Igal oinal tuleb kord oma Mihklipäev.

[hugo1]

http://www.reporter.ee/index.php/2007/0 ... id-aidata/

Mehe vabandused on rohkem, kui naeruväärsed ja õigust jääb ülegi.
Usun, kui tema autasusid ja teeneid N-Liidu ees vaadata oleks tema olnud kindlasti üks väheseid kes oleks saanud keelduda küüditamisest osavõtust.
Kuid usun, et see endine politruk tõenäoliselt andis endast parima, et küüditamisest osa võtta.
Hea on see, et kui sellise autasuga mees süüdi mõistetakse(mees ju kuldtähe kavaler) pasundavad sellest tõenäoliselt kõik ida poolsed ajalehed ja ehk ka mõned lääne poolsed.
Uudis jõuab ka ehk teiste temasuguste mölakateni ja ehk osad neist veedavad oma viimased elupäevad hirmu all, et ka neid võib karistus tabada.
Minu arvates tuleks neid reetureid eestlasi karistada kolm korda karmimalt, kui sama teo toime pannud venelasi.
Venelased võitlesid oma vaenlasega, nende teod on kuidagi vähesel määral arusaadavad(kindlasti mitte õigustatavad), kuid eestlaste puhul nagu Arnold Meri on tegemist lihtlabaste räpaste reeturitega.

[Põrgust]

Süüdi mõista! mingi kahetsus peaks ka olema!

Ma tean ka ühte taolist reeturit kes reetis Kunagi Raplamaal inimesi, et nod võetakse kinni ja vagunisse saadetaks . ( Vagun oli vaja täis saada)

Seesamune pidi 3 peret ülesreetma ja sis sai tänutäheks korteri Tallinna linna.
Siiamaani elab seal!

Üks nendest oli minu vanaema isa Ta pidi olema sunniviisiliselt sakslaste arst.

[stilett]

Keelduda oleks saanud igaüks, vaatamata, kas tal on teeneid või autasusid, või mitte. Iseküsimus, kas persoon soovis keelduda, või mitte. Palju neid keeldujaid üldse oli. Enamus ikka allusid parteidistsipliinile. Samas, ega keeldumine poleks midagi ja kedagi küüditamisest päästnud. Fakt on muidugi see, et "nii vastutavat ülesannet" ei saadetud suvalist kommunistikest, vaid funktsionääri, kelles juhtkond oli 100% kindel.
Kindlasti oleks huvitav protsessi jälgida, mida "kangelane" oma õigustuseks ütleb ja kuidas küsimustele vastab. Ja seda ruigamist, mis idapoolt tulema hakkab (kui tuletada meelde protsesse Lätis ja mujal...).

[Charlemagne]

Vana kaabakas vangi! Kasvõi tingimisi kõrge vanuse tõttu aga reaalne süüdimõistmine peab olema. Ja süü avalikustamine üksikasjades. Reetmine ja genotsiidis kaasaaitamine on aegumatud kuriteod. Norrakad poosid oma Quislingi lihtlabaselt oksa ja koergi ei haukunud. Meil tol ajal see võimalus puudus. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Vana ise väidab nüüd, et ega ta enam otsust näha-kuulda jõua. tervis na kehva. Sarvilise saba küll, selleks et mööda vene koole käia oma juudatööd tegemas, selleks on tervist küllaga.

[Soobel]

Eks see ole näidisprotsess tegemaks inimestele selgeks, et inimsusevastased kuriteod on aegumatud ja nende eest karistatakse.
Pole mõtet halada, et mis me ikka neid taate kiusame, tervis isegi kehva jne, aga kui meil on õigusriik, siis ei saa me lubada, et meie pinnal jalutavad karistamatult ringi inimesed, kes on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid. Olgu need homod, vanurid või muud vähemused, seadus kehtib õigusriigis kõigile võrdselt.

Prooviks taat siis pisarsilmi andestust paluda ja üles tunnistada, mis kõik korda on saatnud... Aga ajab mingit joba välja, et aitas inimesi, et nende inimõigusi ei rikutaks...

[Frundsberg]

Mina isiklikult ei poolda vanainimeste jälitamist ja nende üle "kohtuistungite" pidamist 65 aastat hiljem. Huvitav kus oldi aastal 1991-92? Miks teda siis kohtu alla ei antud? Kardeti? Meri pole end kuskil varjanud ja tema teod olid kõikidele teada. Sama asi Olga Lauristiniga kes nüüd on juba surnud. Võime küll rääkida, et osa kuritegusid ei aegu jne. Juriidiliselt on kõik loomulikult õige ja eks ole arusaadav, et nüüd püütakse neid § nende loojate endi vastu kasutada. Reaalsus on aga see, et tegemist on 80-90 aastaste vanainimestega keda meil lähimate aastate jooksul nagunii enam ei ole. Vanuritega sõdimine näitab samasugust nõrkust nagu sõdimine surnutega.

