In memoriam

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

In memoriam

Postitus Postitas MOrav »

Täna on Postimehes ja EPLis kuulutus, et Ingrid Meredith suri 13.05.2005 Tallinnas. Sünd. 5.05.1928 Narvas. Leinab lesk Robert.
Ärasaatmine 25. V kl 12.30 Pärnamäe krematooriumis, peielaud Tln botaanikaaias.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Rein Moora surnud

Postitus Postitas MOrav »

12. V 1926 - 12. VII 2006
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Jah, aeg teeb oma tööd halastamatu sihikindlusega. Isiklikult ei tundnud, aga venna Taneliga oleme juba 20 aastat head tuttavad. Tema õepoeg on praegusel hetkel meie kaitseminister.
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Mainiksin Rein Moora kohta, et koos teise "Soomepoiste" raamatu autori Evald Uustaluga kuulus ta nende nutikate soomepoiste hulka, kes 1944.a suvel Eestisse tagasi ei tulnud.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Suri Lembit Lauri

Postitus Postitas Arnold »

Tundsin põgusalt. Ütles ühe minu idee peale, et tal pole enam nii palju aega, et iga värgiga (jamaga ;-)) tegeleda. Oli vaikselt suur mees - puhka rahus!
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Suri Ilmar Talve, Juhansoni reiside autor

Postitus Postitas MOrav »

Täna, 21. aprillil kl 6 paiku pealelõunal suri Soomes Turu haiglas Ilmar Talve.

Siinse foorumiga seovad teda ju lähedalt romaanis "Juhansoni reisid" ja ka novellikogus "Ainult inimene" käsitletud teemad, aga mitte ainult.

*

TALVE (THALFELDT -1936), Ilmar Aleksander. 17.I 1919 Pb kub Mgas. Töödejuh Johannes T. (1884--1958, Tall puusepp Hans Thalfeldt /1849--1904/, Anna Maria Rosenberg /1851--1912/), Lydia Tamjärv (1886--1964, Jõepere v talun Kustas T. /1860--1908/, Mai Kreutzwald /1862--1938/). V Edgar (1922, vt). Ae Liisa Karvinen (Viiburist). Juhan Kristjan, Anna. Tapa algk 1927--33, ühisg 1933--38, TÜ phil 1938--42 c.l., 16993, mag phil 1942, lic phil Stockholmis 1951, dr phil 1960, Veljesto. ERM-i am 1940--43, Sm-e IV 1943, II ms-s 200.jalav.rüg 1943--44, E-s VIII 1944, Sks sv-s 1944, pääses Nordsternilt 3.X 1944, Sksm-l 1944--45, Rts-i 1945, Nordiska Museet ass 1945--54, 1957--59, Sm-e 1959, Turu Ü ass, dots ja rahvatead prof 1959--86, ETI õppej, EKL, PEN-klubi, Sm TA 1970, ETSR, Teataja toim 1953; Soome Lõvi komandör. Kirjanik. Mälestused 1997, 1998, 1999. Allikas: Jaan Isotamm
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Olgu muld talle kerge. Hääd raamatud on kirjutanud. Eriti Juhansoni reisid !!!
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Mees pääses muide elusalt ka vene allveelaeva poolt põhjatorpedeeritud "Nordsterni" pealt 6.10.1944 (eluga pääses vaid 10% laevalolijatest).
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

ILMAR TALVE
17.01.1919 – 21.04.2007

Laupäeva, 21. aprilli pärastlõunal katkes Soomes Turu haiglas rahvateadlase ja kirjaniku Ilmar Talve elutee.

Ilmar Talve elukäiku – kui see ei sisaldanuks nii palju kaotusi ja traagikat, millest vahest kõige paremini aitas üle saada tema isikupärane piibumehe huumor – võiks võrrelda seiklusromaaniga. Sõda ja okupatsioonid, osalemine soomepoisina otseses sõjategevuses, kutsed mitme riigi armeeteenistusse, sakslaste poolt vangistatuna pääsemine põhjalastud konvoilaevalt „Nordstern” Läänemerel, illegaalsed piirideületamised teel sõjalõpu Saksamaalt Rootsi ja igaks juhuks antud vale sünnikoht isikutunnistuses. Sest miks taotleb üks Ingerimaal Petrogradi kubermangus Mga asulas sündinud põgenik asüüli Rootsis? See kõik pakuks piisavalt ainet romaaniks. Kelmiromaan oligi tal kunagi kavas, ent see jäi poolikute tööde hulka ja pärast polnud enam antud piisavalt aega. Valminud tööd kultuuriloo, kirjandusloo ja kirjanduse vallas aga sai sellestki hoolimata tehtud mitme mehe eest.

Ilmar Talve kasvas üles ja käis koolis Tapal. Aastail 1938–1942 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas etnograafiat, folkloristikat ja kirjandust, lõpetades cum laude. Pärast sõda jätkas Ilmar Talve etnoloogiaõpinguid Stockholmi ülikoolis ja väitles 1960. aastal end doktoriks. Alates 1959. aastast elas ta Soomes Turu linnas ning täitis Turu Ülikoolis mitmeid õppeülesandeid. Alates 1984. aastast oli Ilmar Talve emeriitprofessor, mis vaimuerksale töömehele tähendas vabadust tegelda segamatult teda huvitavate kavatsuste jätkuva elluviimisega.
Ilmar Talvet on õigustatult nimetatud meheks kolme elutööga ja see pole sugugi liialdus. Soomlased tunnevad teda eelkõige etnoloogina, seni ületamata „Suomen kansankulttuuri” (1979, ilmunud kolmes trükis ja ka inglise keeles) autorina, eestlased aga alles hiljaaegu rohkem kirjanikuna, kelle iga olgugi harv ilukirjanduslik teos sai ilmudes omaette sündmuseks. Talve esimene ilukirjanduslik raamat “Ainult inimene” (1948) on jutukogu, milles isiklike muljete vahendusel kajastub tema põlvkonna saatus II maailmasõja keeristes. Poliitiline romaan “Maja lumes” (1942) on ajalooline düstoopia väikeriigist kahe totalitaarse režiimi haardes. Eesti kirjanduse “Švejkiks” nimetatud romaanis “Juhansoni reisid” (1959) ilmneb kirjaniku hea huumorisoon, mis aitas üle saada sõjaaja painetest. Head vestekirjaniku talenti väljendasid Talve “Teatajas” ilmunud “Krati kriipsud” ja muudki kirjatööd. Henrik Visnapuu auhinna pälvinud suurromaanis „Maapagu” (1988) sulavad Noor-Eesti põlvkonna rännakud ja Euroopa-avastamine esseistlikus ühtsuses kokku autori enese maapaokogemusega. Maapagu kui saatus oli Talve jaoks oluline ja sellest lähtusid tema paljud hilisemad arutlused, ent samas säilitas ta kaasaaja sündmusi ja poliitilise tendentse hinnates alati vaimuerksuse ja kaine meele. Ta oli suur eurooplane ja iseseisva Eesti patrioot ning jäi selleks lõpuni.

Ilmar Talve romaani „Maapagu” ja eestlaste kujunemisest ja arengust üle aegade kõneleva “Eesti kultuuriloo” läbilugemisest saadav haridus võib asendada paljude teiste raamatute lugematajätmist, kuid samas tekitab katkematu soovi uute teadmiste järele, et edasi minna ja mõista – mõista paremini eesti kultuuri vintsket säilimist ja kosumist maailmasõdade ja okupatsioonide ja pikkade paoaastate kiuste. Kirjanik, kes paguluse algusaastail sõnastas oma suurejoonelise essee „Halli horisondi ees”, kirjutab oma romaani “Maapagu” peategelase Sebastian Alkmani päevikusse 1906. aastal järgmised read: „Praegu oleme ainult põgenejad, aga kindlasti saavad mitmetest emigrandid, kuigi sellel on rohkem vabatahtliku väljarändaja tähendus. Sest millal ja missugustes oludes kodumaale tagasipöördumine võimalik on, seda ei oska praegu mitte keegi ennustada.”

Ilmar Talvest ei saanud kunagi emigranti, sest ta ei taganenud oma kultuuriliselt ja rahvuslikult võitlejapositsioonilt. Ka polnud tema maapagu vabatahtlik valik. Kuid temasugused mehed, kes jäid kodumaale, viidi niikuinii sunniviisil itta või hävitati. Aga pagulasena sai ta kultuuri pinnal seista viimse linna – vabaduse ja demokraatia – kaitsel, kui vihjata siin tema akadeemilise isa Karl Ristikivi sõnadele. Tuge selleks vankumatuseks andis Talvele samasugune usk, mida taas loeme tema romaanitegelase Alkmani päevaraamatust: „Mina olen inimesse uskuda tahtnud ja usun üha, ja see on ehk valgustusaja ja demokraatlike ideede tulemus. Kui demokraatiat tahta ja tunnustada, siis peab selline usk olema.”
Need on isamaa kaotuse läbi elanud suure humanisti, eurooplase ja demokraadi sügavalt läbitunnetatud sõnad, mida ei suutnud kohutada pettumused 20. sajandi suurriikide poliitikas ega ka isiklikud saatuselöögid. Ta kasvatas üles kolm aastail 1951–1961 sündinud last, kaotades abikaasa Liisa- Marjatta juba 1966. aastal ja poja Juhan Kristjani 2003. aastal.
Kolmanda elutööna valmis Ilmar Talvel 2004. aastal suurejooneline „Eesti kultuurilugu” ning selle küpsemise kõrval suutis ta jäädvustada kolmes köites ka oma rikka elu ja kaasaegseid haarava autobiograafia: „Kevad Eestis”, „Kutsumatu külaline” ja „Kolmas kodumaa” (1997–1999). Aastal 2004 ilmus sellest ka soomekeelne kohandatud tõlge. Pole sugugi juhuslik, et selle teose moto pärineb Klaus Mannilt – Ilmar Talve kodusel raamaturiiulil oli aukartust äratav hulk kõikvõimalikku ja mitmes keeles materjali perekond Mannide kohta. Mis aina kinnitab tema loomingu juurdumist Euroopa suures romaanitraditsioonis.

Ilmar Talve oli Tartu Ülikooli audoktor ja esimene Rahvusmõtte Auhinna laureaat, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu ja seejärel ka Eesti Kirjanike Liidu liige, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige ning veel paljude oma kolme kodumaa ja mitme muu maa teadusühingute liige ja auliige ning Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärgi kandja.

Inimesena oli Ilmar Talve suurepärane näide sellest, kuidas kõrgeski eas hoiab vaimu erksana uudishimu. Ta oli teadlane ja kirjanik, kes enne II maailmasõda sündinud ja Tartu Ülikoolis hariduse saanud põlvkonda sidus üle poliitilise maapao ja mitme vahepealse asukohamaa ning läbi mitme tegevussuuna meie kaasajaga. Talle oli antud võimalus olla sidemeheks viimse võimaluse, viimse suletõmbe ja telefonikõneni. Ta ootas ja kasutas alati seda võimalust. Tema panus on voolanud küll mitme maa ja rahva kultuuri, kuid oma viimastes telefonikõnedes kahetses ta, et ei jõua enam käima Eestisse ega Tartusse. Need üha tihenenud käigud uue iseseisvusaja kindlustudes olid alati toonud kaasa elevust ja mõnusaid jutuajamisi meist paljudele.

Nüüd ei kordu need enam kunagi.

Me mälestame ja langetame pea.

Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Rahva Muuseum
Karl Ristikivi Selts
EYS Veljesto
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1230
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Suri Kaljo Kiisk

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Oli tore kolleeg.

Kusagilt on kõrvu jäänud, et ta lõi kaasa Sinimägede lahingus Flak 88 peal.
On see nii?
Sestap ei jäänudki ta peale sõda Eestisse, vaid läks õppima silma alt ära. Moskvasse, GITIS-sse
Kasutaja avatar
Rändur
Liige
Postitusi: 1124
Liitunud: 02 Juul, 2005 7:48
Kontakt:

Postitus Postitas Rändur »

Flaki mees oli jah Sinimägedes, juhtus selline artikkel kätte vist selle aasta jooksul, ajasin ka üllatusest silmad punni - oli uudis endale.
Kasutaja avatar
Kuperjanov
Liige
Postitusi: 389
Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
Kontakt:

Postitus Postitas Kuperjanov »

Sinimägede lahingus lõi kaasa 20 mm Flaki peal 20. Eesti SS-Diviisi koosseisus, sõdis ka Neveli all.
Aspelund
Liige
Postitusi: 1141
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Postitus Postitas Aspelund »

Oleks olnud õige mees sellest lahingust filmi tegema. Kunagi mainisin seda, siis tõdes ta, et vanus pole enam see.

Üks suurtest eestlastest on taas lahkunud.

A.
shrek
Liige
Postitusi: 109
Liitunud: 20 Veebr, 2005 19:24
Kontakt:

Postitus Postitas shrek »

Olgu muld "Liblele" kerge-kaastunne siiras vanameistri lähedastele!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist