Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Lääne üks kuulsamaid asbestijuhtumeid (kuulus ehk eelkõige oma poliitilise angažeerituse poolest):
http://en.wikipedia.org/wiki/Palast_der_Republik
Ise käisin vaatamas 1999. aastal. Terve ehitis oli kaetud alumiiniumtahvlitest koostatud 'särgiga', mille sees siis tehti asbestieemaldustöid...ja samas olen veel 1995. aastal näinud Eestis, kuidas ehitusel eterniittahvlit lõigati ketaslõikuriga (mis just viskab asbestikiude laiali)...
http://en.wikipedia.org/wiki/Palast_der_Republik
Ise käisin vaatamas 1999. aastal. Terve ehitis oli kaetud alumiiniumtahvlitest koostatud 'särgiga', mille sees siis tehti asbestieemaldustöid...ja samas olen veel 1995. aastal näinud Eestis, kuidas ehitusel eterniittahvlit lõigati ketaslõikuriga (mis just viskab asbestikiude laiali)...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Eelmine aasta suguvõsas kahel korral kuurikatuse ehitusel lõigati eterniiti ketaslõikuriga ... vanem generatsioon (60-70 aastased) ei pea seda millekski, kuigi on eterniidi ohtlikuse infost teadlikud. Samuti on üsna tavaline vanade eterniiditükkide taasimine sissesõiduteele teeaukude täiteks, kus suvel kuivaga sõites see eterniit sõidetakse aina väiksemateks ja tolvamateks tükkideks Seda kõike oma silmaga nähtud aastal 2011. Eriti valus oli perega, lastega olla külas, kus autod teepealt seda eterniiditolmu üles tõstsid ja tuul selle kenasti õue peale kandis.Castellum kirjutas:... ja samas olen veel 1995. aastal näinud Eestis, kuidas ehitusel eterniittahvlit lõigati ketaslõikuriga (mis just viskab asbestikiude laiali)...
Võibolla tõesti 60-70 aastased võtavad riski ja hingavad kopsud eterniidi tolmu täis ja panevad kopsuvähile alge, mis jäänud eluiga arvestade ehk surmavaks välja ei jõua kujuneda aga lastel ja noorte puhul tasuks seda siiski vältida.
Ei imestaks kui poole sajandi pärast pinnasest eterniidi tükke leides, ala piiratakse lintidega, lähim elanikkond evakueeritakse ja kaitseriietuse ja respiraatoritega eriväljaõppe saanud meeskond tuleb ohtu likvideerima
Elu on ropult kahjulik, enam ei leia üles aga alles oli kuskil uudis kuidas plastid mida konservides kasutatakse, põhjustasid konservide söömisel paarituhande kordset hormoonide tõusu. Aga tänapäeval on enamus toitu plastikuga "konserveeritud" alates vorstidest kuni ketsupite, majoneeside ja karastusjookideni.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Plastid mida konservides kasutatakse....paarituhande kordne hormoonide tõus.. Nii need legendid levivad. Plastiktaaras toiduainete kasutamine võib mingil määral põhjustada naishormoonide hulga suurenemist organismis, vb on nii õigem õelda. Meeste viljakus võib seeläbi langeda.
Eterniidist. Olen oma nooruses, ca 20 aastat tagasi terasharjaga individuaalmaja ja kõrvalhoone eterniitkatused üle nühkinud, nina vastu lina nagu öeldakse. Ka elus veel ja mina pole ainuke lollike, kes seda teinud on. Käisin paar nädalat tagasi ka röntgenis, ei midagi huvitavat seni. Asbestikiud ei põhjusta otseselt kopsuvähki vaid kopsukoe mingitsorti muutumist, armistumist või tihemenist vms, ei ole ka täpselt kursis. Muidugi võib ka see vähi tekkele kaasa aidata. Veel saab asbestikuid jagada pikkadeks ja lühikesteks, n. liidus vist kasutati rohkem pikakiulist (st leidus peamiselt sellist), mis olevat vähem kahjuliku toimega kui lühikesekiuline. Ja mu jutt ei pruugi üldse tõsi olla, va, et veel elan, aga kindlasti suren minagi millalgi, kas asbesti või plasti kätte, ei julge lubada. Ka maksale on koormust antud, mine tea.
Eterniidist. Olen oma nooruses, ca 20 aastat tagasi terasharjaga individuaalmaja ja kõrvalhoone eterniitkatused üle nühkinud, nina vastu lina nagu öeldakse. Ka elus veel ja mina pole ainuke lollike, kes seda teinud on. Käisin paar nädalat tagasi ka röntgenis, ei midagi huvitavat seni. Asbestikiud ei põhjusta otseselt kopsuvähki vaid kopsukoe mingitsorti muutumist, armistumist või tihemenist vms, ei ole ka täpselt kursis. Muidugi võib ka see vähi tekkele kaasa aidata. Veel saab asbestikuid jagada pikkadeks ja lühikesteks, n. liidus vist kasutati rohkem pikakiulist (st leidus peamiselt sellist), mis olevat vähem kahjuliku toimega kui lühikesekiuline. Ja mu jutt ei pruugi üldse tõsi olla, va, et veel elan, aga kindlasti suren minagi millalgi, kas asbesti või plasti kätte, ei julge lubada. Ka maksale on koormust antud, mine tea.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tõepoolest, mu mälu ei olnud täpne ja ega ma selles hormoonides ja keemiast ei jaga midagi. Niipalju viitsisin, et otsisin legendi aluseks oleva artikli(d) üles:ppp kirjutas:Plastid mida konservides kasutatakse....paarituhande kordne hormoonide tõus.. Nii need legendid levivad.
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis ... d=64595378
http://ecomedia2012.wiseman.ee/et/node/82
Kas, plasttaaras toitu süües on oht muutuda eideks?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sellist ohtu ei ole. Isegi kui süüa ainult plastgraanuleid, ka siis ei kasva silikoonrindu külge. Kuigi teoreetiliselt annab kõike tõestada ja põhjendada. Ja ka mina pole mingi biokeemik ega meditsiinitegelane.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Samas pole sel Eternit-l (Belgia firma Etex kaubamärk) NLiiduga midagi pistmist. Varastati tehnoloogia nagu alati ja siis valmistati sama sõnnikut aastakümneid. Muidugi oleks suur osa Eesti rahvuskultuurist hävinenud aga samas oleks normaalses majandusruumis ehk ka paremad katusematerjalid kasutusel olnud.Abramis kirjutas:Üks asi, mis NSVL-s oli hea oli eterniit. Kui eterniiti poleks olnud oleks nüüdseks suur osa Eesti rahvuskultuurist (palkhooned, saunad, aidad, elumajad ja nende sisu) maha põlemise või lihtsalt mädanemise läbi hävinud või kadunud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Artikkel Tehnika Kõigile september 1937:Kilo Tango kirjutas:Samas pole sel Eternit-l (Belgia firma Etex kaubamärk) NLiiduga midagi pistmist. Varastati tehnoloogia nagu alati ja siis valmistati sama sõnnikut aastakümneid. Muidugi oleks suur osa Eesti rahvuskultuurist hävinenud aga samas oleks normaalses majandusruumis ehk ka paremad katusematerjalid kasutusel olnud.Abramis kirjutas:Üks asi, mis NSVL-s oli hea oli eterniit. Kui eterniiti poleks olnud oleks nüüdseks suur osa Eesti rahvuskultuurist (palkhooned, saunad, aidad, elumajad ja nende sisu) maha põlemise või lihtsalt mädanemise läbi hävinud või kadunud.
nagu näha, ei saa päris ühe firma kaubamärgist ja tehnoloogiast rääkida. Nimi on ka pärit ikkagi ladinakeelsest sõnast (Belgia firmanimel võib muidugi olla sama tüvi). Muide, ega vene keeles nime 'eterniit' väga tuntudki, vähemalt 1980-90. aastatel oli see ikka 'šifer' (sks k-s Schiefer; mis tähendab ka kiltkivi; ehk siis igasugu plaatjat kivi)
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"šifer" oli see vene keeles.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
aga loe mu postitus ikka korralikult läbi, ära kibele kohe näppudega klahvidele...OnuEnn kirjutas:"šifer" oli see vene keeles.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
asi see läbi lugeda, loetu meeles pidamine on keerulisem...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
http://en.wikipedia.org/wiki/EternitCastellum kirjutas: ... nagu näha, ei saa päris ühe firma kaubamärgist ja tehnoloogiast rääkida. Nimi on ka pärit ikkagi ladinakeelsest sõnast (Belgia firmanimel võib muidugi olla sama tüvi). Muide, ega vene keeles nime 'eterniit' väga tuntudki, vähemalt 1980-90. aastatel oli see ikka 'šifer' (sks k-s Schiefer; mis tähendab ka kiltkivi; ehk siis igasugu plaatjat kivi)
Eternit is a registered trademark for fibre cement. This has caused fibre cement to be known under the "Eternit" brand. Though, this is not to be confused, "Eternit" is only a trademark for fibre cement, currently owned by the Belgian company Etex.
Eks selle asjaga ole nii nagu žilettidega - kaubamärgist sai üldtermin. Ma ei tea, kudias Eesti kaubamärgiseadus ette näeb, kuid USA-s on muide reegel, et kui kaubamärgist saab üldtermin, siis kaotab kaubamärgi omanik sellele ainuõiguse. Selle pärast on USA-s razor blade-d, mitte žiletid, photocopies, mitte xerokoopiad ja web search, mitte guugeldamine.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Selles Sinu näites ei ole nüüd terminitega küll kõik korras. Eternit ei ole kindlasti kuidmörttarindi või -toote kaubamärk. Õigem oleks ütelda, et Eternit on ühe liitmaterjali (kiudmördi) üks kaubamärke. Mis on selle märgi all oleva ehitusmaterjali täpne koostis ja eripära, kahjuks viitest ei selgu.Kilo Tango kirjutas:http://en.wikipedia.org/wiki/EternitCastellum kirjutas: ... nagu näha, ei saa päris ühe firma kaubamärgist ja tehnoloogiast rääkida. Nimi on ka pärit ikkagi ladinakeelsest sõnast (Belgia firmanimel võib muidugi olla sama tüvi). Muide, ega vene keeles nime 'eterniit' väga tuntudki, vähemalt 1980-90. aastatel oli see ikka 'šifer' (sks k-s Schiefer; mis tähendab ka kiltkivi; ehk siis igasugu plaatjat kivi)
Eternit is a registered trademark for fibre cement. This has caused fibre cement to be known under the "Eternit" brand. Though, this is not to be confused, "Eternit" is only a trademark for fibre cement, currently owned by the Belgian company Etex.
Eks selle asjaga ole nii nagu žilettidega - kaubamärgist sai üldtermin. Ma ei tea, kudias Eesti kaubamärgiseadus ette näeb, kuid USA-s on muide reegel, et kui kaubamärgist saab üldtermin, siis kaotab kaubamärgi omanik sellele ainuõiguse. Selle pärast on USA-s razor blade-d, mitte žiletid, photocopies, mitte xerokoopiad ja web search, mitte guugeldamine.
Nagu näitasin, pole sõna 'eterniit' eesti keeles mitte Nõukogude algupära. Kuidas täpselt keelde tulnud, ei tea praegu. Praegu saan aru, et see Belgia firma ei omanud 1937. aastal kaubamärgi õigusi.
Kui Sind segab, kasuta siis nt 'asbotsement- (plaat, -toru vms)'. Eks liitmaterjalidega ole natuke keeruline menetleda, kirjeldad siis täiteaine jämeduse (mört, betoon), sideaine (tsement, lubi, kips, sau), sarruse materjali (teras, puit, kartong, plast), sarruse jaotuse (orienteeritud, homogeenne) või mingi muu omaduse järgi...lihtsam oleks ju ütelda 'eterniit'. Saame aru, millest jutt...kaubamärgi ja materjali vahekord on segane ja Wikiga seda paraku ei lahenda...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Hmmm, kui amor eternis on lad. k. igavene armastus ja eternal snow ingl. k igilumi siis võib sellest üht-teist tuletada...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Veelkord Tehnika Kõigile sept 1937, lk 284:Abramis kirjutas:Hmmm, kui amor eternis on lad. k. igavene armastus ja eternal snow ingl. k igilumi siis võib sellest üht-teist tuletada...
"---ehitusmaterjal, mis valmistatakse asbesti, liiva ja tsemendi segust, nn. eterniit, s. t. igavene,---"
OT, aga kas 'igavene armastus' ladina keeles pole mitte 'amor aeternus'?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kui väga täpne olla, siis võib, ja ilmsesti ongi Sul õigus.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 41 külalist