Kas N Liidus oli ka midagi head?

[vetewana]

Kas peamine põhjus lääne tehnika kasuks ostamisel pole mitte see, et EL fondide toetuse ees hangitud tehnika peab olema toodetud EL riikides? Kui me nüüd vaatame ajavahemikku 1984-2003 siis näeme, et veiste/lehmade arv on vähenenud u. 3 korda, piima toodang on langenud samuti poole võrra.

[Jaanus2]

Et kui maaomanik saab maa eest maamaksu ja "maa on korras", siis ongi kõik korras? Kuule, sul on vabrik, aga ise elad kaugel. Ma hoian su masinad korras ja maksan elektri eest... Lääne-Euroopas on maa rent umbes võrdne toetuse summaga sellele maale (toetused seal teatavasti üsna suured) ja tootja elab ära, ei vigise. Rendi maksab tegelikult Brüssel. Sellepärast ei maksa pahaks panna neile maameestele (ja linnameestele), kes maamaksu pakkumise peale maa enne võssa lasevad kasvada. Võsastunud maa on puhanud maa ja mullaviljakus taastub. Lisaks saab võsast puiduhaket ja taastuvenergiat.

[mx77]

Et kui maaomanik saab maa eest maamaksu ja "maa on korras", siis ongi kõik korras? Kuule, sul on vabrik, aga ise elad kaugel. Ma hoian su masinad korras ja maksan elektri eest... Lääne-Euroopas on maa rent umbes võrdne toetuse summaga sellele maale (toetused seal teatavasti üsna suured) ja tootja elab ära, ei vigise. Rendi maksab tegelikult Brüssel. Sellepärast ei maksa pahaks panna neile maameestele (ja linnameestele), kes maamaksu pakkumise peale maa enne võssa lasevad kasvada. Võsastunud maa on puhanud maa ja mullaviljakus taastub. Lisaks saab võsast puiduhaket ja taastuvenergiat.

Reegel on ikka see, et need kes maa lasevad võssa kasvada, ei saa sealt ei puiduhaket ega taastuvenergiat ega ka midagi muud. Puhas Tammsaarelik kadedus on see.

[allatah]

Mu isa kah nutab, kui näeb mingit ala, mis "vanal heal ajal oli põld, aga nüüd läheb täiesti raisku". Ärge muretsege, meil läheb ka seda metsa ja võsa nagunii vaja.
Palju räägitakse sellest, et maailma rahvaarv tõuseb, ja toiduvajadus suureneb. Samamoodi suureneb ka energiatarve. Ning isegi kui me Eestisse tuumajaama teeme, pakub see küll elektrit, aga kas see jõuab ka kogu Eesti elektriradikaid kütta? Puit on väga hea reaalselt taastuv energiatooraine, mille tarvitamine on võimalik ka päris väikeste kogukondade poolt hallatavates jaamades. Lisaks pakub ta veel kohalikele inimestele tööjõudu.
Jah, tänasel päeval veel ei peksa metsafirmad võsaomanike rahapakkidega, aga mitmes Eesti paigas on minuteada võsamaterjalist puudus. Paralleel võib siin olla kütusega, mida alates mingist maailmaturu hinnast alates tasub toota isegi meie põlevkivist.
Lisaks on veel puit väärt ehitusmaterjal ning Eestis on olemas reaalselt toimiv puitmajade ekspordisektor, millele ennustaks pigem ikka olulist kasvu, kui langust. Isegi kriisi ajal kurdeti, et ei jõuta toota piisavalt.
Seega on metsa/võsa juurdekasv hea.
Muidugi tahan ma seda, et kriisi korral ei sõltuks meie toidulaud välisabist. Aga meil on veel üks trump, mida mõnel pole. Puhas vesi.
Praegu müüvad araablased meile kütust hinnaga 50 senti liiter, aga äkki peseme ükspäev naftatankerid seest puhtaks ja hakkame nendega transportima neile vett hinnaga 1 euro liiter.

Lihtsalt mõned mõtted käisid peast läbi.

[Jaanus2]

Praegu on juba olemas masin, mis teeb võsast kergesti uuesti põllumaa, kui seda jälle vaja peaks minema, Eestiski kasutatud. Sisuliselt võimas randaal. Suurematest puudest tehakse haket ja peenemad lähevad põllurammuks. Kliimamuutused on ka meie kasuks, Eesti on üks koht, kus kliima paraneb - soojeneb ja ka niiskust tuleb samal ajal juurde, põuda pole vaja karta. Teema küll sellest, et mis NLiidus head oli, aga olgu pealegi...

[Sho]

Et mis oli N.Liidus head?
N.Liidus oli Eesti ja teised baltimaad..
kui nad lahkusid, siis ei jäänud N.Liitu enam midagi head.

[Cyberbear]

Jõhkralt panete
T-34 vs Tiger ja Belaruss vs John Deer

[Kapten Trumm]

Võsastunud maa on puhanud maa ja mullaviljakus taastub. Lisaks saab võsast puiduhaket ja taastuvenergiat.

Võsa on üks ja tegelikult suhteliselt väike probleem, mida mingi ajani saab isegi vastava niidukiga lahendada. Teine on asjaolu, et kui sa vaatad nt suvalist Harjumaa topokaarti, on see praktiliselt kaetud selliste sirgete siniste joontega ehk kraavidega, mis on kaevatud maade parandamise (kuivendamise) eesmärgil. Osades kohtades on põllu sisse ehitatud ka drenaazid. Vot selle asja hukka laskmine on juba märksa suurem probleem - need kevaditi uppuvad põllu-kinnisvaraarendused upuvadki enamasti selsamal põhjusel.

Kui lähete nt metsa, kus jooksevad läbi sügavad kraavid, aga puud on justkui juurtega üles tõusnud (puu ümber tekib justkui küngas), siis seda tekitab kuivendussüsteemi mittetöötamise tõttu maapinnas tõusnud veetase, mille surve tõstab puud üles.

Seda maaparandusraha maeti vanasti siia usinalt ja põlluks töötati üles maid, mida täna elusees keegi ei tahaks.

et lääne tehnika polegi väga palju vene omast parem

Kes seda väitnud on? Väideldi siin väärkujutluse loomise vastu, justkui põhjustas köökohtade kadumise peale vene aja lõppu miski tehniline revolutsioon. 90ndatel ei olnud siin mingeid uute moodsate traktorite horde, töö käis kolhoosist erastatute-ärastatutega, kuhu tekkis vaikselt juurde veel vanemat ja mitte väga palju paremate omadustega vana lääne tehnikat - selle kohta ka näite, et taksot sõites võib Volgaga konkureerida 70ndate bensu-mersu vastu, kuid kaks aastat vana Toyota Avensise vastu mitte. Need 10 korda parema tootlikkusega kombainid on enamasti viimase kümnendi muusika ja seda eeldusel, et põldude hulgast võeti paremad palad.

[speedsta]

Kui lähete nt metsa, kus jooksevad läbi sügavad kraavid, aga puud on justkui juurtega üles tõusnud (puu ümber tekib justkui küngas), siis seda tekitab kuivendussüsteemi mittetöötamise tõttu maapinnas tõusnud veetase, mille surve tõstab puud üles.

Kuivendatud metsas seisavad puud tõesti mätta otsas, sest orgaanika on lagunenud ja maapind vajunud. Seda, et põhjavesi puid kergitaks, pole küll kuulnud ega näinud.

[allatah]

Kui puu on koos juurtega maast lahti, on tegemist tormiheitega. Ma ei tea, kas sellel on seos põhjavee kõrguse muutumisega. Laias laastus on tormiheite teke selline, et puu võra muutub aja jooksul suuremaks ja võtab kinni rohkem tuult. Võibolla on kuskilt kõrvalt enne ka mõni puu ära kadunud ja seetõttu tekib tormiga tugev külgsurve. Ning kui puu juured on väga maapinna lähedal, kistakse puu koos juurte ja selle vähese maapinnaga lihtsalt lahti. Sel põhjusel on suurem osa tormiheite puudest justnimelt kuused, kuna neil on pinnalähedane juurestik.
Kui puul on sees mädanik, näiteks juurepess, siis tekib tormimurd. Ehk siis juured jäävad maa sisse, aga kuna tüvi on nõrk, murdub see pooleks.
Pildid on antud lehel kolmas ja neljas pilt:
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid ... riselupaik

Tulles tagasi NSVL heade külgede poole, siis istutati tol ajal omajagu metsa kuigi ei ole ka mingit põhjust arvata, et iseseisvas Eestis ei oleks seda tehtud. Halbadest külgedest niipalju, et kuna põdrad kahjustasid 60- ja 70ndatel paljusid kuusenoorendikke, otsustati neid ka vähem juurde rajada ning tulevikus on meil eeldatavasti tekkimas kuusepalgi puudujääk.

---
Ehk kasutja Siilike Udus oskab täpsemalt kommenteerida seda, kas tormiheidet võib ajada kõrge põhjavee süüks. Ise ei julgeks seda liiga kindlalt väita. Muuseas need kuivenduskraavid on küll toredad asjad, aga minuteada on nende mõju puitu kvaliteedile märksa väiksem, kui võiks arvata. Mingit mõju võib tajuda vaid nii kümnekonna meetri ulatuses kraavist. Aga see teema vajaks kahtlemata põhjalikumat uurimist.

[Kapten Trumm]

Täna pidi olema seis, et metsa pindala kasvab pidevalt.
Metsa all oleva territooriumi pind pidi olema suurim Liivi sõjast alates.
Faktor, mida enda kaitsel ülekaaluka mehhaniseeritud vastase vastu ei saa sugugi alahinnata.
See, mis toimus 1939 Suomussalmi kandis näitas, et metsaolusid kasutada oskav kergelt relvis vastane on surmaoht isegi tankikolonnidele.

Mu maakodu olid kolhosiajal majast kuni rannani 1.5 km 10-hektarilised heinamaad, praegu on seal 6-meetrised käsivarrejämedused lepad. 20 aasta pärast on seal vastase amfiibtehnikale täiesti läbimatu mets. Kuna kuivendus on täis kasvanud, siis käib tasapisi soostumine ka.

[Abramis]

Üks asi, mis NSVL-s oli hea oli eterniit. Kui eterniiti poleks olnud oleks nüüdseks suur osa Eesti rahvuskultuurist (palkhooned, saunad, aidad, elumajad ja nende sisu) maha põlemise või lihtsalt mädanemise läbi hävinud või kadunud.

[speedsta]

Plekki oli ju ka aga siiski üsna tabav tähelepanek!

[Tapper]

Eterniit nagu NSVL sisaldas nii head kui halba
http://inseneeria.eas.ee/index.php?opti ... &Itemid=27

[Kapten Trumm]

Asbesti kasutati ka läänes, alles 80ndatel hakkasid levima reklaamid "asbestivabad piduriklotsid" jne. Asbest oli laialt kasutuses peale ehituse ka sõidukite friktsioonkatetes - piduriklotsid, sidurikettad jne.

Vast tuntuim asbesti-juhtum siinkandis oli seotud Linnahalli juures olnud katlamajast metalli riisumisega, vene ajal oli katelde isolatsioonikiht tervenisti asbestvillast tehtud ja need asjamehed, kes sealt metalli kogusid, pidavat ammu surnud olema.