Hapukurgi hooaeg tulekul...

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

4. Mis puutub selle relva ajaloo- ning kultuuriväärtusesse - ajaloolist väärtust omab juba relv ise (1917. või 1918. a. toodetud Vickers kuulipilduja, minu teada Eestis teist sellist säilinud ei ole), kultuuriväärtust omab ta just tänu sellele "Toonela" sildile. Kui siia veel lisada see fakt, et relv leiti tegelikult metsast koos mehega ning sellise unikaalse relva ajaloo välja-ajamine ei pruugi samuti võimatu olla (mis üksusele ja millal see 1941. a. välja anti)
Ma arvan, et relv tuleks kõigepealt täpselt dateerida, kui 1917-1918.aasta Vickersit pole Eestis ühtegi säilinud, siis Drevingu väidetud 1911.aasta relvi pole terves maailmas ühtegi säilinud.Kuigi jutt 1911.aastast paistab olevat täis jama, isegi ilma seerianumbrit teadmata võib öelda, et relv ei ole L-seeria (või on tunduvalt ümberehitatud), nimelt on tal koonusjas suudmepidur ja fikseeritud 400.jaardi sihik, kumbagi neist ei olnud L seerial ja võeti kasutusele ca 1916.aastal.

Põhimõtteliselt on võimalik, et kuskil Briti arhiivides vedeleb dokumente selle relva kohta, igal Vickersil olevat olnud "hooldusraamat".
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Sa ju tead, et seerianumber on B 6461 ! Drevingu jutt on ju viiendajärguline, kuna see on tavaliselt valedest kokku keevitatud.
Eks ta Inglise eskaadri trümmist maha tõsteti ja relvaabina eestlastele üle anti.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Militaar.net Moderaatori patriotlikud sõnad,,, aga
Muinsuskaitseseaduse seadus ütleb järgmist:

5. peatükk
KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID

§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste

(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
----------------------------------------------

Seadusest loeme välja et kõik leiud mis siin foorumis on piltidel tuleks käsitleda nagu KULTUURVÄÄRTUSEGA LEIUD,,, järelikult leiukohale tuleks kohalik muinsuskaitseinspektur kutsuda kes on pädev otsustada............. kui seda ei tehta siis on seaduse rikkumine
Seadustega on niimoodi, et oskus neid tekste lugeda on suur asi, aga arusaamiseks tuleb teinekord professionaalset kõrvalist abi kasutada - isegi kui on emakeeles kirjutatud.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2193
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Aga ikkagi - kuidas on võimalik leida metsast (eeldatavasti laskepositsioonilt) sellist relva, mida viimati kasutati 60 aastat tagasi ja mis vajab deaktiveerimist? Minu loogika järgi peaks selline relv ammu olema deaktiivseks roostetanud.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
pulkvedis
Liige
Postitusi: 111
Liitunud: 30 Mär, 2007 22:58
Asukoht: mulgimaa
Kontakt:

Postitus Postitas pulkvedis »

Ma ise ka m6tlen, et sellises korras relva ikka metsast ei leia. Peaks olema ammu roostepuru. Aga kui pole n2inud kust see saadud, siis on raske sellel teemal spekuleerida. Loodetavasti see leidja ukskord ka t6e v2lja ytleb. Arvan,et relva koht peaks ikkagi muuseumis olema.
soadf
Liige
Postitusi: 1194
Liitunud: 03 Mär, 2005 23:15
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Postitus Postitas soadf »

Ütlen ausalt ,et metsast on vöimalik veel töökorras relva leida.Köik oleneb keskkonnast.
Kui pihta ei lase,siis vähemalt mööda lased!
Frundsberg
Liige
Postitusi: 1649
Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
Kontakt:

Postitus Postitas Frundsberg »

Ei leitud ju mitte metsast, vaid rabast. Nii et selline säilivus pole midagi eriti hämmastavat.

Ja lugesin ka mina siin Drevingu kirjutisi peale relve leidmist. Minu jaoks on siin vaid kaks võimalust: kas mees valetas siin foorumis või valetab praegu TV-s ja tunduvalt suuremale publikule kui foorumirahvas. Nii ühel kui teisel puhul on tegu valetajaga.

Mis puutub aga Vickersitesse ja nende haruldusse, siis sellise "harulduse" hind on ca 1000 inglise naela - 22 000 krooni. Kel raha on, võib kasvõi homme osta.

PS. Kas keegi oskaks ehk mõistlikult seletada, miks selle relva kõrval eksponeeritakse saksa MG lindikasti? Mis on sellel kastil Vickersiga ühist ja kas see leid on õpetatud äkki muud moona sööma?
Kasutaja avatar
masin
Liige
Postitusi: 87
Liitunud: 24 Jaan, 2007 17:35
Kontakt:

Postitus Postitas masin »

Inimene võib foorumisse ükskõik mida kirjutada. Aga selle tegevuse, millest ta on kirjutanud, tõestamine on hoopiski teine teema ja alati mitte nii must-valge nagu esialgu tundub.
Dulce et decorum pro patria mori est!
arseeni
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 02 Okt, 2007 7:58
Kontakt:

Vickers

Postitus Postitas arseeni »

Lindikasti küsimusele lisaks võiks uurida ka, miks see prits istub vene maksimi mudelile kuuluva Sokolovi-tüübilisel ratastega alusel, mitte Vickersi juurde kuuluva kolmjala otsas. Pritsid ja nende juurde kuuluvad süsteemid ju nii ei ühildu päris, et tõstad lihtsalt ühe otsast teisele ümber ja kõrran. Enne sõda võidi muidugi neid Eesti standardiseerida kuna põhimudel oli ikka vene asi. Või on omanik siin asja ise "standariseerinud". Viimasel juhul ei saa ju rääkida väga suurest ja haruldasest kuulipilduja kui terviku leiust vaid mingist kodus tehtud modifikatsioonist. Terviklikust kuulipildujast kui süsteemist ei saa sellisel juhul eriti rääkida. Vajaks selgitamist.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2193
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Ei kujuta ette, kuhu tema kolmjalg kadus juba siis, kui ta Toonela külge monteeriti ja kui Toonela laiali lammutati - kas leiti sobivat alust?
Pakun, et ei leitud, aga vaja oli relv kiirelt lahingukorda saada ja miskil lukksepal kästi see lihtsalt suvalise maximi raipe aluse külge panna ja vsjoo.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Westland
Liige
Postitusi: 999
Liitunud: 09 Dets, 2007 23:21
Kontakt:

Postitus Postitas Westland »

uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Nii suureks eriteadlaseks ennast ei pea,et numbri järgi oskan öelda valmistamisaastat,lähtusin määramisel vaid detailidel olevast aastaarvust. Ma ei või nüüd pead anda,kuid vist olid ka detailide seerianumbrid samad,mis korpusel,kuid kindlalt on detailidel valmistamisaasta 1911.Muidugi võib masina lahti võtta ja vaadata.
Ma loodan, et keegi väga ei pahanda, et ma selle Wehrmachti leheküljelt kopeerisin, kui pahandab siis palun siiralt vabandust.

Relva üksikutelt osadelt võib küll leida aastaarve, kuid see on pigem erand kui reegel.Küll aga võib osadelt leida selle osa valmistamise partii numbreid, mis võivad ajalise sobivuse tõttu tekitada palju segadust. Näitena toon ühe 1341-sena partiis toodetud lukustusmehhanismi.

Pilt

Kuigi osal on number 1341 on ta toodetud Lighgow tehases 1941.aastal (vaata väikest MA41 kirja, see on tootjatähis)

Nii on see lugu igal detailil, nt L-seerial oli lisaks veesärgile seerianumbristatud veel padrunietteandesuunik (feedblock), see polnud aga reegel, mõnel oli mõnel mitte.Küll aga võivad dateerimisel aidata tehasetähised (VA,VAE,VAC jne).
Mis puudutab relva valmistamisaastat siis kogu sisikond on markeeritud 1911 ka vintraud ja kõik seerianumbrid kattuvad
Vintraua seerinumbri või aastaarvu kattumine (kuigi ma ei teadnudki et tal seerianumber on,) on ebatõenäoline või juhuslik, sest oli ettenähtud, et rauda vahetatakse ca 10000 lasu järel.

Nii kaua kui neid seerianumbreid ja tootjamärgistusi pole avalikustatud, ütleb minusugune üldsemittespetsialist visuaalsel vaatlusel, et relv on toodetud peale 1916.aastat.
juss000
Liige
Postitusi: 383
Liitunud: 13 Dets, 2005 9:02
Kontakt:

Re: Vickers

Postitus Postitas juss000 »

arseeni kirjutas:Lindikasti küsimusele lisaks võiks uurida ka, miks see prits istub vene maksimi mudelile kuuluva Sokolovi-tüübilisel ratastega alusel, mitte Vickersi juurde kuuluva kolmjala otsas. Pritsid ja nende juurde kuuluvad süsteemid ju nii ei ühildu päris, et tõstad lihtsalt ühe otsast teisele ümber ja kõrran. Enne sõda võidi muidugi neid Eesti standardiseerida kuna põhimudel oli ikka vene asi. Või on omanik siin asja ise "standariseerinud". Viimasel juhul ei saa ju rääkida väga suurest ja haruldasest kuulipilduja kui terviku leiust vaid mingist kodus tehtud modifikatsioonist. Terviklikust kuulipildujast kui süsteemist ei saa sellisel juhul eriti rääkida. Vajaks selgitamist.
Lugedes olemasolevat infi, ei leia enam sõnu, jäävad ainult mõtted.On kätte jõudnud olukord , kus nn. kuulus ja haruldane kuuliprits jälle läheb tagasi maa sisse peitu ja seda teab ainult ÜKS KUULUS MEES OMAL MAAL.MIKS KÜLL SEE PEAB MEIE EESTI RIIGIS NII OLEMA???PAISTAB;NÄIB JA NII VIST ONGI ; ET KUSKIL MISKIT ON MÄDA.KAHJUKS.KAS TÕESTI EESTIMAAL EI LEIDU DIBLOMAATI;RIIGI ESINDAJAT(muinsuskaitse paistab võimetu olevat)BISNESMEENI; ET VILLEGA ÜHINE KEEL LEIDA;KAS SEE VARJANT OLEKS PAREM; KUI MEES OLEKS LEIUST VAIKINUD.??NÜÜD JU VÕIMALUSI JA VARJANTE KUI PALJU.ÄRGE AJAGE JONNI;EGA VILLE EI ELA MITUSADA AASTAT; PÄRAST KAHETSEDA ON HILJA ; OLGEM ETTENÄGELIKUD; MITTE RUMALAD; AEG LÄHEB JU EDASI; SEDA EI PEATA JA VILLE saab VANEMAKS JA KA TARGEMAKS JA PRITS JUBA TAGASI MAHA MAETUD:KAS SEDA TULEMUST JA SELLIST ASJASSE SUHTUMIST ME TAHTSIME:?????Milleks selline jama???TRumbid ju tema käes, JA KUULIPRITS KA.KEEGI PEAKS JU SELLEST ARU SAAMA VÕI MEIE EESTI RIIGIL ON SELLEST POHHUI; NAGU ÜTLEVAD IDANAABRID.EHK ANNAB VEEL MIDAGI PÄÄSTA VÕI ON OLUKORD KONTROLLIALT VÄLJUNUD:???
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15559
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Postitus Postitas Fucs »

Sa Juss ära seda nii südamesse võta :D Vaatan et sul ärevusest lähevad väike ja suurtähedki sassi. Nii võib infarkti saada. Hoia oma tervist.
Kindlasti on nii mõnelgi kollektsionääril ühtkomateist võrdväärset (või mõnda haruldasematki värki) oma kollektsioonis, millest ainult Tema teab (ja no võibolla parim sõber :lol: ) ning millest meie muuseumid ilma jäävad. Kui me kõike seda teaksime siis nii mõnelgi ütleks närvikava ja süda üles.
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Postitus Postitas wudu »

No sellise tegelase eest ei peaks nüüd riik hakkama koogutam, et ole nüüd nii hea mees ja anna kuuliprits nüüd ilusasti üle.

Tegelase kirjutusi lugedes jääb mulje, et tegelasel on väga suured kompleksid.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist