Viktoriin

[Sollmann]

Ehk oli midagi tanki-kahuritega, nt olid katted peal või jäetud laskemoon maha?

[Arnold]

On need "eelnevalt sisse lastud" kahurid mingi vihje? Hästi pihta ei saa - pole vist kah sisse lastud IIMSst erines värk ikka tuntavalt, niiet mingist jalaväe toetuse puudusest ei ole mõtet rääkida. Hetke mõtlesin ka nende tankide välimusele - lasid nagu rohkem külgedele? Lahingrivi ulja pealetungiga vähendas tulejõudu? Või ikka need imelikud kahurid - tampisid omasid?

[ugandiklubi]

Vöi puudus korralik side tagala ja masinate vahel .

[oliver]

Esimesed tankid nii Inglismaal kui Prantsusmaal olid rasketankid. Esimeseks tõeliseks tankilahinguks kujunes Briti pealetung Cambrais' all 20.novembril 1917, kus osales Briti Tankikorpus 3 brigaadina organiseeritult 378 lahingu- ja 98 abiteenistuse tankiga, kokku 476 tanki, mis tehniliselt olid läbinud olulise arengu (tuntud Mk V). Tankid koondati pealetungi rajooni raudteel. Ööl vastu 20.novembrit asusid nad rünnaku lähtele. Hommikul kell 6.20 avasid 1100 suurtükki tule ja tankid veeresid otsekohe edasi, saavutades kiirelt edu. Märkimist väärib ka tuhande lennuki toetus õhust. Nelja tunniga oli vallutatud ettenähtud lõik sakslaste peakaitseliinist, mida Liitlased tavatsevad nimetada "Hindenburgi liiniks". Kaitse koosnes siin neljast positsioonist kokku 15 kaevikuteliiniga. Rakendatud olid kõik välikindlustuste abinõud nagu okastraadist tõkked, täisprofiilis kaevikud, tugevad kuulipildujapunkrid ja maskeeritud suurtükipositsioonid.
Lõplik edu jäi siiski saavutamata ja seda kahel põhjusel. Briti jalavägi tegi klassikalise vea ja jäi tankidest liiga kaugele maha ning hakkas omapäi tegutsema. Üksi jäänud tankid langesid Saksa suurtükitule ja jalavägi allesjäänud kuulipildujate tule ohvriks. Nii patareid kui kuulipildujapesad asusid seejuures juba sügaval läbimurdnud tankide tagalas. Näiteks Flesquieres küla juures asuv patarei hävitas mõne minutiga lähidistantsilt otsesihtimisega 15 tanki. See polnud aga juhus. John Keegan nendib, et inglased olid läbimurdeks valinud õnnestunud lõigu, kus oli kaua olnud vaikne ja kus paiknesid teisejärgulise lahinguvõimega diviisid, millel oli kokku vaid 224 suurtükki. Nad aga ei teadnud, et 54.reservdiviisi "juhatas paraku kindral von Walter, suurtükiväeohvitser, kes ühena vähestest Saksa sõjaväelastest oli tankide kasutamise võimalusega arvestanud ja õpetanud oma suurtükiväelasi kaitstud positsioonidelt tulistama liikuvaid sihtmärke...Walteri sügav huvi tankirünnakute vastu - ajal, mil Saksa armeel veel tanke ei olnud - oli tähtsaim tegur, mis määras Cambrai lahingu saatuse..." (Keegan, lk. 358). Päeva lõpuks lõid sakslased rivist välja või kaotasid lahinguvõime tehniliste rikete tõttu 179 Briti tanki. Seejuures hävitas allohvitser Kurt Kruger enne surmasaamist 5 tanki. Tankitõrje oli sündinud. Vastulöögiga novembri-detsembri vahetusel 1917 taastasid sakslased olukorra.

[Arnold]

Keegan neh - jätsin Jänese käest saadud "vautšerite" eest (Tartu kodanikuks hakkamise tasu) selle raamatu ostmata

[Troll]

Seejuures hävitas allohvitser Kurt Kruger enne surmasaamist 5 tanki.

Need arvud on mitmel allikal erinevad, mainitakse ka seitset hävitatud tanki ja isegi 16! http://www.btinternet.com/~no.mans.land/cambrai2.htm

[oliver]

Aga mis oleks siis vastus sinu küsimusele: Mis vea tegid ründajad ja kes selle eest vastutas?

[ostius]

Küsimuse võtsin tõepoolest Keegani raamatust. Oliver vastas kõik ära, viga oli tõepoolest selles, et tankid ja jalavägi tegutsesid eraldi. Tiibadel oli jalavägi otse tankide vahel ning rünnak kulges edukalt. Keskel aga läksid tankid ees ja jalavägi tuli paarsada meetrit taga. Kindral G.M. Harper arvas nimelt, et tankid meelitavad endale kahuritule ja elude säästmise huvides käskis jalaväel tahapoole hoida. No ja siis läks nii nagu Keegan kirjutas ja Oliver refereeris: Saksa suurtükid lasksid tankid katki enne kui jalaväelased appi jõudsid. Ilma tankideta ei suutnud aga jalavägi edasi tungida. Nii et 1+1=2, kuid 1 ja 1 eraldi on ikkagi 1 ja 1.
Oliveri kord küsida.

[oliver]

Kuidas ja millal saabusid esimesed sakslased 1917.a. Muhusse?

[Sollmann]

Pgn, mul töötab fantaasia liiga ägedalt.

Kunas ja kuidas esimesesd sks-d 1917.-l Muhusse jõudsid ?
Millal, ei tea, küsimusele 'kuidas' vastuseks pakuks - allveepaatidel...?

[Arnold]

Küsimus "kuidas" lihtlabase tulemise kohta võiks tähendada, et maandusid lennukiga? Millal - no loomulikult 1917

[oliver]

Esimesed sakslased sattusid saarele ikka enne traditsioonilist üle tammi tungimist Ja mitte lennukiga. Ja ühe konkreetse ülesande täitmiseks mille nad ka teostasid.
Niiet öelge kuupäev ja ülesanne.

[Heiks]

Äkki Muhusse sakslased ei tõstnudki oma jalga?
H.

Ok, alles peale pärast sõnumi saatmist nägin viimast kirja.

[Heiks]

Ok, natuke uurimist. Tegu oli operatsiooniga Albion. Saksa dessant maabus saarel et teha kahjutuks suurtüki patareid.

17. okt. 1917

14.25 - Kolberg ja Stassburg jäävad ankrusse Väikse väina lõunapoolse sissepääsu juures. Otsustatakse Võiküla patarei hävitamiseks saata maale dessant.
15.45 - 40 meest kahe kuulipildujaga saadetakse maale.
17.30 - valge signaalrakett annab märku, et Võiküla patarei on vallutatud ja võitlusvõimetuks tehtud. See dessantgrupp oli esimene saksa väeosa Muhus.
Võib lugeda pikemalt: http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html

Muide huvitav see et nendes merelahingutes kasutas Venemaa laevastik viimast korda oma Püha Andrease ristiga lippu.

H.

[Arnold]

No mis nende lipuga siis juhtus?