Viktoriin
OK, järg oliveri käes - aimas suuna ära, aga kui nime ei tea ega siis seda välja ei mõtle ka.
Küsitud mees on Sven-Erik Olsson. Nii tema ema kui ka isapoolne vanaema olid eestlased, vanaisa aga rootslane. Lisaks Saksa Ristile kullas autasustatud ka II ja I-klassi Raudristidega ning Lähivõitluse pronkspandlaga.
Küsitud mees on Sven-Erik Olsson. Nii tema ema kui ka isapoolne vanaema olid eestlased, vanaisa aga rootslane. Lisaks Saksa Ristile kullas autasustatud ka II ja I-klassi Raudristidega ning Lähivõitluse pronkspandlaga.
Viktoriin
Aga...kuhu jääb Ostuf.RUUT 4kp ülem Narva pataljon.Antud 29juuli 44 Saksa Suurrist kullas kindral Steineri poolt.
Kes ajalugu ei mäleta-elab tulevikuta!
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Ehk küsimus ühest kirjatükist
Kes kirjutas 1930. aastal luuletuses "Laul tulevikust" järgmised read:
"Meid veel ootab ees hirmus sõda ristikoerte bandega,
meie rahvuskangelane puhkab Sinimägedes."
Koloriitne isik, eestlane, olnud väidetavalt mh 1914-1915 neljandas Kubaani kasakate ratsaväepolgus, ühe jutu järgi olnud Mahno juures ministriks jms seiku .
Kes kirjutas 1930. aastal luuletuses "Laul tulevikust" järgmised read:
"Meid veel ootab ees hirmus sõda ristikoerte bandega,
meie rahvuskangelane puhkab Sinimägedes."
Koloriitne isik, eestlane, olnud väidetavalt mh 1914-1915 neljandas Kubaani kasakate ratsaväepolgus, ühe jutu järgi olnud Mahno juures ministriks jms seiku .
Jep! Karl Tõnisson ehk Paljasjalgne Tõnisson ehk Vend Vahindra (1883-1962). Lootsingi, et abistava "buda"-sõnaga keegi sellele tuleb .
Vt Heikki Raudla, "Vend Vahindra ja tema jünger" (Sakala kalender 2002. Põltsamaa, 2001, lk 63-73) ja Mait Talts, "Esimene buda preester Baltimere rannikul Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga" (Akadeemia, 2003, nr 7 ja nr .
Mu küsimuse allikas oli esimene. Ilusad luuleread ju
Küsimisjärg Ostiusel.
Vt Heikki Raudla, "Vend Vahindra ja tema jünger" (Sakala kalender 2002. Põltsamaa, 2001, lk 63-73) ja Mait Talts, "Esimene buda preester Baltimere rannikul Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga" (Akadeemia, 2003, nr 7 ja nr .
Mu küsimuse allikas oli esimene. Ilusad luuleread ju
Küsimisjärg Ostiusel.
Loodetavasti foorumi tankifanaatikud ei pahanda, kui väidan, et I Ilmasõjas oli tankidel pigem moraalne tähendus. Koledad olid nad küll, kuid lagunesid peale paari kilomeetrit, vajusid mutta, kukkusid kraavi või lasti kahurist puruks.
Kuid on ka erandeid. Cambrai lahing oleks võinud kujuneda väga edukaks: vastas olid nõrgad väeosad, suuri lahinguid polnud selles piirkonnas olnud ja tugev kriitpinnas võis vabalt tanke kanda. Löögi tegi ootamatuks ka uudne eelnevalt sisselastud kahurite kasutamine. Varem pandi suurtükid postisioonile ja lasti kohapeal sisse; nii sai vastane aimu, et valmistutakse suuremaks pealetungiks.
Niisiis, ootamatu tulelöök ja 324 tanki rullisid üle sakslaste postisoonide. Algus oli paljutõotav, kuid sakslased kogusid end ruttu ja lõid vaenlased tagasi.
Mis vea tegid ründajad ja kes selle eest vastutas?
Kuid on ka erandeid. Cambrai lahing oleks võinud kujuneda väga edukaks: vastas olid nõrgad väeosad, suuri lahinguid polnud selles piirkonnas olnud ja tugev kriitpinnas võis vabalt tanke kanda. Löögi tegi ootamatuks ka uudne eelnevalt sisselastud kahurite kasutamine. Varem pandi suurtükid postisioonile ja lasti kohapeal sisse; nii sai vastane aimu, et valmistutakse suuremaks pealetungiks.
Niisiis, ootamatu tulelöök ja 324 tanki rullisid üle sakslaste postisoonide. Algus oli paljutõotav, kuid sakslased kogusid end ruttu ja lõid vaenlased tagasi.
Mis vea tegid ründajad ja kes selle eest vastutas?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 47 külalist