Merelennuvägi

Lahingud ja väeosad. Relvad ja tehnika. Eestlased I maailmasõja rinnetel.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

Siinkohal aga ilus elu lõppeb. Millegipärast Aleksandrov "Воздушные силы в борьбе флотов на Балтике" teises osas (aastad 1917-18) ei maini merelennujaamade numbreid üldse. Ka nende jaamade puhul, millede numbrid ta esimeses osas andis ja kohati ka kasutas.

1. brigaadi paiknemise kohta leiab 1917. aastast, et
16. juunil alustas tegevust merelennu post Kuivastu reidil - seal ei olnud ei angaare ega slippi, lihtsalt vesilennukid said kalda äärde sõita ja tankida
Virtsu lennubaas alustas tegevust 3. septembril.

Veel leiab mainimist, et ka sel suvel tegutses baas Sõrve otsas, seekord räägib Aleksandrov millegi pärast Mõntu - Läbara juures asunud baasist, aga ei selgita, kas tegemist on asukoha täpsustamisega, või oli sel aastal baas hoopis kolmandas kohas.

Kõrgessaares oli samuti ka sel suvel merelennujaam, mis seekord oli allutatud Haapsalule.

Nimelt oli millalgi 1917. aastal avatud ka Haapsalus merelennujaam, mis pidi siis olema I järgu baas. Seal asus divisjoni staap, millele allusid Kõrgessaare ja Virtsu merelennujaamades asunud lennusalgad.

Veel mainitakse sel suvel ajutisi baase Ruhnus, Soela väinas ja Paldiskis.

1917. aastal loodi Saaremaal ka mitu maalennuvälja hävituslennukitele. Väga võimalik, et need said ka omale numbrid samast merelennujaamade reast (nagu sai selle Helsinkis asunud 4. merelennujaam). Maalennuväljad asusid Sõrve poolsaarel Karuste küla lähistel, Kuivastus sadama lähistel (reidil asunud merelennujaam sai oma kütuse ja tehnilise abi sellelt lennuväljalt) ja Kuressaare linnas, Roomassaare tee ääres.

2. brigaad oli saanud küll 1916. aastal oma merelennujaamadele numbrid, aga tegelikult hakkasid need jaamad valmima alles 1917. aasta suvel. 1917. aasta augusti alguses olid kõik lennukid veel Turu ja (vähesel määral) Degerö lennujaamades. Mujal käisid alles ehitustööd. Augustis avati täiesti uue kohana aga Mäntyluotto - 7. augustil sai selle ülemaks Boriss Štšepotjev, kes hiljem teenis Eesti lennuväes. Mäntyluotto number on aga seni veel teadmata.

Ja tegelikult kõik Ahvenamaa - Turu rajooni planeeritud merelennujaamad ei valminudki. Septembri lõpus oli seis järgmine:
Nr. 23 - Turu - neli puitangaari, slipp
Nr. 21 - Degerö - neli puitangaari, slipp
Nr. 22 - Jungfrusund - neli puitangaari, slipp
Nr. 28 - Jurmo - puidust paarisangaar, slipp
Nr. 29 - Lappvik - puidust paarisangaar, slipp
Eckerö baasis ei olnud puidust paarisangaar veel lõpetatud (valmis oli vaid põrand) ja ka slipp puudus. Kasberg ja Lyppyrtti olid veelgi vähem valmis ning nende ehitamisest loobuti. Mis sai Eckerö baasist - ei selgu.

Veel mainib Aleksandrov plaanist luua merelennujaam Porkkala-Uddi kanti, mis aga ilmselt samuti jäi lõpule viimata. Küll olevat lennujaam aga avatud Kotkas. Aga taas kahjuks numbrit pole.

Nüüd tuleb ilmselt pikem paus, enne kui kusagilt mingit infot juurde leian.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas:ülemaks Boriss Štšepotjev, kes hiljem teenis Eesti lennuväes.
Väga huvitava elukäiguga isik:
https://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_%C ... %A1epotjev
toomas tyrk kirjutas:Küll olevat lennujaam aga avatud Kotkas. Aga taas kahjuks numbrit pole.
Kotka allus Kroonlinna kindlusele, seega ehk Liibavi-Tallinna-Turu põhisele Vene mereväele (Tallinna peabaasile) hoopis mingi teine maailm...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

toomas tyrk kirjutas:Sai siin viimase (umbes) aasta jooksul mitusada eurot investeeritud Aleksandrovi raamatutesse.
Otse Venemaalt või kuidagi internetitelepaatia abil?

Mõned pildikesed gwar.mil.ru lehelt:
1.lennujaam.jpg
Dateerimata spravkast.
3. lennujaam Pirita 5.jpg
4. lennujaam 1.jpg
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

4. lennujaam 2.jpg
4. lennujaam 3.jpg
4. lennujaam 4.jpg
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

andrus kirjutas:
toomas tyrk kirjutas:Sai siin viimase (umbes) aasta jooksul mitusada eurot investeeritud Aleksandrovi raamatutesse.
Otse Venemaalt või kuidagi internetitelepaatia abil?
Вахтенные журналы воздушного плавания ostsin veebipoest. Tänu transpordile läksid need kõige kallimaks.

Воздушные силы в борьбе флотов на Балтике ja Операция "Альбион". Вид сверху ja Без ретуши mõlemad osad sain hea inimese ja foorumikaaslase abiga. Nii et transpordi pealt hoidsin raha kokku. Ei hakka siinkohal nimeliselt reklaamima, ei tea kui lahke ta muidu tulevikus saab olema.

Et aga asi isiklikuks kirjavahetuseks ei kujuneks, siis veidi täiendavat infot Soome poolele jäänud merelennujaamade asukohtade ja saatuse kohta. Nimelt on Mikko Uola "Kotkanpojan lentölähtö" nimelises raamatus toodud ära ka seis 1918. aasta alguse kohta, kus veidi täpsemalt ka nende asukohti kirjeldatakse/lahti seletatakse.

Helsinkis asunud Hermanni vesilennujaam (nr. 10) - juba mandriga ühinenud Kyläsaari põhjapoolsel küljel. Ilmselt asus ka varasem 4. lennujaam üsna sama koha peal. Aleksandrovi raamatus on kirjas, et Pentti Manninen on säilinud fotode järgi pakkunud 4. jaama asukohaks samuti Kyläsaari ja Verkkosaari lähistel asunud mereranda, lennuväli ise asus merejääl.

Ahvenamaal asunud põhijaam (nr. 21, Degerö) asus Granbodas Föglö vallas, evakueeriti 8.03.1918 Turku.
Selle tugikohad olid Eckerö saarel Topvikis ja Saltvikis (üks neist ilmselt nr. 26, teine ?). Kas seal ka angaarid lõpuks valmisid - ilmselt mitte. Uola sõnul olid need nn tugijaamad enamasti ilma angaarideta. Vaid slipid.

Jungfrusund (nr. 22) - asus Dragsfjärdis, Söderlångvik, evakueeriti 11.03.1918 Turku. Selle tugikohad olid: Lappvik (nr. 29, soome keeli Lappohja); Jurmo (nr. 28, soome keeli Korppoo) ja Rauma (nr. ?). Mäntyluotto (nr. ?) asus teistest eemal Pori lähistel, Uola raamatus kvalifitseerub aga ka vaid "tugikohaks". Aleksandrovi andmeil asusid seal telkangaarid.

Turu lennujaam (nr. 23) asus Vähä-Heikkiläs, sinna rajatud meresidekeskuse kõrval (tuntud ka kui Heikkilä kasarm). Turu merelennujaama evakueerimist alustati 14.03.1918. Meeskond saadeti rongiga üle Piiteri Nižni-Novgorodi, sama rongiga evakueeriti paremas korras olnud lennukid ja muu varustus. Osa varustust uputati Turus ka merre.

Turu jaama viimane ülem Juri (Georgi) Herbert vahistati "revolutsiooniliste" madruste poolt, aga pääses oma eelkäija Makarevitši saatusest (kes lasti maha) ning vabastati. Sai korralduse lennata Helsinki, kuid selle asemel lendas 17.03.1918 M-9 vesilennukil hoopis Ahvenamaale ning asus seal võimu võtnud Saaristo Vapajoukko teenistusse.

Suur osa varustust jäi aga ka kohapeale maha ning võeti hiljem üle ning kasutusse soomlaste poolt. Üks Turku jäänud M-16 jõudis 1919. aastal ka Eesti lennuväkke...
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

toomas tyrk kirjutas:Вахтенные журналы воздушного плавания ostsin veebipoest. Tänu transpordile läksid need kõige kallimaks.
Veebipoe reklaamimises vast midagi halba ei ole? Nad loodetavasti ei pahanda, kui nimi siia kirja saab?
Et aga asi isiklikuks kirjavahetuseks ei kujuneks
Viskan ka siis mõned pidid üles:
lennukid.jpg
3. lennujaam Pirita 1.jpg
3. lennujaam Pirita 2.jpg
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

andrus kirjutas:
toomas tyrk kirjutas:Вахтенные журналы воздушного плавания ostsin veebipoest. Tänu transpordile läksid need kõige kallimaks.
Veebipoe reklaamimises vast midagi halba ei ole? Nad loodetavasti ei pahanda, kui nimi siia kirja saab?
Tellisin siit BS - Dolan oli minu müüja. Aga paistab, et temal enam kõiki raamatuid ei ole. BS - Twardowskil paistavad veel olemas olevat.
nooruk
Liige
Postitusi: 318
Liitunud: 16 Jaan, 2018 10:14
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas nooruk »

Kes ütleks selgelt ja tõetruult, kas NL RKKF lendurid kandsid mustal kuuel mereväe , või tavalisi lennuväe paguneid ?
Mundrid olid muidugi mereväe omad, seda üle küsida pole ka mõtet :)
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

1918.a. suvel olid Soome lahel lendamas selliste numbritega saksa mereväelennukid (tüübid korjasin eespool olevast viitest hollandi foorumile):
1462 Sab SF 5
1523 FF 49C
1541 FF 49B
1700 FF 49C
1798 FF 49C
1886 FF 49C

https://de.wikipedia.org/wiki/Sablatnig_SF_5
https://de.wikipedia.org/wiki/Friedrichshafen_FF_49

Aleksandrov on veel mõne raamatuga maha saanud: https://u-boat-lab.livejournal.com/88228.html
VH80
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 07 Nov, 2020 23:05
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas VH80 »

Tere

1MS sõjasündmustega Saaremaa juures pakuvad huvi 2ks episoodi:

Aurik "Penelope" uputamine Sõrve sääre tipus. Wabariigi aegsete ajaleheartiklite järgi uputati see Saksa lennuki pealt lastud torpeedoga.
Selle aja lennukid olid nagu olid ja torpeedot kaasa vedada keeruline. Kas kellegil on infot, mis üksus ja lennukitüüp selle sündmuse juures olid?

Mõntu sadama esise ja Irbe mineerimine lennukitelt jällegi sakslaste poolt. Irbes mineeriti venelaste navigeerimispoi ümbrust. Selle juures uppus miinil hävitaja-torpeedopaat "Ohotnik". Mineerimiseks kasutati Teka miine(need on allveelaevade torpeedo torust veesatavad ankrumiinid). Üksus, lennukitüüp?

Paremat

V
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas toomas tyrk »

https://www.naval-history.net/WW1LossesBrMS1917.htm
PENELOPE, 1,202grt, 24 August 1917, 3 cables from Swalfer Ort Lighthouse, Baltic, torpedoed without warning and sunk by submarine


Sakslastel baseerusid küll Lätis Fridrichshafen FF.41 torpeedolennukid, aga sõja jooksul ei sooritanud need ühtegi torpeedorünnakut. Kasutati luure- ja pommituslennukitena. Üldse ei ole teada ühtegi juhtu, kus saksa lennukid oleksid I maailmasõja ajal sooritanud mõne eduka torpeedorünnaku. Ainukesed edukad torpeedorünnakud jäid selles sõjas brittide arvele.
VH80
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 07 Nov, 2020 23:05
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas VH80 »

Wabariigi aegsed artiklid on kaheldava sisuga.
Nendes mainitakse, et lennukitelt pommitati "Penelopet" ja siis uputati torpeedoga. Vbla lihtsalt pommitati põhja.

Vaevalt et lennukid ja allveelaev koostööd tegid ja ükski allveelaev nii madalale ei roniks.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

Otsing "Penelope" siin foorumil oleks välja toonud sellise postituse: viewtopic.php?p=266366#p266366
Ehk siis sakslaste arvates uputasid nad antud auriku torpeedokaater-glisseri (Gleitboot) abil.
Vene poole sõjapäevikus on ka uputamine kirjas, aga seal ei ole selgust, kas kaater või vesilennuk: viewtopic.php?p=601068#p601068 (11. august vana kalendri järgi)

Krieg zur See. Ostsee Bd. 3 kirjutab ka sellest:
gleitboot.jpg
VH80
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 07 Nov, 2020 23:05
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas VH80 »

Andrus on sellele küsimusele varasemates teemades vastanud.

Selline huvitav asi siis ehitati ja selle jäänused endiselt kuskil Irbes:
https://www.wrecksite.eu/wreck.aspx?294725

https://naval-encyclopedia.com/ww1/aust ... itboot.php

Ettevõtlikud inimesed on isegi selle replica ehitanud:
https://www.youtube.com/watch?v=rI2IsksXQWE
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merelennuvägi

Postitus Postitas andrus »

VH80 kirjutas:https://naval-encyclopedia.com/ww1/austria-hungary/Versuchsgleitboot.php

Ettevõtlikud inimesed on isegi selle replica ehitanud:
https://www.youtube.com/watch?v=rI2IsksXQWE
Austria-Ungari ja Saksamaa olid kaks erinevat riiki. Laevad ja paadid olid kummalgi omad.
Sakslaste Gleitboot kohta vene keeles:
https://von-lans.livejournal.com/2153.html
https://von-lans.livejournal.com/2523.html
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline