Läti loobub ajateenijatest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.

Kas Läti tegi õigesti, loobudes ajateenistusest?

Jah, elagu Läti Vabariik!
9
13%
Ei, nüüd jälle eestlasi appi vaja.
47
70%
Mind ei koti, ise teavad.
11
16%
 
Hääli kokku: 67

Kasutaja avatar
Marissa
Liige
Postitusi: 1069
Liitunud: 10 Juun, 2005 8:57
Kontakt:

Postitus Postitas Marissa »

Nojah, see lätlaste otsus ja seda tuleb aktsepteerida, meeldib see või ei. :( :) Aga huvitav, mis siis saab kui nad ei leia oma riigist nii palju mehi, kui vaja. Kas siis tuuakse välismaalt palgasõdurid :?:
Oh ja keegi siin mainis, et lätlastel meie ees suur eelis - nad oskavad läti keelt. Aga alles hiljuti avaldati uuring, kus selgus, et eestlased usinamad keelte õppijad kui lätlased. Asi siis meil läti keelgi selgaks saada :wink: Seega, kui vaja, Lätile appi :!: :!: :!: :!:
Metsatalust
Uudistaja
Postitusi: 19
Liitunud: 12 Apr, 2005 22:28
Kontakt:

Postitus Postitas Metsatalust »

Läti juhtum on valus näide elementaarse riigikaitseõpetuse vajalikkusest. Kui lätlased vähekenegi sel alal haritumad oleksid poleks sellist apsu juhtunud. Nagu pea iga põhikooli lõpetaja teab, et ringi ümbermõõtu ei saa phytagorose teoreemiga kuidagi kätte, niisamuti peaks igale oma riigi ja rahva tulevikust huvituvale inimesele selge olema, et väikeriik pisikese palgaarmeega pole võimeline end vajadusel kallaletungi vastu efektiivselt kaitsma.
Jagan A4 ja kangelaspioneeri arvamust lätlastest ja nende kaitsevõimest. Ise olen kohtunud Läti sõjakooli kadettidega.. väga veidrad ja lahtised on sealsed lähenemised asjale.
Nagu kott peas elaksid me lõunanaabrid tundub mulle vaadates nende suhtumist riigikaitse korraldusse.. ei saagi aru kas mina olen loll või tõesti nad ei taha ega oska.
Kurb ja hirmutav . :cry:
Loom
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 10 Veebr, 2005 18:49
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Loom »

Läti sõjakoolist tean niipalju, et sisse saamiseks pole vaja eelnevalt ajateenistust läbida :shock: see näitab juba ka midagi.
Lugesin alles nüüd seda päevalehe artiklit, kuid silma jäi:
1. ajateenija väljaõppele kulub kaks korda vähem raha, kui Eestis, seega ei saa ka tulemus samaväärt olla
2. ajateenijaid oli ennegi 3 korda vähem kui meil, polnd siis ka juttu eriti suurest kaitsevõimest või reservi tootmisest
3. väidetakse, et reformiga hoitakse raha kokku, aga palgalisele kulutatakse aastas 3,8 korda rohkem raha kui ajateenijale. Palgaliste arv muidugi tõuseb praegusega võrreldes (järeldan artiklist, et 1,5-2 korda (arvestades ainult missioonideks vajalike meestega)), mis kokkuvõttes annab minu väga umbkaudsete arvestuste järgi tervelt 200 000 latti kokkuhoidu aastas (muidugi juhul, kui ainult misiioonidele panustatakse). Selle raha eest siis luuaksegi "kõrgtehnoloogilise relvastusega üksused, millel oleks kõrge lahinguvalmidus" :?:
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Loodan, et ma nüüd karmi kriitika alla ei lange, aga kas ei või selle otsuse üks põhjuseid asi, et president on naisterahvas :?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Dietrich
Liige
Postitusi: 235
Liitunud: 01 Sept, 2005 16:21
Asukoht: Euroopa Liidu idapoolseim linn
Kontakt:

Postitus Postitas Dietrich »

Loodan, et ma nüüd karmi kriitika alla ei lange, aga kas ei või selle otsuse üks põhjuseid asi, et president on naisterahvas Question
Te Hugo olete ju shovinist.Ei mina usu,et sugu siin midagi määrab.Selle asja otsustasid ära ikkagi oma ala spetsid,mitte mingi vanamutt.Ega meie vanatoi,sm.Rüütelgi ole targem.Presidendi kohus on kinnitada otuseid,aga mitte ise neid välja mõelda.
Kasutaja avatar
Marissa
Liige
Postitusi: 1069
Liitunud: 10 Juun, 2005 8:57
Kontakt:

Postitus Postitas Marissa »

hugo1 kirjutas:Loodan, et ma nüüd karmi kriitika alla ei lange, aga kas ei või selle otsuse üks põhjuseid asi, et president on naisterahvas :?:
Oh, ega Vike - Freiberga siis seda asja otsusta. Temal pole nii suurt võimu käes. See ikka parlamendi väljamõeldis. Aga muret tekitav asjaolu küll. Ja mis siis saab, kui Läti riigil pole palgaarmeele raha maksta?! Ei mina usu hästi palgaarmeesse, isegi kui need omamaised poisid. Aga riigikaitse võiks tulla tagasi ka meie koolidesse.
Ja mõned aastad tagasi oli Soome kaitseminister naine - Elisabeth Rehn - minu teada sõjaväelased aktsepteerisid teda tingimusteta. Ja daam oli asja tundnud.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

See naise küsimus selle pärast, et tavaliselt on president ju kõrgem sõjaväelane riigis, seda küll sõja ajal, kuid ikkagi.
Te Hugo olete ju shovinist
Üldiselt ei ole, mul on mitu tutavat naist, kes meestele ära teevad, nii vaimselt, kui füüsiliselt :wink:
Ja mõned aastad tagasi oli Soome kaitseminister naine - Elisabeth Rehn - minu teada sõjaväelased aktsepteerisid teda tingimusteta. Ja daam oli asja tundnud.

Kahjuks ei ole kõik inimesed ühe pulgaga löödud :lol:
Tegelikult see küsimus, kas äkki ei või selles põhjus olla, et president on naine oli mõeldud küsimuse mitte väitena. Ma ei tea temast piisavalt, et sellist hinnangut anda.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
kuldar81
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 19 Mär, 2021 22:50
Asukoht: Poola
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas kuldar81 »

Arvutasin veidi.
Kuskilt on silma/kõrva jäänud, et Eesti oleks kriisi puhul võimeline püssi alla panema 60K meest/naist. Kas see number on nii enam vähem õige? Kui jah, siis see teeb u. 4,5% elanikkonnast. Väidetavalt peale mobilisatsiooni on Ukrainas püssi all million+ inimest, seega u. 2,5% elanikonnast. Kui läti suudab välja panna ainult 20K meest siis see teeb veidi üle 1%. Väga mannetu.
Lemet
Liige
Postitusi: 18947
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Lemet »

Kui läti suudab välja panna ainult 20K meest siis see teeb veidi üle 1%. Väga mannetu.


1941 aasta juunis oli NL elanikkond ca 200 miljonit. Relvajõududesse kuulus 3,2 miljonit meest. Täna me leiame, et tegu oli üle mõistuse militariseeritud riigiga. Palju see protsent neil siis õige oligi?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kuldar81
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 19 Mär, 2021 22:50
Asukoht: Poola
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas kuldar81 »

Eks väikeriigid nagu meie, peamegi elanikkonnast rohkem % panustama. Vastasel juhul polekski sõjaväel nagu erilist mõtet.
mart2
Liige
Postitusi: 3686
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas mart2 »

Lemet kirjutas:
Kui läti suudab välja panna ainult 20K meest siis see teeb veidi üle 1%. Väga mannetu.

1941 aasta juunis oli NL elanikkond ca 200 miljonit. Relvajõududesse kuulus 3,2 miljonit meest. Täna me leiame, et tegu oli üle mõistuse militariseeritud riigiga. Palju see protsent neil siis õige oligi?
Numbreid tuleb võrrelda omasugustega - relvajõude omavahel ja kogu mobiliseeritavate numbrit isekeskis. NLiidus oli mobiliseeritavate hulk ikka tugevasti suurem kui 3,2 miljonit.

http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-12900.html
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
teeline35
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas teeline35 »

NLiidus oli mobiliseeritavate hulk ikka tugevasti suurem kui 3,2 miljonit.
Täpseid numbreid enam ei mäleta, aga selsamal ajal EV sõjalistes plaanides oli sõjaaja armee 105 000 meest, paarkümmend tuhat meest resevis kaotuste korvamiseks, umbes sama palju haigeid, põhimõttelisi mitte sõdijaid või mõne muu põhjusega keda sõjaväkke võtta ei saanud. Kusjuures rahuaegne sõjavägi olnud 1940 ca 16 000-18 000 meest. Ajastu on lihtsalt teine. Tänapäeval sellisel kujul massiarmeesid enam ei moodustata. Mitte ükski riik ei suuda neid kõrgtehnoloogilise relvastusega varustada. Läti puhul on arvatavasti olemas varustus 20 000 mehe jaoks ning need mehed on rohkem või vähem sõjalist õpet ka saanud. Saaks veel rohkem mobiliseerida, aga neile pole relvastust ja väljaõpet tuleks alustada nullist.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
A4
Liige
Postitusi: 1748
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas A4 »

Tuleb vahet teha kahel erineval asjal – üks on riigi (või selle rahvastiku) n-ö teoreetiline mobilisatsioonipotentsiaal, st täiesealiste meeskodanike arv, keda teoreetiliselt on võimalik kasutada sõduritena. Teine on riigi relvajõudude olemasolev või planeeritud SA-suurus, mis eriti tänapäeval sõltub mitte niivõrd sellest potentsiaalselt ja teoreetilisest mobilisatsioonipotentsiaalist, vaid sellest, kui suurt armeed suudetakse ja plaanitakse reaalselt luua, mehitada, relvastada-varustada, varudega tagada.

Näide: wikipedia ja veel mõned allikad annavad Eesti mobilisatsioonipotentsiaaliks (kohati ekslikult nimetatud reservi suuruseks) 230 000 meest, kuid reaalselt on hetkel planeeritud SA-struktuur peaaegu kümme korda väiksem. Kuskile sinna vahepeale võib veel panna (Eesti puhul) numbri, mis peegeldab seda, kui paljud kodanikud on aastakümnete jooksul saanud sõjaväelise väljaõppe ja seetõttu suhteliselt kiiresti vajadusel korral kasutatavad, mis Eesti puhul on ilmselt suurusjärgus 60-70 000.

Veel mõned ajaloolised näited: Soome sõja-eelne n-ö teoreetiline mobilisatsioonipotentsiaal oli ligi 600 000 meest, kuid 1939. aastal Talvesõtta läksid nad umbes 350-400 000-mehelise väega, sest suurema arvu inimeste ja üksuste jaoks polnud relvastust varustust. Kaks aastat hiljem Jätkusõtta astudes mobiliseerisidki nad ajutiselt ligi 600 000 meest, sest vahepealse ajaga oli tänu riigi sõja-aja rööbastele seadmise, suurte relva- ja varustusehangete ning Talvesõjas saadud trofeede varal reaalselt võimalik relvastada selline mass.

Eesti sõjaväe SA-suurus 1939. aastal (ca 105 000) peegeldas kolmest suhteliselt suurest (lõpus neljast) diviisist ja Kaitseliidust koosnevad reservväge, mis oli suhteliselt kasinalt, kuid siiski relvastat-varustatud.

Lemetile: enamik klassikalisi ajalooteoseid annavad Punaarmee suuruseks 1941. aasta juunis siiski 5,2-5,6 miljonit meest. 3,2 miljonit peegeldab võibolla 22. juunil läänepoolsetes sõjaväeringkondades olnud või n-ö tegevarmees olnud meeste hulka. Esimese sõjanädalaga lisandus neile veel täiendavalt u 5 miljonit mobiliseeritud. Nõukogude riigi ülim militariseeritus 1941. aastal tulenes mitte isegi niivõrd püssi all olevate meeste arvust (mis oli siiski üsna suur), vaid kogu tööstuse ja majanduse täielikust militariseeritusest, millel olid üsna laastavad tagajärjed pea kõikidele „mittesõjalistele“ eluvaldkondadele.
mart2
Liige
Postitusi: 3686
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas mart2 »

Kui numbreid ei mäletata, siis oleks võinud vaadata minu poolt antud linkilt - "... In 1989 the Soviet Union had about 9 million servicemen who had been discharged from active duty in the preceding five years. Only 3 million of them would be needed to bring all active Ground Forces divisions to full strength in less than three days. Western analysts speculated that large numbers of additional divisions could be created within two to three months using civilian trucks and large stockpiles of older weapons and equipment. Such forces could be employed effectively against NATO's second echelons, as well as against less formidable opponents..."
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Lemet
Liige
Postitusi: 18947
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Läti loobub ajateenijatest

Postitus Postitas Lemet »

Tuleb vahet teha kahel erineval asjal – üks on riigi (või selle rahvastiku) n-ö teoreetiline mobilisatsioonipotentsiaal, st täiesealiste meeskodanike arv, keda teoreetiliselt on võimalik kasutada sõduritena.


Sedapidi võib omadega ju hoopis rappa minna. Näiteks antakse VF mobilisatsioonipotentsiaaliks rahvaarvu 141 miljoni inimese juures 31 miljonit, samas on üldteada, et enam kui 10 % mobiliseeritute puhul võib riik oma majandusega jumalaga jätta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], Marvin, Tomka ja 6 külalist