille jooksul määratlustes äratoodud taustinformatsioon sisuliselt samaks jäänud on. :roll: )

Sama pragmatismiga, et ikka odavamalt ja vähemate kuludega jne., aga maksimumi minnes jõuame tegelikult tagasi selle sama, kord juba olnud, idee juurde - kogu KV Tapale. Pidavat kõige odavam olema. Veel samm edasi aga - ostame kogu riigikaitse sisse. Veel edasi aga päris ärimaailma reegleid järgides - kuna oma riigi pidamine on üldse üks kallis asi, siis las administreerib, majandab ja kaitseb meid hoopis mingi teine riik, sest siis ei pea ise selles valdkonnas üldse mingeid kulusid kandma. :twisted:
Kellele see Pärnu siis maha müüdi või kes sellest rahalist kasu sai?

Mis Jägalat puudutab, siis ega tollal suurt vahet ei olnud, kas panna kinni Jägala, või hoopis Tallinnas Marja või Rahumäe tee linnak. Kokkuvõttes oleks olukord ikkagi olnud sama, et nende üheaegseks remontimiseks poleks raha jätkunud ning teistsuguse otsuse korral oleks Jägala olnud ikkagi ilmselt samasuguses seisus, kui on täna Marja või Rahumäe. Või siis oleks Jägala korda tehtud, aga Võru või Tapa jäänud selle arvelt välja ehitamata.

Seejuures juhiks tähelepanu sellele, et Jägala territoorium jäeti targu alles ning jutud Jägalasse naasmisest ei ilmnenud mitte 10 aastat hiljem, vaid juba 2006. aastal, kui Pärnu veel hingitses.

Mis majanduslikku kasu puudutab, siis on kogu Eesti riigi ülalpidamine ju teatud aspektist üks äraütlemata kahjumlik ettevõtmine. Mis aga omakorda ei tähenda seda, et kaitseväe paiknemist ja linnakuid planeerides ei tuleks teha tarku otsuseid, et pikemas perspektiivis saaks raha pumbata mujale kui vaid betooni sisse.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas hillart »

Võtame siis küsimustele vastamise ja mõningate eksiarusaamise kummutamise käsile.
Kellele see Pärnu siis maha müüdi või kes sellest rahalist kasu sai?
Kes,kes? Tobe küsimus,sest kui toonased linnaku sulgemisega kaasnevad põhjendusenimekirjad ette võtta, siis üks esimesi seal on just sellise eraldiseisva üksuse ülalpidamiskulutuste ebaotstarbekus, mistõttu olla kasulikum finantsiliselt sealsed ajateenijad teiste olemasolevate üksuste vahel ära jagada.
Mis Jägalat puudutab, siis ega tollal suurt vahet ei olnud, kas panna kinni Jägala, või hoopis Tallinnas Marja või Rahumäe tee linnak. Kokkuvõttes oleks olukord ikkagi olnud sama, et nende üheaegseks remontimiseks poleks raha jätkunud ning teistsuguse otsuse korral oleks Jägala olnud ikkagi ilmselt samasuguses seisus, kui on täna Marja või Rahumäe. Või siis oleks Jägala korda tehtud, aga Võru või Tapa jäänud selle arvelt välja ehitamata.
Kuna ma ise vana kalevlane olen, siis tean sest loost arvatavasti pisut enam, kui tavafoorumlane, või siis vaid ametlikes paberites sorkija.
Oli ikka vahe küll toona, et missugune loetletud üksustest kinni panna, sest, kui Marja või Rahumäe olid juba siis samas seisu, kui täna, siis Kalevi ÜJP näol oli tegemist täiesti toimiva ja piisava võimekusega söökla ning korraliku kasarmuga (uusehitis) jalaväepataljoniga. Ehk siis - põhjendus just-kui äärmuslikust amortiseerumisest jne., jne. ei kannata mingit kriitikat ja omas argumendi väärtust vaid neile, kes ise kohapealseid olusid ei teadnud.
Seejuures juhiks tähelepanu sellele, et Jägala territoorium jäeti targu alles ning jutud Jägalasse naasmisest ei ilmnenud mitte 10 aastat hiljem, vaid juba 2006. aastal, kui Pärnu veel hingitses.
Vaat, nüüd on küll üks naerukoht. Soovitan siiski neid vahepealseid protsesse Jägala territooriumiga tiba peenemalt tundma õppida. Jägala territooriumi ei jäetud mitte targu alles, vaid selleks oldi eneselegi (KaMin) ootamatult sunnitud. KaMin hea äriidee sai surmahoobi, sest mitte ükski potentsioolne ostja ei olnud selle territooriumi ühe osaga seotud teatava nõude täitmisega päri, mistõttu see ala (koos hoonestusega) jäigi müümata. Ja juba 10 aastat on see maa-ala koos hoonestusega KaMin´il kui taak kaelas ja sellega ei osata miskit pihta hakata. Jah, oli küll hiljaaegu selle Kaitseväe taaskasutusse andmine päris tõsiselt jutuks (kogu senise hoonestuse 100% mahatõmbamine ja totaalne uusehitus), mille rentaablus ka järjekordselt ülimalt veenvalt (sama veenvalt nagu 10 aastat tagasi vastupidist tõestati) välja toodi, kuid - ei tulnud välja. Raha pole ja keegi polnud ka finantseerima nõus.
Ja-ja, täpselt nii. Jägalasse naasmise teema oli tõepoolest juba ammu-ammu jutuks, sest nagu ma juba ütlesin, sellele territoorimili üritati meeleheitlikult rakendust leida, kui esialgu hiilgavana paistnud äriidee vett vedama läks. Aga ilmnesid mitmed asjaolud, mis kaasnaevad iga uue asja algatamisega, sest kõik vana oli ju vahepel jõutud maani maha lammutada. Pean silmas mitte olemasolevat taristut, vaid just organisatsiooni, selle isikkoosseisu ja muud sellega seonduvat. See oli ju maani maha lõhutud ja isikkoosseis, kes üldse Kaitseväest lahkunud, kes juba mujal teenistuskoha leidnud. Ja vaat sellele pähklile ei hakanud asjameestel juba enam hammas peale.
Mis majanduslikku kasu puudutab, siis on kogu Eesti riigi ülalpidamine ju teatud aspektist üks äraütlemata kahjumlik ettevõtmine. Mis aga omakorda ei tähenda seda, et kaitseväe paiknemist ja linnakuid planeerides ei tuleks teha tarku otsuseid, et pikemas perspektiivis saaks raha pumbata mujale kui vaid betooni sisse.
Kaitseväe paiknemises ja linnakute planeerimises tehtud otsuste tarkuse üle ei saa otsustada mitte paberil tehtud arvude ja kümnetes punktides loetletud põhjenduste järgi. Meenutan ikka ja jälle ühe ja sama ametkonna poolt tehtud naermaajavalt koomilisi põhjendusi erinevate üksteisele risti vastukäivate otsuste toetuseks erinevatel ajahetkedel (näiteks kas või see-sama Jägala, siis Paldiski erinavad projektid-ideed jne.). Kumb siis nüüd neist tark otsus on? Kas 10 aastatagune, või praegune, missugused teineteisele aga risti vastu käivad? :lol:
Foorumis valitsevatele padupragmaatikutele aga on mu järgmised väited kindlasti arusaamatult nõdrameelsed, kuid paraku riigikaitse aspektist võetuna võimaliku Kaitseväe osalusega toimuva relvastatud konflikti korral otsustava tähtsusega. Nimelt - kõik riigikaitsega seonduv ei ole paigutav rahanumbreid näitavatesse tabelitesse. Ja neist üks peamine on riigi kodanikkonna kaitsetahe, millist on kaunis raske numbrites väljendada, ja mida ei saa ka konkreetse rahaühikuga mõõta. Riigikaitsestruktuuride kohaloleku aina suurem kadumine maakondades, nadi ajateenistuse läbinute % kodanike üldarvust, äärmiselt kasin omamise majanduse osalemine riigikaitses jne., jne. ongi praeguseks toonud kaasa olukorra, kus aina suurem osa kodanikkonnast on ennast riigist ja riigikaitsest distantseerunud-võõrandunud, OMA kaitseväge ei nähta mitte OMANA ja riigikaitsevalmidus on, noh, suhteliselt vähene. Seda viimast väljendab väga ilmekalt ka osalus% RÕK-idel. Ja seda isegi ajateenistuse läbinute korral!! Kaitsevägi on Eesti Vabariigi, oma riigi relvastatud jõud ning selle kohalolu kohtade ja võimalikult suurema osa (ideaalkujul 100%) osalus kaitseväeteenistuses mingis oma eluperioodis on kaitsetahtelise kodanikkonna loomisel otsustava tähtsusega. Just nimelt otsustava, sest eelpoolnimetatud Kaitseväe kohalolu ja isiklikku osalust kaitseväeteenistuses ei asenda mingid kuitahes tõsiseltvõetavad arvutuse.
Preaguse tendentsi jätkudes on prognoositav olukord, kus kulusid tõmmatakse paiknemiskohtade vähendamisega aina kokkupoole, kuid lõppkokkuvõttes osutume SA-l olevat olukorras, kus kaitsetahtelise kodanikkonna puuduses jääb Kaitseväe põhiülesanne, milleks me end ju igapäevaselt ette valmistame, täitmata. Raha sai küll kokku hoitud, kuid - milleks?
Sama minupoolne selgitus kehtib ka omamaise majandusettevõtluse (riigikaitseline toodang) sidumise kohta oma kaitsejõududega, mis seni just-kui samale pragmaatikutele meelepärasele argumentasioonile toetudes maha laidetud on, Ja seda pole isegi mitte kaalumiele võetud. Selge see, et esialgu ei saaks see koheselt, kui üldse, mingi hiigelkasumeid tootev ettevõtlusvorm olema.
Aga, et ka rahanumbreid jumaldav pragmaatik asjast aru saab, siis - iga asja eest tuleb maksta. Ka kodanikkonna kaitsevalmiduse, lojaalsuse ja riigikaitse moraali eest. Mis siis, et neid kategooriaid numbritesse panna ei saa, on need vaieldamatult olemas, need on määrava ning otsustava tähtsusega võimalikus relvakonfliktis ja nende ees silmade sulgemine on, kui mitte just riigireetuslus, siis vähemalt idiootlikult piiratud enesekindlus kindlasti.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
S-2
Liige
Postitusi: 174
Liitunud: 21 Apr, 2007 11:45
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas S-2 »

hummel kirjutas: Lisaks on kindlasti suurenenud Taara linnaku mahutavus. 1990ndail oli seal 3 vanaaegset kasarmut, millest 2 olid minumeelest kasutuses ja võisid mahutada kuni 500 hinge. Tänaseks on kõik 3 korda tehtud ja lisaks 4. juurde ehitatud, mahutades ilmselt oma 800 hinge. Palju seal reaalselt rahvast sees peetakse, on iseasi.
Taaras oli 1990-ndate lõpul kahes kasarmus A-,C-jalaväekompaniid, miinipildujate patarei, staabi- ja tagala kompanii ja staap ise. Nendesse kasarmutesse mahtus veel söökla ja spordisaalid.
mb
Liige
Postitusi: 386
Liitunud: 17 Okt, 2009 16:08
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas mb »

Vahipatt hakkab Rahumäelt ära kolima http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70937751
Heigo
Liige
Postitusi: 219
Liitunud: 24 Juun, 2008 22:23
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas Heigo »

Narva-Jõesuu ÕK sulgemisega, kadus ka Eesti kool.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suletud väeosad

Postitus Postitas hillart »

Ja ka MedVÕK Rahumäelt. Aprillis. :cry:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist