Ahjuga või ahjuta

[Fuchs]

on palju parem tunne ka neid katlasse panna. Samas üllatavalt suure kütteväärtusega,
halli leppa ei taha enan kaugelt ka näha. Kui leppa tuli panna kaks katlatäit, siis saarega
ei tule isegi tervet täit panna, et 2200 liitrit vett 85 kraadini ajada.

Hall lepp on ikka üks kõige lahjemate seast kütteväärtuse poolest, üle 2x väiksema kütteväärtusega kui kask (saar veidi veel võimsam). Aga kuivab see-eest kiiresti (mul kuur suht väike ja tuugalt täis)

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/35872

Must lepp on sinna okaspuudega ühte masti kütteväärtuse poolest aga seda kahjuks väga tihti ei liigu. Aga katelt küttes ma sellist erinevust pole küll kunagi täheldanud, et nüüd ühte puuliiki läheks 2x rohkem või vähem. Mul muidugi pole puugaasi katel ka, võibolla selles asi.

[parkija]

Küttepuude kohta : Selleks et saun 100 kraadini kütta läheb mul kas korv leppa või pool korvi kasepuud , korv kaske muidugi on umbes kaks korda raskem ka. Lepp mis kevadel lõhutud ja riita laotud on sügisel juba tahe , kask kuivab aasta õues riidas , siis kuuri riita ja siis järgmine aasta on valmis .
Toidu maitsevahe on ikka tajutav : Puupliidil valmistatud kaerahelbepudru on ikka palju maitsvam kui induktsioonpliidil tehtu , sama ka kruubipudruga , kusjuures pudru valmistamiseks on üks ja sama emailitud pott .

[Smith]

Kokkuvõttes põhjus, miks ma algul paigaldasin puugaasikatla ja alles siis
soojuspumba juurde, ongi see kindlustunne. Kuigi ka katel koos tsirk.pumpadega vajab
toimimiseks elektrivoolu, suudan ma seda ka oma 7kw 3F generaatoriga lõdva randmega
tagada, soojuspumpa toita aga mitte. Tegelikult on plaan katla-ja kütte ringluspumpadele
Üldse väiksed upsid vahele panna, kuna voolutarve on nii väike. Samuti saab küttepuid pikaks
ajaks ette varuda. Kui ikka mõnikümmend ruumi puid on kuuris,
on see korralik puhver reageerimaks moodsa maailma kõikumiste ja lollustega.
Puitu, mulda ja vett Maarjamaal ikka kuskilt välja organiseerid ,
Elektrit , pelletit jms ise naljalt ei tee. Ehk siis ikka ahjuga

[affa]

Ma olen lasknud viimastel aastatel endale tõel sedapidi paista, et siinmail kasvavad puuliigid sisaldavad 3,6 kwh energiat kuivaine kg kohta. Ja minumeelest kah on mõistlik logistika selline, et esimene aasta lõhud, teisel aastal kuivatad ja kolmandal kütad. Tõsi - selliselt käitudes ei ole võimalik hoida kodus vähemat kui kolme aasta küttepuude varu ja vähemalt meie kohalikus lehes mõni aasta tagasi sellist käitumist naeruvääristati - pidavat olema selge märk sõjaks ja muudeks kataklüsmideks valmistumisest. Putin rsk!

[OLAVI]

Näljane räägib leivast ja külmetaja soojusest.

Puidu kütteväärtus olenemata liigist 1kg kohta on praktiliselt sama ja 100% kasuteguriga põletades ca 4kWh/1kg kohta.
Puidu erikaalust sõltub, et mitu liitrit (% kolde mahust) võiks koldesse panna.

Energiahinnangute aluseks võib pidada 3,2 kWh / kg, kui põletamise kasuteguri hinnatakse 75%.

https://www.korstnadjakaminad.ee/wp-con ... misest.pdf

Kui teame vee erisoojust, siis saab arvutada, et näiteks 2200L vee temperatuuri tõstmiseks +30C´lt kuni +80C´ni, see tähendab tõsta temperatuuri 50K võrra vajab energiat 128kWh.

Kuuma vee energia kalkulaator
50 Temperatuuride erinevus ( o C
2200 Maht (liitrit)
Kogunenud energia (kWh): 128

Kalkulaator: https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html
Diagramm: https://www.engineeringtoolbox.com/docs ... er_kwh.png

Kui põletada puitu 100% kasuteguriga, on vaja põletada 128kWh saamiseks 32kg puitu.
Raskemat puitu vähem liitreid ja hõredamat puitu suurem kogus.

[OLAVI]

... Kuigi ka katel koos tsirk.pumpadega vajab toimimiseks elektrivoolu, suudan ma seda ka oma 7kw 3F generaatoriga lõdva randmega
tagada, ...

30W voolutarbega tsirk. pumba jaoks 7kW generaatori kasutamine on ilmne energia raiskamine, sest isegi tühikäigul töötades tarvitab selline genekas ca 0,5L kütust tunnis.
Kui 0,5L bensiini põletada kasvõi leeklambis saab ca 5kWh soojust (mis muidugi on vähem, kui põletades 2kg puid).

[OLAVI]

Seal on rootor ka. Samas, tänapäevased plaadid on rootoritele juba päris lähedale jõudnud. Ka mingi 80 ja isegi rohkem % lubatakse. Niiet ma juba kahtlen, kas panna omale plaat- või rootorsoojustagastusega kone. Hakkab kergelt plaadi poole kalduma isegi.

Plaadil rakendub mõne külmakraadi juures juba külmumisvastane kaitse ja tuleb hakata soojusvahetit läbiva välisõhu osakaalu vähendama ehk kasutegur kukub korralikult. Teatud külmakraadidest allapoole (Fläkti seadmetel oli vist -20°C) tuleb hakata välisõhku juba enne soojustagastit eelkalorifeeriga kütma.

Plaatsoojusvahetil on oluline puudus, mis võib elanike tervisele rängalt mõjuda.

Kui rootorsoojusvaheti tagastab osa väljapuhutavast õhuniiskusest, siis plaatsoojusvahetist läheb kõik niiskus välja ja õhuniiskus võib eluruumides langeda isegi alla 20%.
(Tellisin TRÜ Sisekliima laborist eluruumi mõõtmised ja nemad oma riistadega said õhuniiskuseks isegi 16%, mõnes mõõtepunktis.)
Arstid ütlesid, et astmale ravi puudub ja see kestab elu lõpuni.
(Kui sain siseõhu niiskuse kontrolli alla, kadusid elanikul vähem kui aastaga astmanähud ja pole neid enam kui 15 aasta jooksul esinenud.)
Ise panin ka rootorsoojusvahetile niiskusanduri vahele, et kui õhuniiskus siseruumis langeb alla 35%, siis lülitub ventilatsioon üldse välja.

[ranel]

35% õhuniiskus ja alla selle on paratamatu nähtus ventileeritud ruumis talvel.

Puugaasikatlaid saab panna ka kenasti ilma pumpadeta tööle, kui kasutad radikaid. Selle jaoks on kõige etem 70-80ndate aastate kirjandus.
Pumbad pannakse ikka selle puhul külge, kuna nii saab iga loll ka soojuskandja õigest kohast liikuma ja läbi minema ning andestab ehitusvigu. Vabavooluga süsteemid eeldavad aga natuke teravamat peakest.

[lugeja]

Puupliidiga praeahju kasutamine kus erinevad küpsetised nõuavad tihti pikalt ühtlase temp. hoidmist ning mõni asi suisa pealt või alt küpsetamist on paras hiromantsus kuubis mida praktikas ei saagi saavutada (aga kooki ja pizzat tahaks ikka ju?). Muna koos peekoniga pannile lüüa või supp keema lasta on teine asi - sellega saab igaüks hakkama.

Maal ehituspoe ~8kW puupliit, toru otse korstanas ja küpsetusahju 300+ kraadi sisse saada pole probleem. Naine alguses jorises aga peale väikest harjutamist tulevad ahjus kõik koogid / leivad välja - tühi kõht teeb ikka imet...
Ning hästi süüa armastava laisa kokkaja lemmikkomplekt on puupliit + vanaema malmpott kombineeritud surnud loomaga

[parkija]

Ja soojal ja SOOJAL on ka vahe , seda et soojuspumba soe ei tundu nii mõnus kui puudega soojaks köetud soojaseina või leso soe , ma olen IR termomeetriga mõõtnud soojuspumba siseosast välja puhutava õhu temperatuuriks 48 kraadi , leso ja soojaseina temperatuuriks maksimaalselt 49,7 kraadi ja ikkagi , kivist sooja kiirgava seina soojus on kuidagi mõnusam . Seda , miks see nii on ei mõista seletada .

[vanahalb]

Võib-olla on ioonidega midagi seotud. Sauna puhul on füüsikud ammu seletatud et kivist saunaahi eraldab negatiivseid ioone mis on inimesele meeldivamad kui raudahjust tekkivad positiivsed ioonid. Vòi teisiti väljendades , traditsiooniline eesti saun on tervislikum kui soome saun.

Samamoodi tekitavad negatiivseid ioone ionisaatorid mida poest sisekliima parandamiseks eraldi osta saab.

[Smith]

30W voolutarbega tsirk. pumba jaoks 7kW generaatori kasutamine on ilmne energia raiskamine, sest isegi tühikäigul töötades tarvitab selline genekas ca 0,5L kütust tunnis.

Aitäh tähelepanu juhtimast, kuid generaator on ühendatud maja küljel asuvasse pistikusse,
elektrikilbis on pöördnupp ja pärast generaatori käivitamist on terves majas elekter olemas.
Mingeid automaatsüsteeme vahel pole, ise tuleb käsitsi soojuspumba ja elektritenni kaitse välja
lülitada, kui maja on generaatoritoitel. Täiesti normaalselt jätkub elu - induktsioonpliit,
telerid, valgustid , arvutid , sundventilatsioon, küttepumbad jne töötavad kenasti ega
värele. Tõsi, pesumasinat/elektriahju/kuivatit pole tööle proovinud sellal panna,
mingitest mugavustest tuleb siiski loobuda.

[cabslock]

Seal on rootor ka. Samas, tänapäevased plaadid on rootoritele juba päris lähedale jõudnud. Ka mingi 80 ja isegi rohkem % lubatakse. Niiet ma juba kahtlen, kas panna omale plaat- või rootorsoojustagastusega kone. Hakkab kergelt plaadi poole kalduma isegi.

Plaadil rakendub mõne külmakraadi juures juba külmumisvastane kaitse ja tuleb hakata soojusvahetit läbiva välisõhu osakaalu vähendama ehk kasutegur kukub korralikult. Teatud külmakraadidest allapoole (Fläkti seadmetel oli vist -20°C) tuleb hakata välisõhku juba enne soojustagastit eelkalorifeeriga kütma.

Plaatsoojusvahetil on oluline puudus, mis võib elanike tervisele rängalt mõjuda.

Kui rootorsoojusvaheti tagastab osa väljapuhutavast õhuniiskusest, siis plaatsoojusvahetist läheb kõik niiskus välja ja õhuniiskus võib eluruumides langeda isegi alla 20%.
(Tellisin TRÜ Sisekliima laborist eluruumi mõõtmised ja nemad oma riistadega said õhuniiskuseks isegi 16%, mõnes mõõtepunktis.)
Arstid ütlesid, et astmale ravi puudub ja see kestab elu lõpuni.
(Kui sain siseõhu niiskuse kontrolli alla, kadusid elanikul vähem kui aastaga astmanähud ja pole neid enam kui 15 aasta jooksul esinenud.)
Ise panin ka rootorsoojusvahetile niiskusanduri vahele, et kui õhuniiskus siseruumis langeb alla 35%, siis lülitub ventilatsioon üldse välja.

On olemas niiskust tagastavad plaatsoojusvahetid. Samas plaatsoojusvaheti on rootorist kallim.

[Smith]

On olemas niiskust tagastavad plaatsoojusvahetid. Samas plaatsoojusvaheti on rootorist kallim.

Mul on soomlaste Vallox ventilatsiooniagregaat millel on plaatsoojusvaheti.
79% lubatakse soojustagastuse efektiivsuseks ning niiskusandur on sisseehitatud (uutel,
samadel mudelitel juba ka co2 andur). Õhuniiskuse vahemik on seatud mul
40-60 % . Kui langeb alla selle, võtab automaatselt tuure maha ja kui üle selle,
siis suurendab õhuvahetust. Korteris elades oli lastel talvel higamisteedega pidevalt mingi jama,
küll panime märjad rätikud radikatele ja ostsime õhuniisutaja, kuida asja jonksu ei saanudki.
Nüüd 3 aastat majas elades pole neid probleeme olnud. Ehk siis mina omast kogemusest
küll plaatsoojusvahetit ei laida.

[Kriku]

Ja soojal ja SOOJAL on ka vahe , seda et soojuspumba soe ei tundu nii mõnus kui puudega soojaks köetud soojaseina või leso soe , ma olen IR termomeetriga mõõtnud soojuspumba siseosast välja puhutava õhu temperatuuriks 48 kraadi , leso ja soojaseina temperatuuriks maksimaalselt 49,7 kraadi ja ikkagi , kivist sooja kiirgava seina soojus on kuidagi mõnusam . Seda , miks see nii on ei mõista seletada .

Ma arvan, et ürgsed instinktid - eurooplasele meeldib olla mingi konkreetselt kuuma asja lähedal, mitte lihtsalt ruumis, kuhu sooja õhku puhutakse.

Me oleme ikka suurusjärgus 50 000 aastat jahedas kliimas elanud.