Autotehnikateema

[nimetu]

Kui üks element "väga hästi" ümbruskonnast isoleerida, siis võib ta tööajal ülekuumeneda.

Ümbruskonnast isoleerimine tähendab kondensatsiooni vältimist, mitte termilist isoleerimist. Need ei ole tingimata samad asjad. See, et miski on niiskuskindel, ei tähenda, et see on termiliselt isoleeritud. Lisaks sellele on suur vahe sellel, kas sinu kiibid tarbivad 5W või 90W. Üks lepib passiivjahutusega, teine nõuab aktiivjahutust.

Ja üldse mida see kõik puutub sinu väitesse, et "tänapäeva kiibid" (mida iganes see tähendab) pole küpsed autodes kasutamiseks?
Veel vähem kinnitab seda väidet sinu poolt varasemalt toodud viide nutitelefonile.

[OLAVI]

... Ja üldse mida see kõik puutub sinu väitesse, et "tänapäeva kiibid" (mida iganes see tähendab) pole küpsed autodes kasutamiseks?
Veel vähem kinnitab seda väidet sinu poolt varasemalt toodud viide nutitelefonile.

Segaduste vältimiseks oleks mõistlik mitte segi ajada sõnu "väide" ja "tsitaat" ning lugeda mõttega eelnevat teksti.

[Kapten Trumm]

Üks näide, kuidas suurte hooldusvälpade lubamine koos kahtlaste detailide kasutamisega lõhub auto.
Tuntud tootja diiselmootor, tootmisaasta 2014. Läbisõit ca 100 tuhat km.
Õlivahetusvälp 15 000 km, on vahetatud õigeaegselt (ületamised ei ületa 200 km).
Nukkvõlliketi rullikud (millest kett üle jookseb ja mis ringi käivad) on nõellaagritel, mille nõelad on umbes sarnase läbimõõduga nööpnõelaga.
Õlitatakse neid paiskõlituse teel. Mingil hetkel koguneb laagrisse piisavalt saasta ning see kaotab õlituse ning jookseb kinni, nõelad sees sinised.
Rulliku kinnijooksmine toob kaasa nukkvõlliketi purunemise ja vaid klappide asend samal teljel kolviga tagab ehk selle, et purunevad alumiiniumist nookurid ning klapid ei lähe kõveraks.

Vene autotööstus kasutas sellises kohas pronkspukse terasvõllil, paiskõlitusega ja nende kokkujooksmist ei tunta. Nõellaagrite kasutamine on ilmselt seotud katsega vähendada mootori sisemist takistust. Paraku aga sellised vidinad eeldaks õlivahetusvälpa 7500 km, mitte 15 000.

[AMvA]

... Sellest teha järeldus kiibi kasutuskeskkonna kohta on muidugi täiesti meelevaldne.
...Üldiselt kui keegi annab oma seadmele mingid kasutustingimused, siis kehtivad need seadmele kui tervikule ja ei iseloomusta üksikuid kasutatud komponente.

Muidugi ei dimensioneerita ökonoomiale orienteeritud tehnikas erinevaid sõlmi üle ja ka väiksema mootoriga auto veermiku osad on projekteeritud väiksemad kui suurema mootoriga samasuguse auto omad.
Ja loogiliselt kui seadme ühe osa töötemperatuur on kindlalt määratud, siis pole mõtet ka teisi komponente vastupidavamaid valida.
See, mida mina või keegi üksikisik arvab, ei oma globaalses majanduses mingit tähtsust. See et "kiibid pole turuküpsed" tähendas seda, et "ohutustehniliselt olulisi detaile" peab enne turule lubamist sertifitseerima ja selline väide peaks olema kuskil eelviidatud linkidel loetav. (Ju jäi konkreetne asjakohane tekst kopeerimata.)

Üldiselt koosneb seade erinevatest komponentides, millest igaühe nõuded keskkonnatingimustele on erinevad. Koguseadme kasutustingimustes määratakse keskkonnanõuded kõige nõrgeme lüli järgi, ning sellejärgi ei saa väita mingite teiste komponentide mittevastavust kõrgematele nõuetele, nagu sa üritasid väita enda toodud näites.

Sa võiks selle olulise lingi siin uuesti välja tuua, su eelmine post sisaldas hulga suht kasutuid linke, ei viitsinud neid tõesti kõiki läbi klikkima hakata

[mart2]

vana uudis juba
https://www.mnt.ee/et/soiduk/tehnoulevaatus

Tänan!

[jackpuuk]

Jackpuuk, kui sul ei ole raha nende ostuks, siis on see sinu mure, otsi tasuvam töö.

No aitähh. Olen võimeline neid ostma ja ka üleval pidama, no ei näe ühtegi mõistlikku põhjust. Pigem oman kahte hobiautot, vähemalt mulle tundub mõistlikum rahapaigutus kui üle päeva neid lagunevaid raipeid kalli raha eest putitada.

Inimesed, kel puudub pikemaajaline premium autode kogemus, tavaliselt ei saagi aru nende eelisest pilukate odavautode ees. Teine seltskond, kes sellest aru ei saa, on autosid mittejagavad inimesed - kes vaatavad üldiselt vaid ülalpidamiskulude suurust. Minul nt pole selg mitte kõige tervem ja mul peab olema nimmetoega juhiiste. Valdav osa jaapani autodest omavad istmeid, mis on ideaalsed 175 cm/75 kg juhile, aga mitte mulle. Kui selg toetub istudes istme külgtugedele, siis jääb see haigeks.

Jajahh, selle pärast mu 201 cm. pikkune noorem sõbrakene kogu aeg vannub, et need VAG istmed ei kõlba peni kannigi , Pärnust tallinnasse poole tee peal oli üleminek jalgadelt seljale "katki", pidi pausi tegema. Ja ta on elukutseline veoka-(rekka)-väikeveoka (kaubiku) juht. Me kasutame ühist Honda Civicut ringraja sõiduks, siin on küll probleem. Autoga kaasa tulnud Sparco iste ei sobi meile kummagile (timmisin enda jaoks enamvähem selle paika). Sõbrapoisi jaoks sebisime uue istme, mis on lõplikult paigaldamata. M2-le sai kott pähe veetud (91 kw-ga). Kiire ringiaja tegemist takistavad lollakalt lohisevad sakslased, mis jäävad igas kurvis jalgu. Mõned lähevad tänu võimsusele jah, ka eest minema!

[Kapten Trumm]

Su sõber ajab jama. Mina olen 194 cm ja üle 100 kg.
Neid autosid on vähe, kus juhiiste pole kõige tagumisse asendisse lükatud. VW Passat on üks neist. Üllatuslikult ka C-klassi mersu.
Ma ei tea, mis VAG-i autodest su sõber räägib, minul on olnud kaks B5 Passatit ja nende istmete kohta pole kobiseda midagi.
Kõige mugavamaks ma pean muidugi 2 põlvkonna (2000-2007) Volvo XC70 comfort-istmeid.

Suhteliselt kriitiline olen ma jaapani autode istmete suhtes, mis on tehtud 170/70 kg inimese ehk jaapanlase järgu. Harilikult istmepadi on minu kaalu jaoks liiga pehme (vajub alt ära) ja seljatugi liig kitsas. Pluss reguleeritav nimmetugi ei paista kuigi levinud olevat. Viimane jaapani auto oli mul 2010 sedaan Civic, millega sõitsin kokku ca 50 000 km.

