Läti loobub ajateenijatest

[Marissa]

Nojah, see lätlaste otsus ja seda tuleb aktsepteerida, meeldib see või ei. Aga huvitav, mis siis saab kui nad ei leia oma riigist nii palju mehi, kui vaja. Kas siis tuuakse välismaalt palgasõdurid
Oh ja keegi siin mainis, et lätlastel meie ees suur eelis - nad oskavad läti keelt. Aga alles hiljuti avaldati uuring, kus selgus, et eestlased usinamad keelte õppijad kui lätlased. Asi siis meil läti keelgi selgaks saada Seega, kui vaja, Lätile appi

[Metsatalust]

Läti juhtum on valus näide elementaarse riigikaitseõpetuse vajalikkusest. Kui lätlased vähekenegi sel alal haritumad oleksid poleks sellist apsu juhtunud. Nagu pea iga põhikooli lõpetaja teab, et ringi ümbermõõtu ei saa phytagorose teoreemiga kuidagi kätte, niisamuti peaks igale oma riigi ja rahva tulevikust huvituvale inimesele selge olema, et väikeriik pisikese palgaarmeega pole võimeline end vajadusel kallaletungi vastu efektiivselt kaitsma.
Jagan A4 ja kangelaspioneeri arvamust lätlastest ja nende kaitsevõimest. Ise olen kohtunud Läti sõjakooli kadettidega.. väga veidrad ja lahtised on sealsed lähenemised asjale.
Nagu kott peas elaksid me lõunanaabrid tundub mulle vaadates nende suhtumist riigikaitse korraldusse.. ei saagi aru kas mina olen loll või tõesti nad ei taha ega oska.
Kurb ja hirmutav .

[Loom]

Läti sõjakoolist tean niipalju, et sisse saamiseks pole vaja eelnevalt ajateenistust läbida see näitab juba ka midagi.
Lugesin alles nüüd seda päevalehe artiklit, kuid silma jäi:
1. ajateenija väljaõppele kulub kaks korda vähem raha, kui Eestis, seega ei saa ka tulemus samaväärt olla
2. ajateenijaid oli ennegi 3 korda vähem kui meil, polnd siis ka juttu eriti suurest kaitsevõimest või reservi tootmisest
3. väidetakse, et reformiga hoitakse raha kokku, aga palgalisele kulutatakse aastas 3,8 korda rohkem raha kui ajateenijale. Palgaliste arv muidugi tõuseb praegusega võrreldes (järeldan artiklist, et 1,5-2 korda (arvestades ainult missioonideks vajalike meestega)), mis kokkuvõttes annab minu väga umbkaudsete arvestuste järgi tervelt 200 000 latti kokkuhoidu aastas (muidugi juhul, kui ainult misiioonidele panustatakse). Selle raha eest siis luuaksegi "kõrgtehnoloogilise relvastusega üksused, millel oleks kõrge lahinguvalmidus"

[hugo1]

Loodan, et ma nüüd karmi kriitika alla ei lange, aga kas ei või selle otsuse üks põhjuseid asi, et president on naisterahvas

[Dietrich]

Loodan, et ma nüüd karmi kriitika alla ei lange, aga kas ei või selle otsuse üks põhjuseid asi, et president on naisterahvas Question

Te Hugo olete ju shovinist.Ei mina usu,et sugu siin midagi määrab.Selle asja otsustasid ära ikkagi oma ala spetsid,mitte mingi vanamutt.Ega meie vanatoi,sm.Rüütelgi ole targem.Presidendi kohus on kinnitada otuseid,aga mitte ise neid välja mõelda.

[Marissa]

Loodan, et ma nüüd karmi kriitika alla ei lange, aga kas ei või selle otsuse üks põhjuseid asi, et president on naisterahvas

Oh, ega Vike - Freiberga siis seda asja otsusta. Temal pole nii suurt võimu käes. See ikka parlamendi väljamõeldis. Aga muret tekitav asjaolu küll. Ja mis siis saab, kui Läti riigil pole palgaarmeele raha maksta?! Ei mina usu hästi palgaarmeesse, isegi kui need omamaised poisid. Aga riigikaitse võiks tulla tagasi ka meie koolidesse.
Ja mõned aastad tagasi oli Soome kaitseminister naine - Elisabeth Rehn - minu teada sõjaväelased aktsepteerisid teda tingimusteta. Ja daam oli asja tundnud.

[hugo1]

See naise küsimus selle pärast, et tavaliselt on president ju kõrgem sõjaväelane riigis, seda küll sõja ajal, kuid ikkagi.

Te Hugo olete ju shovinist

Üldiselt ei ole, mul on mitu tutavat naist, kes meestele ära teevad, nii vaimselt, kui füüsiliselt

Ja mõned aastad tagasi oli Soome kaitseminister naine - Elisabeth Rehn - minu teada sõjaväelased aktsepteerisid teda tingimusteta. Ja daam oli asja tundnud.

Kahjuks ei ole kõik inimesed ühe pulgaga löödud
Tegelikult see küsimus, kas äkki ei või selles põhjus olla, et president on naine oli mõeldud küsimuse mitte väitena. Ma ei tea temast piisavalt, et sellist hinnangut anda.

[kuldar81]

Arvutasin veidi.
Kuskilt on silma/kõrva jäänud, et Eesti oleks kriisi puhul võimeline püssi alla panema 60K meest/naist. Kas see number on nii enam vähem õige? Kui jah, siis see teeb u. 4,5% elanikkonnast. Väidetavalt peale mobilisatsiooni on Ukrainas püssi all million+ inimest, seega u. 2,5% elanikonnast. Kui läti suudab välja panna ainult 20K meest siis see teeb veidi üle 1%. Väga mannetu.

[Lemet]

Kui läti suudab välja panna ainult 20K meest siis see teeb veidi üle 1%. Väga mannetu.

1941 aasta juunis oli NL elanikkond ca 200 miljonit. Relvajõududesse kuulus 3,2 miljonit meest. Täna me leiame, et tegu oli üle mõistuse militariseeritud riigiga. Palju see protsent neil siis õige oligi?

[kuldar81]

Eks väikeriigid nagu meie, peamegi elanikkonnast rohkem % panustama. Vastasel juhul polekski sõjaväel nagu erilist mõtet.

[mart2]

Kui läti suudab välja panna ainult 20K meest siis see teeb veidi üle 1%. Väga mannetu.

1941 aasta juunis oli NL elanikkond ca 200 miljonit. Relvajõududesse kuulus 3,2 miljonit meest. Täna me leiame, et tegu oli üle mõistuse militariseeritud riigiga. Palju see protsent neil siis õige oligi?

Numbreid tuleb võrrelda omasugustega - relvajõude omavahel ja kogu mobiliseeritavate numbrit isekeskis. NLiidus oli mobiliseeritavate hulk ikka tugevasti suurem kui 3,2 miljonit.

http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-12900.html

[teeline35]

NLiidus oli mobiliseeritavate hulk ikka tugevasti suurem kui 3,2 miljonit.

Täpseid numbreid enam ei mäleta, aga selsamal ajal EV sõjalistes plaanides oli sõjaaja armee 105 000 meest, paarkümmend tuhat meest resevis kaotuste korvamiseks, umbes sama palju haigeid, põhimõttelisi mitte sõdijaid või mõne muu põhjusega keda sõjaväkke võtta ei saanud. Kusjuures rahuaegne sõjavägi olnud 1940 ca 16 000-18 000 meest. Ajastu on lihtsalt teine. Tänapäeval sellisel kujul massiarmeesid enam ei moodustata. Mitte ükski riik ei suuda neid kõrgtehnoloogilise relvastusega varustada. Läti puhul on arvatavasti olemas varustus 20 000 mehe jaoks ning need mehed on rohkem või vähem sõjalist õpet ka saanud. Saaks veel rohkem mobiliseerida, aga neile pole relvastust ja väljaõpet tuleks alustada nullist.

[A4]

Tuleb vahet teha kahel erineval asjal – üks on riigi (või selle rahvastiku) n-ö teoreetiline mobilisatsioonipotentsiaal, st täiesealiste meeskodanike arv, keda teoreetiliselt on võimalik kasutada sõduritena. Teine on riigi relvajõudude olemasolev või planeeritud SA-suurus, mis eriti tänapäeval sõltub mitte niivõrd sellest potentsiaalselt ja teoreetilisest mobilisatsioonipotentsiaalist, vaid sellest, kui suurt armeed suudetakse ja plaanitakse reaalselt luua, mehitada, relvastada-varustada, varudega tagada.

Näide: wikipedia ja veel mõned allikad annavad Eesti mobilisatsioonipotentsiaaliks (kohati ekslikult nimetatud reservi suuruseks) 230 000 meest, kuid reaalselt on hetkel planeeritud SA-struktuur peaaegu kümme korda väiksem. Kuskile sinna vahepeale võib veel panna (Eesti puhul) numbri, mis peegeldab seda, kui paljud kodanikud on aastakümnete jooksul saanud sõjaväelise väljaõppe ja seetõttu suhteliselt kiiresti vajadusel korral kasutatavad, mis Eesti puhul on ilmselt suurusjärgus 60-70 000.

Veel mõned ajaloolised näited: Soome sõja-eelne n-ö teoreetiline mobilisatsioonipotentsiaal oli ligi 600 000 meest, kuid 1939. aastal Talvesõtta läksid nad umbes 350-400 000-mehelise väega, sest suurema arvu inimeste ja üksuste jaoks polnud relvastust varustust. Kaks aastat hiljem Jätkusõtta astudes mobiliseerisidki nad ajutiselt ligi 600 000 meest, sest vahepealse ajaga oli tänu riigi sõja-aja rööbastele seadmise, suurte relva- ja varustusehangete ning Talvesõjas saadud trofeede varal reaalselt võimalik relvastada selline mass.

Eesti sõjaväe SA-suurus 1939. aastal (ca 105 000) peegeldas kolmest suhteliselt suurest (lõpus neljast) diviisist ja Kaitseliidust koosnevad reservväge, mis oli suhteliselt kasinalt, kuid siiski relvastat-varustatud.

Lemetile: enamik klassikalisi ajalooteoseid annavad Punaarmee suuruseks 1941. aasta juunis siiski 5,2-5,6 miljonit meest. 3,2 miljonit peegeldab võibolla 22. juunil läänepoolsetes sõjaväeringkondades olnud või n-ö tegevarmees olnud meeste hulka. Esimese sõjanädalaga lisandus neile veel täiendavalt u 5 miljonit mobiliseeritud. Nõukogude riigi ülim militariseeritus 1941. aastal tulenes mitte isegi niivõrd püssi all olevate meeste arvust (mis oli siiski üsna suur), vaid kogu tööstuse ja majanduse täielikust militariseeritusest, millel olid üsna laastavad tagajärjed pea kõikidele „mittesõjalistele“ eluvaldkondadele.

[mart2]

Kui numbreid ei mäletata, siis oleks võinud vaadata minu poolt antud linkilt - "... In 1989 the Soviet Union had about 9 million servicemen who had been discharged from active duty in the preceding five years. Only 3 million of them would be needed to bring all active Ground Forces divisions to full strength in less than three days. Western analysts speculated that large numbers of additional divisions could be created within two to three months using civilian trucks and large stockpiles of older weapons and equipment. Such forces could be employed effectively against NATO's second echelons, as well as against less formidable opponents..."

[Lemet]

Tuleb vahet teha kahel erineval asjal – üks on riigi (või selle rahvastiku) n-ö teoreetiline mobilisatsioonipotentsiaal, st täiesealiste meeskodanike arv, keda teoreetiliselt on võimalik kasutada sõduritena.

Sedapidi võib omadega ju hoopis rappa minna. Näiteks antakse VF mobilisatsioonipotentsiaaliks rahvaarvu 141 miljoni inimese juures 31 miljonit, samas on üldteada, et enam kui 10 % mobiliseeritute puhul võib riik oma majandusega jumalaga jätta.