Ma arvan, et relv tuleks kõigepealt täpselt dateerida, kui 1917-1918.aasta Vickersit pole Eestis ühtegi säilinud, siis Drevingu väidetud 1911.aasta relvi pole terves maailmas ühtegi säilinud.Kuigi jutt 1911.aastast paistab olevat täis jama, isegi ilma seerianumbrit teadmata võib öelda, et relv ei ole L-seeria (või on tunduvalt ümberehitatud), nimelt on tal koonusjas suudmepidur ja fikseeritud 400.jaardi sihik, kumbagi neist ei olnud L seerial ja võeti kasutusele ca 1916.aastal.4. Mis puutub selle relva ajaloo- ning kultuuriväärtusesse - ajaloolist väärtust omab juba relv ise (1917. või 1918. a. toodetud Vickers kuulipilduja, minu teada Eestis teist sellist säilinud ei ole), kultuuriväärtust omab ta just tänu sellele "Toonela" sildile. Kui siia veel lisada see fakt, et relv leiti tegelikult metsast koos mehega ning sellise unikaalse relva ajaloo välja-ajamine ei pruugi samuti võimatu olla (mis üksusele ja millal see 1941. a. välja anti)
Põhimõtteliselt on võimalik, et kuskil Briti arhiivides vedeleb dokumente selle relva kohta, igal Vickersil olevat olnud "hooldusraamat".