[jackpuuk]

Justnimelt sinu mainitud Passati istmed olid teemaks (uhiuuena ostetud mu sõbrapoisi vennase poolt) . 95-96 aasta Civicul ja Accordil ristluu reguleeritav tugi kenasti olemas. Ei vaidle vastu, Accordis võiks ruumi rohkem olla, kui kahemeetrine juhiistme enda järgi paika paneb, siis tema taha enam kedagi eriti istuma ei pane. Samas Jazzi (ja sinu nimetet Civicu) puhul pole mõõtmeid arvestades millegi üle kurta. Kasutan tööautoks Accord Aerodeck-i väljalaske aasta 1996, läbisõit 300 millegagi tuhat (ülevaatuse ajalugu näitab, et Eestis on spidokat kruvitud), nüüd olen vahetanud rattalaagri ja 2 sharniiri. Tagumised tiivaääred tuleb kah nüüd ära vahetada, ülevaatuselt läheks veel läbi, aga ennast häirib. Mul kõrval tegeleb kutt sakslastega, siit juba läbi käinud CLS on sama tihti remondis kui samale omanikule kuuluv 412. Remondi hinnad on otse loomulikult teisest maailmast .

[Smith]

Viimane jaapani auto oli mul 2010 sedaan Civic, millega sõitsin kokku ca 50 000 km.

No siis pole sul eriti kogemust jaapani autodega.
Ise olen omanud mõlemaid ja iga kell eelistan “samuraisid”.
Vähemalt VAG trupist tuleb ikka viimased 10-15 aastat aastat roostetavat kõntsa.
B5 oligi viimane hea passat volkaril (kui 2.5 diisel välja jätta).

[aero+]

Viimane jaapani auto oli mul 2010 sedaan Civic, millega sõitsin kokku ca 50 000 km.

No siis pole sul eriti kogemust jaapani autodega.
Ise olen omanud mõlemaid ja iga kell eelistan “samuraisid”.
Vähemalt VAG trupist tuleb ikka viimased 10-15 aastat aastat roostetavat kõntsa.
B5 oligi viimane hea passat volkaril (kui 2.5 diisel välja jätta).

VAG grupist tuleb roostetavat kõntsa? No ma eitea. Pigem ikka see roosteuss närib neid jaapanlasi. Kaotasin eelmisel kümnendil mitu sõpra, roostetasid mazda 6-te sisse. On vägapalju erandeid ja üksikuid eksemplare leiab mõlemast ilmakaarest. Mul pojal Passst b8, kunagi kui Riias naisega käisime proovisime. Sujuv sõit, hoidis ise rida ja pikivahet, võttis neli ja pool liitrit diislit, mängis Spotifyst muusikat ja ei jäänud kummalgi pool piiri kellelegi jalgu. 2016 aasta auto ja seni pole midagi peale tagumise luugi kinnitusluku ja kuluosade midagi pidanuf vahetama. 220 000 km ls.

[AMvA]

Vähemalt VAG trupist tuleb ikka viimased 10-15 aastat aastat roostetavat kõntsa.

Et jaapanlased ei roosteta hullemini on küll huvitav väide ja rohkem liigitatav sinna linnalegendide hulka.
Põhjuseks võib muidugi olla ka see, et keskmise jaapanlase elukaar on oluliselt lühem ja leiab romulasse või emexisse oma tee oluliselt kiiremini kui saksa auto. Üldiselt kui linnapildis ringi vaadata, siis eriti palju üle 10 aasta vanuseid japse ei kohta, kui samas 15-20 aastat vanasid sakslasi vudib ringi piisavalt.
Näiteks 3 põlvkonna CR-V-sid on Auto24-s vaid näpuotsatäis saada, vaatamata sellele, et auto oli aastaid müügiedetabelite tipus. 2-st põlvkonda pole pea üldse saada

[Väino]

Sellel suvel juhtusin altpoolt nägema 1999 Passatit ja 2008 Avensist. Tundus, et väljalaskeaastad on omavahel vahetusse läinud. Samas sugulasel oli mingi umbes 2010 aasta kanti Passat, millel vahetati garantiikorras plekke. Aga vene autodele teevad nad kõik pika puuga ära - papsi 13 aastat vanal Ladal oli 2 kereremonti selja taga (enne kui ma selle üle nipli keerasin).

[muhgel]

Vähemalt VAG trupist tuleb ikka viimased 10-15 aastat aastat roostetavat kõntsa.

Et jaapanlased ei roosteta hullemini on küll huvitav väide ja rohkem liigitatav sinna linnalegendide hulka.
Põhjuseks võib muidugi olla ka see, et keskmise jaapanlase elukaar on oluliselt lühem ja leiab romulasse või emexisse oma tee oluliselt kiiremini kui saksa auto. Üldiselt kui linnapildis ringi vaadata, siis eriti palju üle 10 aasta vanuseid japse ei kohta, kui samas 15-20 aastat vanasid sakslasi vudib ringi piisavalt.
Näiteks 3 põlvkonna CR-V-sid on Auto24-s vaid näpuotsatäis saada, vaatamata sellele, et auto oli aastaid müügiedetabelite tipus. 2-st põlvkonda pole pea üldse saada

CRV oli müügiedetabelite tipus vist ainult Eestis, lisaks on neid passateid nii noori kui vanu sisse veetud rohkem vast kui neid kohapeal müüdud on ja seepärast auto24 neid täis on . Japsidest võib roostetava kõntsa tiitli anda Mazdale, olles omanud võin öelda, et Mazda 6-s roostetas rooste ka ära. 96 aasta Accord sõidab siiamaani sõbra käes ja ei ole hullu midagi.

[Smith]

Põhjuseks võib muidugi olla ka see, et keskmise jaapanlase elukaar on oluliselt lühem ja leiab romulasse või emexisse oma tee oluliselt kiiremini kui saksa auto.

Rusikereegel on see, et pigem on jaapanlane ostetud uuena Eestist ja sakslane toodud kasutatuna kuskilt mujalt euroopast, kus soola ei kasutata.
Sealt ka erinevused. Julgen väita, et 2007
uuena Eestist ostetud volkar (golf V , passat, touran, transporter t5) kered on
enne plekitöid vajanud kui sama aasta avensis, CR-V vms.
Rääkimata mootoritest (1.4TSI oma ketiprobleemidega, DSG kastid mis suht uuena
juba tagurpidi käiku läbi libistasid, diislite sidurid koos kahemassiliste hooratastega jne jne)
Mazda kered on muidugi klass omaette, kuigi vähemalt pärast 2007 (?)toodetud Mazdade
kereplekid ei ole väga hullemad näiteks sama aasta transporteri, vito või golfi plekkidest.

[Tegelane5]

Rääkimata mootoritest (1.4TSI oma ketiprobleemidega, DSG kastid mis suht uuena
juba tagurpidi käiku läbi libistasid, diislite sidurid koos kahemassiliste hooratastega jne jne)
Mazda kered on muidugi klass omaette, kuigi vähemalt pärast 2007 (?)toodetud Mazdade
kereplekid ei ole väga hullemad näiteks sama aasta transporteri, vito või golfi plekkidest.

Toyota D4Dl oli ka kahemassiline hooratas mis samuti katki läheb. Ja millele ühemassiline komplekt saadaval on.
1,4 turbokas saaks olla töökindlam, kuid sellist ökonoomsust mis euro nõuetega nõutav ei ole võimalik
saavutada vanamalli pommikindla 1,8...2,0 vabalthingava bensuka ja igikestva "tavalise" hüdraulilise
automaatkasti komboga.
Mitsubishi otsustas vahepeal EUs otsad kokku tõmmata aga nüüd hakkab nagu LADA Renault'i jällemüüjaks.
Näib, et japsid on jätnud nood euroopa turu põhised imeasjad eurooplastele teha.
https://netherlandsnewslive.com/mitsubi ... ay/108553/

Mitsubishi announced last year that it will no longer release new models in Europe and will end all sales activities by the end of 2022. That decision has now been reversed. From 2023, at least two new Mitsubishis will be introduced in Europe, both of which will be built by Renault.
The new Mitsubishi models are built in France by Renault because they are also based on a Renault model. The existing platform, engines and technology are used, but with ‘differentiations’ to preserve the Mitsubishi DNA. So count on a recognizable Mitsubishi design.