Pigem tekitavad vastikust kahepalgelised jätised meie endi seas. Eks teab meist vast igaüks mõnda eriti silmapaistvat kameelioni - enne oli kõva kommunist, nüüd on väärikas ärimees/poliitik/niisama kõva eesti mees... Meri on vähemalt aus - oli kommunist ja jääb kommunistiks. Umbes nagu teiselt poolelt ütles L. Degrelle: "Ainus mida ma II maailmasõjast kahetsen on see, et me selle kaotasime." Meril vähemalt on põhimõtted. erinevalt tuhandetest tema kunagistest aatekaaslastest, pugejatest, pealekaebajatest ja muust saastast mis on suutnud õigel ajal "pattu kahetseda" või siis lihtsalt õigel ajal värvi vahetanud.

[ice343]

Frundsberg sõnastas kõik väga ilusti ja hästi ära. Ei olegi enam midagi öelda. Kommunismi ma ei poolda aga vähemalt seisab väärikalt lõpuni. Kommunist jääb kommunistiks.

[stilett]

Kas inimene on süüdi, või süütu, seda peab otsustama kohus ja ainult kohus. Minu arvates peab kohus toimuma ja lõplik õigushinnang antud. Süüdimõistmise korral võib seda lugeda kogu süsteemi süüdimõistmiseks. Teine asi, kui karm peaks olema karistus. Elame, või vähemalt oleme maha öelnud, et elame demokraatlikus ja humaanses riigis. Lõppkokkuvõttes oli sm Meri vaid pisike mutrike selles suures hakklihamasinas, mis süütuid inimesi miljonite kaupa jahvatas. Sama pisike mutrike nagu natsi koonduslaagri allohvitserike, kes küll ise kedagi maha ei lasknud, ei tapnud, vaid oli uksehoidjaks gaasikambri ukse peal. samuti täitis käsku ja oma töökohustusi...

[gnadenlose]

Merisse kui vanainimesse ja aatelisse "mutrikesse" suhtudes tundub mulle ka, et las ta sitt olla. Teeks raisale noomituse seinalehte ja korras. Merisse kui lihtsalt inimesse suhtudes ei tundu mulle tema üle kohtu pidamine (ja loodetavalt ka karistamine) sugugi üleliigse tähenärimise või ebaõiglusena. Mul on aeg-ajalt tunne, et jutud eestlastest kui orjarahvast on puhas tõsi. Meid pole iial ükski teine rahvas või võim silitanud, meid on alandatud täiest jõust. Ja kui meil vahest satub olema momente, kus midagi enda südametunnistuse järgi otsustada, siis vahime ikka enne pikalt ringi, ega meite plaan kellelegi teisele liiga tee. Et oleme ju kannatanud küll, saame ka edaspidi kannatades hakkama. Meri juhtumiga seoses ilmneb jälle demokraatliku õigustunde see tahk, mis mind väheke ettevaatlikuks teeb. Muidugi, seaduse ees pole Meri süüdi enne, kui kohus sedasi öelnud on. Aga eesti rahva ees on ta süüdi forever.

[Charlemagne]

Ta ,vana koer, korjab ju praegugi omale patukoormat juurde selle Eesti Vabariigi vastase tegevusega nn. "antifashistlikus ühingus". Ei saa tema hing rahu! Vanad natsid olid reeglina madalamad kui rohi, kujutage ette, et Bormann oleks kohtu alla andmata jäänud mingil põhjusel ja seejärel oleks ta koos mõne teisega asutanud "antisotsialistliku ühingu" ja käinud mööda föderaalvabariigi koole lastele rääkimas, kui hea ikka Hitleri ajal oli.

[Frundsberg]

Minu meelest veidi mõtlemisainet eestlaste kui orjarahva või vaba rahva teemal: kui 12-nda SS diviisi juht Kurt Mayer kolis pärast kohtuprotsesse kuskil 1960-ndatel elama Prantsusmaale, siis ühel päeval süttis ta maja lihtsalt põlema ja süüdlasi pole siiani leitud. Kui Tallinnas jalutasid vabalt aastakümneid ringi sellised tegelased nagu Idel Jakobson ja teised mõrtsukad, siis parimal juhul mindi teisele poole teed...

Nüüd on keegi kodanik Meri 12 aastat "eeluurimise" all ja aastal 2007 äkki avastatakse, et see ju vana küüditaja ja kommu. Et esitame nüüd lõpuks süüdistuse... Ei tea, milliseid kaalukaid tõendeid tema süü kohta siis just praegu leiti?

Ma ei arva, et Merile peaks midagi andestama või et midagi peaks unustama. Kaugel sellest. Vanurite üle "kohut" mõistes naeruvääristame me aga eelkõige kohtusüsteemi ja teeme end ise tolaks. Meri väljub sellest protsessist võitjana vähemalt moraalses mõttes - ta on piisavalt vana mees selleks et mitte oma ideedest enam lahti ütelda ja värvi vahetada.

Kui enamus meist ei pea õigeks kohtuprotsesse endiste SS-laste üle 65 aastat peale sõja lõppu, siis miks peame tegema sel puhul äkki erandi? Kokkuvõttes on nii Meri kui tema vastased teisel pool rinnet nagunii varsti muld, kohut mõistab nende üle ajalugu...

[stilett]

See, et mees tegutseb kõikvõimalikes "antifašistlikes" komiteedes, esineb televiisorikastis, kirjutab raamatuid jne, on tegelikult üks kaval trikk. Mida rohkem end "antifašistiks" teeb ja näitab, sellevõrra läheb riik, mis on otsustanud kohtu teda kohtu alla anda "fašistlikuks". Ning sellevõrra on loota abile idapiiri tagant. Kui mees oleks madalam kui muru, siis sellevõrra oleks vähem loota suure naabri toetusele. "Märtri oreool" kindlustatud.

[Charlemagne]

Kurt Meyer(Panzer Mayer) suri 1961 23.12 oma 51 sünnipäeval Westfaal-Hagenis südameatakki . See, kelle maja maha põletati Prantsusmaal oli Jochen Peiper, Ardenni löömamees, kampfgruppe Peiper juht.

[hugo1]

Frundsberg

Mis Sa arvad kas Meri kunagi halastas raukadele ja lastele?
Vanuritele ja lastele lõppes Siberisse sõit tavaliselt surmaga.
Nende jaoks oli sõit Siberisse surmaotsus.
Minu lähisuguvõsast viidi kaks ligi 80-aastast, mõlemad ei jõudnud Siberisse kohale vaid surid teel.
Vaadates seda kanal 2 reprteri vestlust Merega ja nähes, et ta ei ilmuta mingit kahetsust, ei näe mina küll temas aatelist põhimõttekindlat inimest, vaid lihtlabast rahvareeturit ja mölakat.
Mina näeksin sellist kõige meelsamini võllas kõlkumas.
Isegi kui selline mölakas kaks päeva enne surma otse haiglavoodist tilgutite all vanglasse mädanema viidaks oleks mina selle otsusega täiesti rahul.
Vanglakaristuseks on liiga vana, aga koos kommunistide ja teiste punastega 9 mail viina visata ja mööda Vene koole kakertada, kõikvõimalikel viisidel Eesti riiki õõnestada, sellejaoks näib vanamehel jõudu ja jaksu küllaga jatkuvat.
Ühel meelel olen ma Sinuga selles suhtes, et sellised mehed nagu Arnold Meri oleks pidanud ette võtma tõesti kohe peale iseseisvumist.
Kuid selliste puhul ei ole kunagi hilja.
Inimsusevastased kuriteod ei aegu...

[Kapral Karu]

Muidugi, seaduse ees pole Meri süüdi enne, kui kohus sedasi öelnud on. Aga eesti rahva ees on ta süüdi forever.

Kes see eesti rahvas on? Kas ainult need, keda ja kelle sugulasi-sõpru küüditati, on eesti rahvas?

Kas näiteks mina, kelle sugulastest küüditati vaid üks inimene umbes viiekümnest "võimalikust" (keda tol ajal neist oleks võidud küüditada või maha lasta), ei kuulu selle eesti rahva hulka?

Seejuures pole minu suguvõsas olnud ühtki aktiivset "punast", nad on jäänud enam-vähem "neutraalseiks", saanud hakkama iga riigikorra ajal. Nagu see meie rahvale läbi aegade omane on olnud. Ja tänu kellele me siiani alles oleme.

---

Ka need, keda te siin mölakateks ja reeturiteks sõimate, olid ja on eestlased. Nende ainus "süü" seisab selles, et nad tahtsid elada teistmoodi kui need, kes (või kelle vanemad) rikastusid sõdade ajal ja kellele rahvuskaaslased meenusid/meenuvad vaid siis, kui neil endil vesi ahjus on. Rahulikul ajal on rahvuskaaslane neile vaid lüpsilehm. Ei ole nende süü, et neil polnud valida teisi liitlasi peale vene-juudi bolševike. Ja ei ole nende süü, et nood osutusid kohati veel hullemateks kui kohalikud "hallparunid".