1. Maailmasõja aegsed ja varasemad eestlaste sõjalaulud.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
lembetu
Liige
Postitusi: 234
Liitunud: 18 Apr, 2005 16:58
Kontakt:

1. Maailmasõja aegsed ja varasemad eestlaste sõjalaulud.

Postitus Postitas lembetu »

Teise Maailmasõja ja Vabadussõja-aegsete laulude kohta on netis piisavalt materjali, aga varasemate eestlaste sõjalaulude kohta
peaaegu üldse ei ole. See vestlusaine (võõrsõnana: teema) sai tehtud soovist õppida uusi tundmatuid vanaaegseid algupäraseid sõjalaule ja tutvustada oma teadmisi teistele.


Teen ise algust: toon ära siia teadaolevalt eestlaste kõige algupärasema ja vanema sõjalaulu, mille päritolu ulatub väidetavalt muistse vabadusvõitluse aega, kui mitte varasemasse perioodi.

Venna sõjalugu.

Kes see tõi sõjasõnumid,
kes see kandis vainu keeled?
Harak tõi sõja sõnumid,
vares kandse vainukeeled.
Kes see saab sõtta minema:
kas saab isa või saab poega,
või saab kõge noorem poega,
kõge viimem, kõge viksem,
kõige uhkemad hobesed,
kõige kallimad sadulad?
Vend läks aita ehtimaie,
õde järel õpetama:
"Pane sina selga surmasärki,
valged kooljakindad kätte!
ihu kirves, äili mõõka,
tie tapper tuliterava -
Kui sa saad sõtta minema,
ära sina sõida ette sõja,
ega tantsi taha sõja,
keeruta keset sõdaje!
Esimesed heidetakse,
tagumised tapetakse,
keskmised kodu tulevad.
Kui sa saad koju tulema,
ära joo soovetta -
soo on täisa surnuida;
Ära joo rannavetta -
rand on täisa raipeeida.
Joo sa kallist allik vettä."
"Vennakene, hella vella,
akka mulle rääkimaie,
kuidas sääl sõjas oltanekse,
sõjaleiba söödanekse,
vainukakku kastetakse?
Kas on sõjas naine armas,
naine armas, kaas või kallis?"
"Pese mo pia veresta,
loputa saapad savista,
siis mina akkan rääkimaie,
kudas sääl sõjas oltanesse,
sõjaleiba süüdanesse,
vainukakku kastetasse.
Äi ole sõjas naine armas,
naine armas, kaas või kallis.
Sõjas armas haljas mõeka,
kallis kangepea hobune,
kes päästab mehe sõjasta"
2H
Liige
Postitusi: 92
Liitunud: 11 Veebr, 2005 7:57
Kontakt:

Postitus Postitas 2H »

Vene-Jaapani sõjast on näiteks "Käi persse uhke ratsamees...".Õige nimi ei tule kohe pähegi.
Kasutaja avatar
Ben
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 15 Mär, 2004 12:15
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

uhke ratsamees

Postitus Postitas Ben »

oh-nojah,
nagu paljude muude asjadega - see on saksa tudengilaul (Drei Lilien) ja natuke vanem kui Vene-Jaapani sõja aeg
Charlemagne
Liige
Postitusi: 1483
Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
Kontakt:

Postitus Postitas Charlemagne »

Magasin tua Liisu juures,
Liisu kõht läks kõrge'eksi.
Liisu läks härral kaebamaie.
Härra mind käskis tuba tulla:
"Jaanike, sa poisike,
magasid tua Liisu juures,
Liisu kõht läks kõrge'eksi,
nüüd sa liugud linna poole,
tropis Tondi kõrtsu poole!"
Sain siis Toompa lossi ette.
Seal mind pinki pistetie,
toolid alla toodaneksi.
Seal siis oli kääride krabinat,
parranua plaksumist.
Seal mu peada piiratie,
juuksed maha leigatie,
munder selga mõedetie,
kiiver pähe kingitie,
saapad jalga saadetie,
püss mul selga pistetie,
pajun otsa pannetie,
mõek siis vööle vöödetie,
suure seltsi lükatie.
Pistin alla Pikast jalast,
1ükkasin alla Lühikesest jalast
kohe Suurele turule.
Seal pandi sõrvi seisamaie,
kolmi kõrvi marssimaie,
kannapealta keeramaie.
Ei mina mõistnud marssida,
kannapealt ei keerata.
Ülem sinna hüieti,
ohtser sinna oodatie,
seersant seisis selja taga,
käskis püssi püsti lüia.
Ülem küsis minu käest:
"Jaanike, sa poisike!
Magasid tua Liisu juures,
Liisu kõht läks kõrge'eksi,
nüid sa ei mõista marssida,.
kannapealt ei keerata!"
Mina kuulin, kostin jälle:
"Jalad kanged künniga,
põlved põllumullaga."
Tuli kiri Mosku linnast:
"Sõda Mosku linna alla!"
Sain siis Läsnamäe peale,
vaatasin korra edasi,
teise korra tagasi -
Tallinna litsid tulid järel!
"Jääge maha, Tallinna litsid -
Moskus on mul uued litsid,
Tinaburgis teised litsid,
Venemaal on vene litsid."

