Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[A4]

Ei ole mõtet haridusministeeriumi ametnikke süüdistada asjades, mis pole kunagi olnud ametnike asi muuta või otsustada. Pole meil ei ühiskonnas ega seetõttu ka erakondade seas (vähemalt kuni viimase ajani) olnud konsensust ja ühist arusaama, et venekeelne kooliharidus Eestis tuleks sisuliselt lõpetada ning asendada igal pool ja kõikides kooliastmetes riigikeelsega. See oleks minu arusaamist pidi ka ainukene toimiv ja põhimõtteline lahendus, mis lõpetaks probleemi, et haridussüsteem toodab pidevalt juurde inimesi, kes tegelikult ei oska eesti keelt isegi normaalsel suhtlustasandil – mis omakorda tingib terve rea järgnevaid probleeme alates vaenulikus infoväljas püsimisest kuni venekeelse elanikkonna kehvemate võimalusteni kõrgharidusmaastikul ja tööturul toimetada.

Ei ole siin alati mõtet süüdistada ka poliitikuid lolluses, lühinägelikkuses või tahtejõu puudumises, sest olgem ausad – ei 1990. aastatel ega ilmselt ka 2000. aastatel polnud ei eesti ega veel vähem vene kogukond valmis selliseks põhimõtteliseks muutuseks. Olid suured hirmud (osalt tänaseni), et vene lapsed kaotavad sellisel juhul oma emakeele ja koduse kultuuri, ning osad eesti lapsevanemad räägivad endiselt sellest, et kas te tõesti tahate et eesti lapsed hakkavad venelastega koos koolis käima jne.

Seetõttu on kõik need aastad mitmes mõttes tegeletud poolikute lahenduste ja mõnes mõttes asendustegevustega, nagu näiteks venekeelses gümnaasiumi viimine 60% ulatuses eestikeelsele õppele. Mis tõenäoliselt ei saagi mingit suurt sisulist efekti anda olukorras, kus lasteaias ja eelnevates kooliastmetes pole eesti keelega eriti vaeva nähtud ning täiskasvanuikka jõudva inimese võime uut keelt omandada on selleks ajaks juba üsna piiratud (võrreldes näiteks lasteaias käivate mudilastega). Mingi „rangem kontroll“ koolide üle, ettekirjutused ja trahvid seda olukorda ei muuda, halvimal juhul viivad vaid kooli poolt korraldatud hämamiseni ja katseteni laste hindeid ja eksamitulemusi ilustada.

Veelkord – toimiv ja põhimõtteline lahendus on minu arvates see, kui kogu õppetegevus alates 1. klassist (aga veel parem, alates lasteaiast) käiks pea kõikides riigi- ja omavalitsuse koolides eesti keeles. Kui mõni KOV tagab siiski säilitada mingi venekeelse kooli, siis võib selliseid erandeid lastevanemate enda riisikol lubada, aga need peaksid olema erandid. Mida nooremas eas teise keele õppega alustada, seda kiiremini ja efektiivsemalt see omandatakse. Kui kodune keel on endiselt vene keel, siis ei juhtu vene laste emakeele ja kultuuriga samuti midagi hullu – omandavad mõlemad normaalsel ja võrdsel tasemel (kõrva-efektina kaotaks selline haridussüsteem ilmselt juba eos ka mure, et Eestisse tulevad ukrainlased oma järeltulijatena suurendavad vaid venekeelset ja -meelset elanikkonda – ei suurendaks, kui poleks isegi võimalusi oma ukraina laps venekeelsesse kooli panna).

Ärksamad vene lapsevanememad on sellest iseenesest juba ammu aru saanud ja panevad oma lapsi nimme eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Aga kui vene lapsevanemate enamusel on alati lihtsam panna oma laps venekeelsesse kooli – ja kuulata sinna juurde veel teatud poliitikute manitsusi, kui hea, oluline ja pikalt säiliv on siiski venekeelne kool – siis see probleem iseenesest ei lahene.

Mis aga eristab tänast olukorda 10 või 20 aasta tagusest ajast, on see, et enne viimaseid valimisi hakkas tekkima üldine arusaam ja konsensus, et täielikult eestikeelne koolisüsteem on võimalik ja mõistlik siiski ära teha. Sisuliselt oli see lubadus kõikide erakondade valimislubadustes, v.a. muidugi Keskerakond, aga ju oleks ka see partei teiste surve all ning pisut teistsuguse tähtede seisu korral murdunud ja kohanenud. Paradoksaalsel kombel peatas selle koolireformi aga Keskerakonna koalitsioon EKRE ja Isamaaga, kus Keskerakonna vene tiib seadis Ratasele sisuliselt ainsaks tingimuseks vene kooli säilitamise. EKRE ja Isamaa – mis iganes põhjustel – sellele status quo säilitamisele sisuliselt vastu ei vaielnud – ju siis ei olnud eriti oluline teema nende jaoks siiski.

[Health]

Kui mõni KOV tagab siiski säilitada mingi venekeelse kooli, siis võib selliseid erandeid lastevanemate enda riisikol lubada, aga need peaksid olema erandid.

Alternatiivina, lihtsalt pakun välja, et eksisteerib juba mõnda aega kultuuriautonoomia seadus. Kui soovitakse korraldada oma emakeele õpet siis võiks ka seda ise rahastada.

[Lemet]

Ja lõpueksamid peaksid nad nii ehk naa eesti keeles sooritama. Külaliskomisjoni poolt hinnatuna.

[Lemet]

25 aastat tagasi oleks pidanud selle ära tegema – lasteaiad ja koolid eestikeelseks muutma. Niikuinii olid siis tankid igal pool ja rahvas möllas, muud hirmud olid suuremad. Oleks võinud kõik asjad ühekorraga ära teha. Aga ikka oli vaja jaotada: omad ja mitte-omad,“ arutleb Anna Levandi, 1988. aasta Calgary olümpiamängude järel Eestisse kolinud iluuisutaja.

Artiklist elu.ohtuleht.ee//760936/anna-levandi-paneks-opilased-toole-ja-teeks-koik-koolid-eestikeelseks

[Kriku]

Poliitiliselt on tal muidugi õigus, aga siis polnud selleks inimesi.

[Kapten Trumm]

Ei ole mõtet haridusministeeriumi ametnikke süüdistada asjades, mis pole kunagi olnud ametnike asi muuta või otsustada. Pole meil ei ühiskonnas ega seetõttu ka erakondade seas (vähemalt kuni viimase ajani) olnud konsensust ja ühist arusaama, et venekeelne kooliharidus Eestis tuleks sisuliselt lõpetada ning asendada igal pool ja kõikides kooliastmetes riigikeelsega. See oleks minu arusaamist pidi ka ainukene toimiv ja põhimõtteline lahendus, mis lõpetaks probleemi, et haridussüsteem toodab pidevalt juurde inimesi, kes tegelikult ei oska eesti keelt isegi normaalsel suhtlustasandil – mis omakorda tingib terve rea järgnevaid probleeme alates vaenulikus infoväljas püsimisest kuni venekeelse elanikkonna kehvemate võimalusteni kõrgharidusmaastikul ja tööturul toimetada.

Seda konsensust on põhiliselt kraavi poole tüürinud KE ja SDE vähemalt "sisserändaja poja" aegadel, st need, kelle valimisplatvormi hulka kuulub flirt venekeelse elanikkonnaga. Mis SDE seisukoht täna on, väga aru ei saa.

[A4]

Vaatasin nüüd veel korra igaks juhuks üle, mida erakondade 2019. aasta Riigikogu valimiste programmid ja platvormid eestikeelse koolisüsteemi kohta ütlesid. Skaalal „toetan täielikult“ vs „säilitada venekeelne kool“ oli see pilt umbes järgmine:

EKRE: haridusprogramm lausa algab sõnadega „Viime Eesti haridussüsteemi üle eestikeelsele õppele“.
Ref: põhiline haridusteemaline lubadus on kogu haridussüsteemi muutmine eestikeelseks alates lasteaiast.
E200: keeleliselt ühtne koolivõrk alates lasteaiast, seejuures konkreetsete tärminitega: algust teha 2019, valmis peab olema tehtud aastaks 2030.
Isamaa: mõneti ambivalentne ja lahtisi otsi jättev seisukoht tegelikult: peab olema õigus eestikeelsele õppele igal haridustasemel. (Isamaa haridusvaldkonna juht Lukas avaldas enne valimisi siiski lootust, et ehk uues Riigikogus tekib siiski enamus, et eestikeelsele õppele täielikult üle minna).
SDE: liikumine ühtse Eesti kooli suunas, kus alates põhikoolist toimub eesti ja teiste laste õpe koos. Ühesõnaga, on tõepoolest üsna arusaamatu seisukoht võrreldes teiste parteidega.
Kesk: palju juttu eesti keele õppe parandamisest, kuid selgelt siiski välja öeldud, et peab säilima võimalus panna oma laps venekeelsesse lasteaeda ja venekeelsesse kooli.

Praeguse valitsuse koalitsioonilepe ei ütle mitte midagi eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku kohta; tõsi, ei ütle ka midagi selle kohta, et venekeelne kool peab säilima. On vaid mõned üldsõnalised laused selle kohta, kuidas kõik koolilõpetajad peavad oskama eesti keelt, kuidas selleks tuleb keeleõpetamist koolides parandada ning õpetajaid paremini motiveerida. Ehk teisisõnu: säilib senine status quo.

[Jaanus2]

Üks asi, millele oma mugavas mittemidagi tegemises ei mõelda (küll läheb probleem ise mööda...) - meil on loodud funktsioneeriv venekeelne kultuuriruum peaaegu kõigis eluvaldkondades ja vähenõudlik inimene saab hakkama riigikeelt oskamata (kui ei taha näit. kangesti riigiteenistuses töötada, aga vahel saab sealgi). Juba mõnda aega ületab sisseränne idast väljarände, venekeelne kultuuriruum saab täiendust ja kasvab edasi, mitte ei kahane. Võiksime ise mõelda, kuidas eestlaste vene keele oskus Moskvas elades oleks, kui poed saadaksid neile postkasti eestikeelset reklaami, pangaautomaadid, ametnikud ja ametlikud kodulehed suhtleksid ka eesti keeles ja isegi mingi eestkeelne haridussüsteem oleks olemas. Või sama ükskõik kus mujal - võõra maa riigikeel hakkaks kohe halvemini külge, eksole. Kohalikke venelasi ja venestunuid pole milleski süüdistada, "riigirahvus" on ise oma lahkusega neil elu lihtsaks teinud ja teeb jätkuvalt. "Pole inimesi" - pole poliitilist tahet olnud algusest peale, peab lihtsalt kuskilt peale hakkama kõigepealt. Inimesi välja õpetama, selleks raha leidma eelarves. Alguses mõnes kohas, siis edasi. Gümnaasium aastaks 2000 eestikeelseks - keegi veel mäletab seda? Isamaa oli siis hoopis tugevamalt pildil kui täna. Hõigati välja, pandi kirja ja jäädi ootama isetäitumist. Muidugi ei täitunud. Varsti hakkame nii ise vene koolidele ka õpetajaid ette valmistama, sest on juba tekkinud "ajalooline õigustatud ootus" saada venekeelset haridust. Läänest antakse juhtnöörid, kui ise õigel ajal ei taipa. Sealt vaadates on siin kõik põlised eestimaalased ja ei mingit diskrimineerimist...

[Kapten Trumm]

Kesk: palju juttu eesti keele õppe parandamisest, kuid selgelt siiski välja öeldud, et peab säilima võimalus panna oma laps venekeelsesse lasteaeda ja venekeelsesse kooli.

Ja KE Mailis Repsiga tagab seda eimillegitegemist.
Samas Kuu-uurija loos pakuti ja talle võimalust kommenteerida, kuid sealt tuli mingit üldist juttu.
Ühesõnaga, ärge torkige ebamugavaid küsimusi.

[maksipoiss]

Ratas muidugi tuututab ,et neil valitsuses punaseid jooni ei ole , aga tundub küll et seda hariduse värki Ekre ja Isamaa torkida ei tohi.

[Kriku]

Eemaldatud kommentaaride jälgedes.

Eestikeelse kohustusliku hariduse nõude poliitilistest tagamaadest või selle poliitilisest võimalikkusest on eespool ka reas postitustes juttu. Akf maksipoisi viimane postitus neist millegagi ei erine ning erakondade motivatsioonil muulasi lõimida on teemaga seos olemas.

[Puurija]

Kolme Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega kooli juhid palusid riigilt lisaraha, et tagada kvaliteetne õpe olukorras, kus aina rohkem tuleb nende kooli lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Näiteks Kohtla-Järve ainsas eestikeelses põhikoolis on muukeelseid lapsi juba rohkem kui eesti keelt kõnelevaid õpilasi. Valdavalt vene kodukeelega lapsi ei tooda Eesti koolidesse ainult esimesse klassi, vaid igasse õppeastmesse.
https://www.err.ee/1009092/ida-virumaa- ... arahastust

Virumaa Eesti hariduse seltsi juhatuse esimees Mare Roosileht: „Eesti keele kasutamine Ida-Virumaal vajab konkreetset tuge.“
https://opleht.ee/2019/11/eesti-keele-k ... tset-tuge/

[Manurhin]

Muideks, kas keegi mäletab kaheksakümnendate algusest üht ETV lastesaadet, kus tegevus toimus vaheldumisi eesti- ja vene keeles? Või oli äkki nii, et tegelased suhtlesid vene keeles ja iga natukese aja tagant tehti eestikeelne kokkuvõte. Mul on ähmaselt meeles, aga pealkirja ei mäleta. Igatahes oli see mõeldud vene keele õpetamiseks Eesti lastele. Võiks praegu ju midagi analoogilist teha venelastele eesti keele õpetamiseks. Mul üks vene keele õpetaja pani terve klassi õppima sedasi, et paljundas igasugu huvitavaid populaarteaduslikke artikleid vastavatest Venemaa ajakirjadest. Jutt oli lihtsalt nii huvitav, et ei saanud kuidagi teisiti kui tuli sõnaraamat kõrvale võtta ja ära tõlkida. Samamoodi võiks ka teles mitte niisama nämmutada, vaid õpitav võiks lisaks keeleoskuse arendamisele olla ka huvitav ja kasulik.

[sadist]

See ei toimiks vist. Palju lapsed üldse telekat vaatavad? Pigem istuvad telefonidega netis. Ja sellistes peredes, kus ollakse harjunud vaatama idanaabri kanaleid, ei hakata selle saate pärast ilmselt ETV peale panema. Kui nad üldse teada saavad, et selline saade olemas on.. Kanaleid on praegu tunduvalt rohkem ka, kui 80. aastatel. Ja mis see teema oleks, mis paljusid lapsi/teismelisi korraga köidaks ning teleka ette naelutaks? Mingid selgeltnägijate asjad äkki?

Nägin internetis töökuulutust, kus otsiti teismelisele vene tütarlapsele Tallinnas eesti keele eraõpetajat intensiivseks keeleõppeks. Palka pakuti 20 eurot tunnist. Vähemalt mõned vanemad on ikka väga huvitatud, et laps kohaliku keele selgeks saaks.

[Z03]

Tuttav moldaavia-ukraina perekond kolis koos lastega Eestist Soome elama ja tööle. Lapsed käivad koolis, mees tööl, naine läks soome keelt õppima - iga päev 8-14 on soome keele tunnid + sellele järgneb 3 tundi tööpraktikat kas kauplustes, tervishoiuasutustes vms, et soome keele sõnavara harjutada. Soome keele õpe ja tööpraktika kestab 1 aasta, selle eest saab abiraha. Kui eesti keele õpe Eestis muukeelsetele sama intensiivne oleks, lisaks tööpraktika, siis ei oleks keelebarjäär probleemiks üldse.