Illike kirjutas:vanahalb kirjutas:Selline loll küsimus et kas siis Eestis on väga keeruline fikseeritud hinnaga paketti sõlmida? Või saab börsihinda jälgides ja oma pesumasinat või pliiti vastavalt sisse lülitades oluliselt paremat hinda?
Enda Soome korteri põhjal on seal kogu aeg olnud hind fikseeritud kolme kuu kaupa. Fortum viskab kuu aega varem tabeli postkasti. Hind on muidugi tõusnud - juulis oli kw/h 7 koma senti , praegult 10 koma millegagi ja 01.jaanuar- 31.märts saab olema 13, senti. Seal pole vahet mis börsihind teeb või kas keeta omale suppi öösel või päeval. Energiamüüja ülesanne on hindasid prognoosida. Kui ta väga kõrge hinna välja kuulutab läheb klient kohe konkurendi juurde ja kui liiga madala jääb ise hävingusse.
Eestis on samuti fikseeritud hinnaga pakett. paar päeva tagasi sain just uue lepingu aastani 2024. Hinnad on tõusnud, kuid ei midagi hirmsat. Hinnad siis koos käibega:
PÄEV: 14,04 senti/kWh
ÖÖ: 11,6 senti/kWh
Vanad hinnad olid:
PÄEV: 7,87 senti/kWh
ÖÖ: 6,5 senti/kWhh
Muidugi saab tarbimist jälgides saavutada keskmisest börsihinnast paremat hinda (minul on võimalus kasutada ainult börsihinnaga paketti).
Novembri energiakulu (sisaldab maja kütet, sooja vett, ventilatsiooni, tänavavalgustust ja kogu majapidamise elektrikulu toatemperatuuril 24C).
Päev 14,7 senti, 141kWh,
Öö 8,2 senti, 455kWh, kokku elekter käibemaksuga 58eur.
Nendel Soome elektrilepingutel, mida ma olen näinud, on selle nimetatud "elektrihinna" (10senti) sees kõik lisanduvad maksud ja see hind on tarbijale lõplik.
Kui midagi on muutunud, siis palun täpsustada.
(Kunagi tütar üüris Soomes korterit, siis saatis mulle erinevad hinnapakkumised edasi, minu uudishimu rahuldamiseks.)
Aga Eestis lisandub elektrihinnale (15senti) veel taastuvenergiatasu + võrgutasu + käibemaks, millede kokkuarvutamisega igaüks hakkama ei saa ja see moonutab arusaamist elektrihindadest.
Lähedane sõlmis ka nädal tagasi elektri fixlepingu ja tema sai pakkumiseks 15,6senti /kWh + lisanduvad maksud.
Teleuudistes öeldi, et uuest aastast tõuseb püsipaketi hind üle 16 sendi/kWh ja lisaks tõusevad võrgutasud.
Nagu eelviidatud arvudest on näha, siis Soomes on elektri hind tavatarbijale ikka veel pea 2 korda odavam kui Eestis, vaatamata meedias avaldatule, nagu Soomes oleks elektrihind kõrgem ja kWh hinna suhe on alam tunnipalka hoopiski erinev.
Kui Juulis oli elektri hind Soomes tarbijale 7senti/kWh, siis samal ajal oli meil ainuüksi elektri võrgutasu ca 6,5senti/kWh.
Eestis saab inimene ISE valida elektri võrgupaketti, üks kord poole aasta jooksul.
Elektrienergia hinnapaketis on ainult määratud valikud, et kas võtta börsipakett, "osaline börsipakett" või "on õigus küsida hinnapakkumist ja nõustuda sellega".
Eesti elektrituru tragöödia on selles, et enamik inimesi "ei hakka sentide säästmiseks elektrimüüjat vahetama" ja reaalset elektrijaemüügi vabaturgu pole tekkinud.
Seni kuni EE käes on valdav enamus elektriturust ja EE saab suvalt, konkurentsi kartmata elektrihinda ette seada, siis teised väiksema turuosaga müüjad ei pea oluliselt pingutama ja pakuvad ainult mõne kümnendiku vähem ning elavad ka saadud piskuga "rahuldavalt ära".
Muideks, kui kevadel oli fikseeritud võrgugmaagaasi hind kodutarbiale 14senti/m3, siis uuest aastast alates pakuti m3 hinnaks 80senti + võrgutasu + käibemaks, ehk üle 1euro 1m3 maagaasi eest.
Kuna 1m3 maagaasi energiasisaldus on ca 11kWh, siis võib juhtuda, et mingil ajal on soojuspumbaga odavam kütta kui maagaasiga.
Teadmiseks, et elektriauto eraisikust omanikel (kui suur %?) on kohustus sõlmida koduses majapidamises "Rohelise elektri" pakett ja osta tavahinnast kallimat Rohelist elektrit.
Autosse laetava elektrihinna ökonoomitamiseks laetakse E-autosid võimalusel tööjuures või seotakse kiirlaadija kaart firma arvega ja nagu tavaliselt ostetakse ka auto firma nimele tööautoks (käibeka ja suure kaskomakse ökonoomitamiseks).
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.