Eelnev on üks karm nekrutilugu


Peaks olema vast Põhjasõja järelkajad
Kadrina. H II 38, 365/6 (34). 1892.ROOTSI KAAREL SÕDIMAS.
3510

Kaarel, herra kaunikeine,
Rootsi kuldane kuningas,
tahi mennä Tallinuie,
tahi Talli-linna pääle!
Sai kui Vaivaru määle,
Vene väed õlid vastassagi,
pühkisiväd püssisagi,
haljastid kürassiagi
meida meeste pääda pääle,
tüttarde igade pääle,
kaokeise kaula pääle.
Kaarel, herra kaunikeine!
Ammus kõrra, ammus kaks,
tõmmas mõõga tuppe'esta,
hõbevestu vöö vahelda.
Niitas vene pundusida,
Viru viisujalgusida.
Siis tuli elo meie maale,
pidu meie piigudele:
härjad sõivad ikke'essa,
ruunad raugad rakke'essa,
teopoisid teiba'assa,
vaimod vaised varda'assa.

Lüganuse. H III 1, 712/3 (9). 1889.
Meie mehed, teie mehed,
Haljala kiriku mehed,
tehke pilpast piened mõõad,
piened mõõad, luised lastud,
miska sotkud sõja vastu,
põrutelled polgu vastu,
lased laia lipu vastu.
Sõda meil ju sõitelessa,
vainu meil ju võitelessa,
Taanimark ju tapelessa,
Ruotsi riik ju riidelessa.

Lüganuse. H II 3, 638 (239). 1890.
Kes tõi sõasõnumida,
kes kand vaenukeelesida?,
Harak tõi sõasõnumida,
vares vaakus vaenukeeli.
Kes piab sõtta minema?
Veli alles tillukene,
sõtsi sõrmesuurutseke.
Ikka piab veli minema!
Veli läits aita ehtimaie,
ema läits perra õppemaie,
õppemaie, ikkemaie.
"Poega, hella poisikene!
Aja selga sõahame,
pane jalga sõasuka,
aja selga sõasärki,
alla karrane kasukas!

Kui saad sõtta minema -
ära mine eest sõa,
ees om tuli punane;
ära mine taga sõa,
taga om suitsu sinine!
Keeruta keset sõda,
alla haljaste odade,
ligi lipukandajata!
Keskmise kodu tuleva.
Kui saad kodu tulema -
ära tule mere kaudu,
meri om täüs meeste päida;
ära tule Narva kaudu,
Narv om täüs naeste päida;
ära tule Koiva kaudu,
Koev om täüs koolusida!
Tule sa kohe koduje!
Tule oma tehtud teeda,
kust oli esä enne käünü,
enne käünü, jäl'le jättän.
Mis tal jäänu jälge pääle?
Kuld tal jäänu jälge pääle?
Mis tal samusse sadanu?
Hõbe samusse sadanu."
Sai ta esä põllu pääle,
esä nurmenuka pääle-
hobu all tal hirnatelles,
ratsu pääd tal raputelles,
kõrvi pääd tal kõigutelles,
vesihalli veeretelles,
linalakka liigutelles.
Sai ta esä väravale -
hobu hirnat tõista kõrda,
ratsu pääd tal raputelles,
kõrvi pääd tal kõigutelles,
vesihalli veeretelles,
linalakka liigutelles.
Sai ta esä tare lävele -
hobu hirnat kolmat kõrda,
ratsu pääd tal raputelles,
kõrvi pääd tal kõigutelles,
vesihalli veeretelles,
linalakka liigutelles.
Pistis mõõga katusasse,
pistis püssi rästaesse.
"Tule väl'lä, mu esäke,
tule väl'lä, tunne poega!"
Esä, tuli väl'lä, es tunne poiga.
"Tule väl'lä, vellekene,
tule väl'lä, tunne velle!"
Veli tuli väl'lä, es tunne velle.
"Tule väl'lä, sõtsikene,
tule väl'lä, tunne velle!"
Tuli sõtsi, tuindis velle.
Kust see sõtsi tundis velle?
Oma antud hammestagi,
oma kirju kinnastesta
oma suurist sukkadesta.
Hame oli sel'lan Abja kirja,
kindad käes käo kirja,
suka jalan Soome kirja.
"Veli, hella vellekene,
aja mulle sõajuttu,
kudas sõan sõidetakse
või sääl Rootsin raiutakse,
Riia alla reisitakse?"
"Sõsar, noori linnukene!
Uha mu hobu porista,
mõse mu saapad savista,
sis ma aja sõajuttu,
kudas sõan sõditasse,
või sääl Rootsin raiutasse,
Riia alla reisitasse.
Sõan ei ole naine armas,
naine armas, kaasa kallis!
Sõan om armas hal'las mõõka,
kallis kangepää hobene,
kes pästab mehe sõasta,
mehepoja Poolamaalta,
mehe velle Venemaalta."

Paistu. H II 25, 970/4 (5). 1888.

Peaks ka päris vana lugu olema, kursiivi märgitud read vihjavad ...millele?Ah?
worm
Liige
Postitusi: 96
Liitunud: 22 Jaan, 2005 23:06
Kontakt:

Postitus Postitas worm »

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist