Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Fucs]

Samal ajal nägi ta silmanurgast, kuidas Estonia lõhkus veeliini ja kadus.

Automaattõlge? Huvitav, mida selle veeliini lõhkumisega täpsemalt mõeldi? Vee alla kadumist?

Google tõlge koos kogu tõlke eraldi käsitsi tekstikorrektuuriga/järelkorrektuuriga, kasutades segastes kohtades lisaks rootsikeele sõnaraamatut.
Kõik rootsikeelsete tekstide tõlked on mul niiviisi tehtud.

Originaalis (Rootsi riigiarhiivi algmaterjalis):

Samtidigt såg han i ögonvrån hur Estonia bröt vattenlinjen och försvann.

bryta* [bryːta] v ( bröt; brutit)
1. murdma midagi (luud jne)
2. murduma (riiulid jne)
3. murduma (valguskiir jne)
4. rikkuma (reeglit jne), üle astuma (reegleid jne)
5. kaevandama (maavarasid jne)
6. lõhki lööma millegi

murdma - Ta murdis oma käe. - Han bröt armen.

vatten [vatːen] n ( -ttnet) - vesi

linje [linje] u ( ~n; ~r)
1. joon
2. liin (trammi- jne), tee, roobastee
phr
rät linje u (geom) sirgjoon, sirge

Siin ilmselt Mats Hillerström väljendub kujundlikult a`la "laev vajus (läbi) allapoole merepinda" ehk "vajus vee alla" [och försvann - ja kadus]

Kui keegi on rootsi keeles tugev, siis võiks teha sellest ühest osast olulisemast kokkuvõtte:
https://riksarkivet.se/Media/filmer/NAD ... mono_3.mp3

[TTT]

Tere rahvas!

Fucs: Mul üks küsimus ka targematele.

Kas keegi teab, kas Estonial oli kuidagi võimalik suletud visiiri ja rambi vahele pääseda või moodustus suletud rambi ja suletud vöörivisiiri vahele, rambi taha, vöörivisiiri sisse kinnine juurdepääsuta ruum?

ma end targemaks ei pea, aga fotodelt ega joonistelt pole näha, et sellesse vaheruumi oleks ligipääs - rambis ust ei ole, visiiril pole näha üleval luuki ja laeva külgseinas uksi näha pole.

annan Fucsile veel ühe mõtte - mis siis kui parempoolne kreenimistank ei olnud tühi vaid ühenduses mereveega ning täis, ja ka vasakpoolne kreenimistank silmini täis, siis vajub nina allapoole ja nii on võimalik, et rambi ja laevakere vahelt pritsib ühtlane veejuga? sama olukord oleks, kui rambi ja visiiri vaheline ruum on vett täis muul põhjusel. igatahes pidi laeva nina olema täiendava raskuse tõttu olema sügavalt vees.

mis see muu põhjus on? visiir saaks ka vett sisse ahmida, kui laine seda veidi kergitab ja vesi trügib visiiri alt osast sisse. edasi kui laine tõstev jõud kaob siis visiir langeb alla ja sulgeb sissevoolu kanali, nii koguneb rambi ja visiiri vahele järjest rohkem vett, nina vajub järjest madalamale.

kui palju vett mahub visiiri ja rambi vahelisse ruumi? 100 tonni, 200? teame et laev uppus ahter ees ja mõned seetõttu ei usu, et eesotsas sai olla lisaraskus. aga kui visiir eest lendas, vabanes laeva nina lisakoormast, see kerkis üles ja laev uppuski ahter ees.

veel väärib tugevat tähelepanu Kipperi sultsi mõttekäik, et laeval oli probleeme juba ammu enne kella 1te - nimelt vaakumi puudumine ja kraanivee puudumine vähemalt osades kajutites, samas vee tilkumine kemmergu laest mõnes kajutis ja mingi mitte tavapärase seadme töö, mis segas lausa koosoleku pidamist. mis seade see oli pole meile selge...nii võib mõttekäik minna ükskõik kuhu, nt ka sinna, et laeva kere lekkis deformeerumise tõttu ja seetõttu purunesid ka osad torud? kahjuks jah, mitte mingit teavet selle kohta ei ole, ometi teemaga seotud mehed on täna meie hulgas ja saaksid küsimusele vastata.

hetkel jääb vähemalt mulle tunne, et mingi pump võitles juba kell 20 laeva elu eest. kui see on natukenegi tõe moodi, siis oli sellest teadlik peaaegu kogu meeskond. kui nii, siis valetavad nad kõik, kes rohkem, kes vähem. lahkuda sadamast paarikraadise kreeniga ja vasaku parda silmini täis kreenimistankiga, nii et laeva otseks seada ei saanudki, seda teadsid ju ometi kõik asjosalised...

mina arvan jätkuvalt, et parempoolne kreenimistank ei olnud tühi...

[moppel]

Kaks küsimust

Mis pump see oli, mis seminarile lõpu tegi ja mida välja lülitada ei saanud? Pole väga loogiline, et seminariruumi lähedal asub "valju müra" allikas, mis ruume avamerel kasutada ei võimalda. Enamus valju müra allikaid laevas ongi pumbad, minu meelest.

Mida tegi Sillaste poole kaheteistkümne paiku rambi kontrollruumis? Linde jutust sain justkui aru, et seda "kõik olid rohelised" paneeli pidi mingis eraldi ruumis rambi kõrval vaatamas käima. Ja et samast ruumist tuli Sillaste eelmise ringi ajal välja? Lindel kästi ju kontrollida, et seal midagi ümber ei läinud, mis müra tekitas. Siit koorub kolmas küsimus tegelikult.

[TTT]

Kaks küsimust

Mis pump see oli, mis seminarile lõpu tegi ja mida välja lülitada ei saanud? Pole väga loogiline, et seminariruumi lähedal asub "valju müra" allikas, mis ruume avamerel kasutada ei võimalda. Enamus valju müra allikaid laevas ongi pumbad, minu meelest.

Mida tegi Sillaste poole kaheteistkümne paiku rambi kontrollruumis? Linde jutust sain justkui aru, et seda "kõik olid rohelised" paneeli pidi mingis eraldi ruumis rambi kõrval vaatamas käima. Ja et samast ruumist tuli Sillaste eelmise ringi ajal välja? Lindel kästi ju kontrollida, et seal midagi ümber ei läinud, mis müra tekitas. Siit koorub kolmas küsimus tegelikult.

just, see oligi pump mida kasutatakse sadamas nt, mitte tavapärasel reisil...

[Crispy]

Kaks küsimust

Mis pump see oli, mis seminarile lõpu tegi ja mida välja lülitada ei saanud? Pole väga loogiline, et seminariruumi lähedal asub "valju müra" allikas, mis ruume avamerel kasutada ei võimalda. Enamus valju müra allikaid laevas ongi pumbad, minu meelest.

Mida tegi Sillaste poole kaheteistkümne paiku rambi kontrollruumis? Linde jutust sain justkui aru, et seda "kõik olid rohelised" paneeli pidi mingis eraldi ruumis rambi kõrval vaatamas käima. Ja et samast ruumist tuli Sillaste eelmise ringi ajal välja? Lindel kästi ju kontrollida, et seal midagi ümber ei läinud, mis müra tekitas. Siit koorub kolmas küsimus tegelikult.

Teist küsimust küsisin ma juba eelmisel lehel:

Huvitav mida tegi Henrik Sillaste 22:30/23:30 alanud ringkäigu ajal autotekil (ehk siis kell 22:45 või 23:45). Ilmselt siiski 23:45 paiku. Oma tunnistuses kirjeldab ta vaid väljakutset 00:30 paiku vaakumsüsteemi remondiks. Silver Linde väite kohaselt poleks tal autotekile asja olnud.

Linde kirjeldab kuidas Sillaste sisenes mingist uksest vööri kõrval peale mida 00:45 paiku sisenes ka Linde ise sealt uksest, et indikaatorlampe vaadata.

Vööri kõrval mingi ruumi külastamine kõlab piisavalt tõsise detailina laevahuku seisukohast, et on huvitav, et Sillaste seda oma tunnistuses maininud pole. Eriti arvestades asjaolu, et selle ruumi külastamiseks pidi olema arvestatav põhjus.

Linde kirjelduses olid Sillastel seljas õlised riided ning seega tuli ta ilmselt otseteed pidi masinaruumist ja liikus vööri suunas.

Nüüd ongi küsimus mida ta seal tegi. Kõik Sillaste enda tunnistused algavad alles 00.30 juurest kui teda kutsuti vaakumiga tegelema. Aga miks külastas ta vahetult (45min või 1h45min) enne seda autotekil laeva vööriosa ning miks ta seda detaili maininud pole?

Veider...

Aga ilmselt sellele me vastust ei saa kuna vaevalt keegi enam neid küsitlema hakkab ja küsitluste ajal keegi selle vastu huvi ei tundnud...

[dixci]

Mida tegi Sillaste poole kaheteistkümne paiku rambi kontrollruumis? Linde jutust sain justkui aru, et seda "kõik olid rohelised" paneeli pidi mingis eraldi ruumis rambi kõrval vaatamas käima. Ja et samast ruumist tuli Sillaste eelmise ringi ajal välja? Lindel kästi ju kontrollida, et seal midagi ümber ei läinud, mis müra tekitas. Siit koorub kolmas küsimus tegelikult.

Kas Estonial oli selleks otstarbeks tõesti olemas kohe mingisugune omaette rambi kontrollruum? Enamikel RO-RO tüüpi reisilaevadel suleti ramp ja visiir hüdrojagaja kangidega, mis asusid otse laeva vööris autotekil rambist mõned meetrid eemal, et võiks isiklikult veenduda ka kogu käimasoleva protsessi korrektsuses?

[moppel]

Kas Estonial oli selleks otstarbeks tõesti olemas kohe mingisugune omaette rambi kontrollruum?

2. tekil on rambi kõrval ruumid tõesti olemas.

Ahtrirõdul pikutanud reisija asukoht ja liikumine on skeemi täpsusega tunnistuseks vormistatud, aga Sillaste ja Linde tegevused on dokumenteeritud stiilis "Sai käidud ja tehtud, laev läks põhja, 1:24 olin mina juba parves".
No, olgu Lindet laevatehas ikka pinnis natuke rohkem ja tuli asju välja ka, aga Sillaste teab endiselt põnevaid asju.

[retti]

https://www.postimees.ee/7399931/laeval ... u-tuhanded
Artikkel on muidugi tasuline.
Laev oli ms Georg Ots ( enne ümberehitust) sama suur.
Väga raske on kõrvutada kahte laevahukku - üks läheb põhja vähem kui tunniga ja teine elab uppumatta üle 4 miiniplahvatust ja suurima võimaliku kaliibriga mürsu otsetabamuse.

[Roamless]

Väga raske on kõrvutada kahte laevahukku - üks läheb põhja vähem kui tunniga ja teine elab uppumatta üle 4 miiniplahvatust ja suurima võimaliku kaliibriga mürsu otsetabamuse.

Laeval ja laeval on vahe, väga mõttekas on võrrelda omavahel läbiva autotekiga parvlaeva ja autotekita reisilaeva, kus autotekk õnnetuse korral laevu ujuvust ei ohusta. Kusagilt netist nägin, et selle sama Õuna originaalloo korjasid ülesse ka Estonia vandenõuteoreetikud. Võiks juba võrrelda siis ka allveelaeva ja parvlaeva.

[retti]

Väga raske on kõrvutada kahte laevahukku - üks läheb põhja vähem kui tunniga ja teine elab uppumatta üle 4 miiniplahvatust ja suurima võimaliku kaliibriga mürsu otsetabamuse.

Laeval ja laeval on vahe, väga mõttekas on võrrelda omavahel läbiva autotekiga parvlaeva ja autotekita reisilaeva, kus autotekk õnnetuse korral laevu ujuvust ei ohusta. Kusagilt netist nägin, et selle sama Õuna originaalloo korjasid ülesse ka Estonia vandenõuteoreetikud. Võiks juba võrrelda siis ka allveelaeva ja parvlaeva.

kui plahvatus toimub veeliinil või allpool -siis pole vahet mis laevaga on tegemist

[MadMan]

Laeval ja laeval on vahe, väga mõttekas on võrrelda omavahel läbiva autotekiga parvlaeva ja autotekita reisilaeva, kus autotekk õnnetuse korral laevu ujuvust ei ohusta.

https://epl.delfi.ee/artikkel/50795577/kas-estonia-uppus-liiga-kiiresti

Kahtlusi on aga olnud autoteki aluse osa veega täitumises. Tõepoolest, kui autoteki aluses osas ei oleks ühtegi ava, siis Archimedese seaduse põhjal ainult veest autotekil ei oleks parvlaev tohtinud uppuda. Ta oleks võinud minna kummuli, kuid jäänuks siis ujuma põhi ülespoole.

[moppel]

Archimedese seaduse põhjal ainult veest autotekil ei oleks parvlaev tohtinud uppuda. Ta oleks võinud minna kummuli, kuid jäänuks siis ujuma põhi ülespoole.

Kas auväärt arvajal on tuua mõni näide, kus ümber läinud avatud autodekiga laev või isegi kruiisilaev oleks sellisel viisil põhi ülespoole pinnale jäänud?

Hotellitüüpi reisilaevad on ülarasked. Kui nad ümber lähevad, siis mahuka pealisehitise aknad purunevad ja tegelikult suhteliselt vähemahukas laevakeres ei ole piisavalt õhku, et vettinud hotelli veepeal hoida.

[Crispy]

Kui Estonia uppumist üldse millegagi võrrelda, siis on see see praam mis lahkus sadamast lahtise visiiriga, läks ülimalt kiiresti ümber ning hukkunuid oli samuti väga palju:
https://youtu.be/whvdjg6i2Hc
(Väga kvaliteetne ja huvitav kanal muide. Tasub ka teisi videosid vaadata)

[Lemet]

Ja mis oleks samuti üpris kiiresti põhja läinud, kui maakera nukk ette poleks jäänud.

[Roamless]

kui plahvatus toimub veeliinil või allpool -siis pole vahet mis laevaga on tegemist

Tegelikult just siis on vägapalju vahet ja kõik otsustab laeva konstruktsioon. Lisaks Estonial pole pommiplahvatust toimunud ametlikel andmetel (mingite muinasjuttude lahkamisega ei hakka siin uuele ringile minema) ehk pöördudes tagasi päris algusesse, kui see krdi visiir sealt eest läinud oli, siis mis krdi pärast seda pommi veel vaja oli.