Kas N Liidus oli ka midagi head?

[kromanjoonlane]

Minagi olen ühele talumajale NLiidu viimasel eluaastal eterniitkatuse peale löönud. Ja muidugi ahminud sisse tahvlite puurimisel-lõikumisel eraldunud asbestitolmu. Surmaks on seda vast vähe, aga ka lihtsalt kopsumahu kahanemine sinna igaveseks sööbinud asbestikiudude tõttu oleks ebameeldiv. Niisiis uurisin huviga kirjandust- avastasin ühe halva ja ühe hea uudise.

Jah, asbest ilmselt põhjustab otseselt vähki!
Täitsa tavaline nähe on, et teadlaste põlvkonna vahetumisel muutuvad ka vaated-olgu siis vähktõve või näiteks kliima kohta. Ja vahel on uus idee tegelikult ammu unustatud vana.
Juba see mees (http://en.wikipedia.org/wiki/Theodor_Boveri) pani eelmise sajandi algul tähele, et pahaloomulistes kasvajates on palju polüploidseid rakke (need on 3-või rohkemakordse DNA-ahelaga rakud; normaalsed keharakud peaksid olema diploidsed ehk kahekordse DNA-ahelaga ja sugurakud haploidsed ehk ühekordse DNA-ahelaga). Ja siis tekkiski tal hüpotees, et vähk saab alguse ühestainsast veast kromosoomide jagunemisel, kui ahelad mingil põhjusel korralikult ei lahkne.
No tulid uued põlvkonnad ja uued vaated.
1950-ndatel aeti usinalt taga vähiviiruseid.
Praegu kestab juba paarkümmend aastat metsik jaht vähigeenidele, mis sai erilise hoo 1998-ndal, kui kaardistati inimese genoom.
Aga metsiku jahi lõpp on juba palja silmaga näha. Põhjus on selles, et tänaseks on (lisaks koekultuuridele ja kivisöetõrvaga kokkumäkerdatud hiirtele) põhjalikult uurida jõutud ka n.-ö. päris inimestelt ära lõigatud päris vähke. Ja sai selgeks, et valem "üks geen- üks mutatsioon- miljon sarnast vähirakku" võib küll kehtida Karolinska Instituudi laboris, aga ei kehti Saepuru Sassi eesnäärmes. Ei näi, nagu oleks mingi Mengele kõigi rakkude kindla kromosoomi ühesainsas geenis skalpelliga sama diversiooni korda saatnud. Näib hoopis, nagu oleks mingi McVeigh kromosoomide vahel väetisekoormaga haagise õhanud- iga kromosoom on vigane isemoodi.
Praeguste teadmiste seisuga võib vähirakke põhimõtteliselt vaadelda kui iseseisvaid ainurakseid liike, mis omavahel konkureerivad looduslikus valikus (mille alla käib kahjuks ka vähiravi!). Immuunsüsteem aga ei oska noid ainurakseid kimääre tappa, kuna need siiski inimrakkudele sarnased on. Kole!
Aga mis võib põhjustada kromosoomide purunemist? Esiteks kindlasti ioniseeriv kiirgus! Ka kiiritustõbi tekib ju nii, et katkenud DNA-ahelaga rakud enam normaalselt ei pooldu ja loomulikult lõpnud rakud ei asendu. Kiiritustõve korral ütlevad koed üles just selles järjekorras, kui kiire elutsükliga rakkudest nad koosnevad.
Aga jah, ka asbestikiud olevat piisavalt peened, et kromosoom mehaaniliselt ära lõhkuda.

Hea uudis on see, et Eestis on asbestist põhjustatud kutsehaigusi millegipärast väga vähe diagnoositud!
N.-ö. jäämäe veealuse osa otsimiseks viisid Eesti arstiteadlased sihukese sõeluuringu läbi (http://www.asbest.ee//SOELUURINGU_LOPPA ... _01_09.pdf). Ja midagi muidugi leitigi, kuid ei miskit põrutavat. Tulemust ei anna võrreldagi näiteks HIV diagnoosimise hüppelise kasvuga pärast Eesti vangimajade klientuuri läbivalgustamist.
Võib-olla on tõetera sees väites, et nõukaeterniit oli siiski ohutum Läänes kasutatud ehitusmaterjalidest- näiteks eraldas puurimisel rohkem silmaga nähtavat puru ja vähem seda neetud nähtamatut tolmu, kus asbestikiud vabalt hõljuvad?

[Abramis]

Eterniit jäi plekk-katuste ajastu ajupesule lihtsalt alla. Ettekääne: tekitab vähki. Eterniit töötab katusel ca. 50 a, ma ei usu, et ükski praeguseaegne plekk seda suudab.

[Kapten Trumm]

50 aastat töötab eterniit ainult siis, kui katust on korrektselt puhastatud ja regulaarselt värvitud.
Maal sai maha võetud eterniitkatus, mille varus oli ca 25 aastat, tahvlid täiesti pehmed ja pragusid täis.
Praeguse aja eterniidil pole enam mingit asbesti sees, asbestiga eterniiti võib osta külameestelt, kes omi varusid müüvad ja neilt, kes Venemaalt sisse seda althõlma toovad.

[Actual]

[quote=]50 ..., asbestiga eterniiti võib osta külameestelt, kes omi varusid müüvad ja neilt, kes Venemaalt sisse seda althõlma toovad.[/quote]
ega suurt tungi selle asbest eterniidi järgi küll ei ole, ei usu, et ka uut keegi väga taga ajaks. Äial oli vaja üks kuurikatus välja vahetada, ja tasuta eterniidi pakkumisi on turg täis. Valdavalt inimestel katusekatte vahetusega jääb vana täiesti kasutuskõlblik eterniit aia äärde virna vedelema. Mõne aja pärast otsustatakse, et omal ikk avaja ei lähe, lastele pärandada ka ei ole mõtet, on aiaääres jalus ja kole. Prügi (ka ehitusprügi) hulka visata ei saa, tegemist ohtliku jäätmega, sellele aiaäärsesele eterniidivirnale tuleb nõuetekohaseks utiliseerimiseks peale maksta. Seepärast leiabki "tasuta ära anda" kuulutusi http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=2257 - prügila utilisseerimistasu + transport ja majakatuse täie eterniidist lahtisaamine võib osutuda ebameeldivalt kulukaks.
Ja kuuri katusena teenib kasutatud eterniit paarkümmend aastat rahulikult.

[Kapten Trumm]

On küll tungi kui sul on uued plaadid, nimelt on praegu turul eksisteeriv (vist) Leedu eterniit teise "lainepikkusega" ja üksikuid plaate katuse parandamiseks otsi tikutulega.
Meil jäi katuse tegemisest (suure lainega) kümmekond tahvlit üle, külamehed seisid raha näpus järjekorras, sest parandamiseks üksikuid plaate on vaja ja konkreetset "suure lainega" eterniiti enam poes pole.

Konkreetne materjal sai ostetud kohalikust poest, kus keegi oli odavmüüki terve koorma toonud, külamehed panid üles mõningase raha eest ja rellakaga ka lõigati, hoiatasin küll asbesti eest, aga antud sihtgrupp läheb nähtavasti enne viina- kui asbestisurma. See vana eterniit pole eriti "kasutuskõlbulik", kui seda alla võtta nii, et naelapeadega ei rebi auke sisse ega aja tahvleid puruks, siis võtab selle allavõtmine ühelt suurelt ja järsult katuselt (kus kõik käib redelilt) pea samapalju aega kui uute plaatide panek (=raha), sestap tellisime multilifti kasti ja töömeestele sai öeldud, et säästa pole midagi vaja. Ja vanu mädand tahvleid ei tahtud keegi.

Eterniidi asendamine profiilplekiga on üks konksuga tegevus. Nimelt tuleb sellisel juhul teostada kogu katusetarindi tugevdamine (sh sarikate kinnitus müüride külge), sest suure tormiga lahkub eterniit tahvel haaval, aga plekk-katus läheb koos konstruktsiooniga (tavaliselt on vanad naeltega kokku taotud sarikad nõrgem lüli kui kruvidega pandud plekk). Seda on näha olnud telekas päris mitu korda (ka "tormide alleel Väike-Maarjas), kus võhikutest reporterid on süüdistanud soss-seppadest ehitajaid, aga enamasti on põhjus lollis ja koonerdajast tellijas. Eriti ohtlik on see väikese kaldega viilkatustel, kus tormituul tekitab tugeva lennukitiiva efekti. Sestap rumalad inimesed jäävad oma katustest tihtipeale ilma (plekki on hoopis lihtsam ka paigaldada kui nt katusekivi või eterniiti), oh - ostame pleki ka padavai kopsime eterniidi asemele.

Minumeelest on eterniidi surm varjus oleval katusel selle kiire täiskasvamine samblaga (kui pole värvitud vastavate värvidega), sammal nimelt toodab happelist ollust oma juurte kinnitamiseks ja see koos pidevalt märja samblast "käsnaga" muudab plaadid pehmeks, löö või rusikaga auk sisse. Spetsiaalsed eterniidivärvid värvimata eterniidi katmiseks aga maksavad kenakese kopika (lisaks tuleb 2 korda katta). Maal viimasel kroonisurvel värvisin kuuri katuse, ca 70 ruutu, kokku läks vist 6 10-liitrist potsikut, igaüks maksis ca 700 krooni.See on tavaliselt "odavalt tegijate" nõrk külg.

[Tapper]

Panin ämmakandidaadile: poola, asbestivaba, tehases värvitud plaadi, praegu jookseb 4 aasta.
Peale mõne poldi kattekorgi ei ole kadusid olnud, need korgid ka pigem üleeelmise talve lumelükkamisest.
Kui midagi katsetada katsetage teiste kulul.
30 a. pärast räägin siin teemas veel.

[tommy]

Otsapidi siinsesse teemasse....
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64646986

Millised põllud, heinamaad! Alates Viru–Järva piiri ületamisest ei hakka silma hooldamata maalappi. Rohumaad ja viljapõllud silmapiirini. Rohumaadel mälub, lesib ja kepsleb rõõmsaid lehmakarjasid. Ei mitte sõnnikuplekkidega heitunud ilmega udarakandjaid, vaid priskeid, uhkeid piimaandjaid. Ainult inimesi pole. Head põllumasinad ja automaatsed laudad teevad maainimese maal mittevajalikuks.

[vanahalb]

Mu meelest on asbest lihtsalt uute tehnoloogiate ajupesule alla jäänud. See on umbes samasugune skeem nagu et "või on paha, aga vaata ostke meie firma margariini, selles pole kahjulikku kolesterooli. Ja mingi aja pärast, et kolesterool on ikka vajalik, aga ainult "hea" kolesterool ja nüüd ongi meil turul selline toode hinnaga +50 %... "
Asbest eterniidi sees on jäämäe tipp. Iseenesest on ta täiesti looduslik aine, ammuta või kopaga, ei maksa midagi, ei põle, idane ega mädane. Ideaalne tooraine ühesõnaga ja kes maardlat omab, on või sees.
Enesestmõistetavalt tekivad kõrvale konkurendid, kes püüavad lobbytööga ennast turule süüa. Umbes et asbest on kahjulik ning kivivill on see kõige õigem isolatsioonimaterjal. Ja sinna otsa tekib veel hulk "rasvase lõuaga mehi" kes elatuvad asbesti utiliseerimisest jne.

Minuteada on asbest lisaks Venemaale lubatud ka sellises suhteliselt tsiviliseeritud riigis nagu Kanada ja ehk veel mõnel pool. Kangesti seagripipaanika mekk on juures (Vietnamis suri 5 inimest ära ja nüüd käib taud mööda maailma ringi. Arvutatagu kõigepealt palju sealsamas Vietnamis inimesi tavalisse tuberkoloosi sureb) Asbesti materdamine sai minu mäletamist mööda ka alguse üsna kahtlasest uurimistööst kus väidetavalt oli keegi asbestikaevanduse tööline kopsuvähki surnud. No aga lumepall lükati veerema.


Muidugi pole ka halba ilma heata. Üks tuttav käib juba aastaid Soomes. Vanasti kui veel piirivalve ja toll Helsinkis vastas olid, oli tavaline jutuajamine:
Kuhu sõit viib? - Mikkelisse
Mis sinna? - Tööle
Mis tööd teed? - Köh-köööh-öh-öh, asbestitööd
Voi v...ttu, anna nüüd nobedalt minna, aja varovasti ja head teed!
Pagasnikusse ei vaadanud enam keegi, see oli vahel viinapudeleid laeni täis.

[Tegelane5]

Mina usun küll asbesti kahjulikkust, kuigi ka sel pidid oma variandid olema. Ju siis see meie eterniidi oma on kõige kahjutum.
Kõik OT reeglid, ka kõige ilmsemad on ikkagi vere hinnaga välja selgitatud.

[Kapten Trumm]

NSVL ajal polnud muu paha loodusreostamise hulgas sellist arutu ressurssi (sh nafta) raiskamist pakenditele, mis pärast prügimäele rändasid.
Leib ja sai olid poes riiulil puhta paljalt ja vorstijupp keerati paberisse. Turul lausa ajalehte.
Ainuke pudeltaara, millele polnud kasutust, olid kemikaalide pudelid (nn randiga klaaspudelid jms).
Enamik taarast oli korduvkasutatav, isegi hapukoor oli purgis.
Keegi sellest ära pole vast kah surnud.
Täna on need lõputud kilest ja papist pakendid põhiliselt prügikasti kaup.

Ja veel - pudeltaara "pandimaks" oli piisav, et pudelid niisama kuskile vedelema ei jäänud, sest nt 0,5 liitrise 30 kopikase limonaadi "pandimaks" pudelile oli tervelt 20 kopikat ehk 2/3 hinnast. Täna on see nigel pandiraha mõnevõrra asja parandanud (enne seda vedeles seda plast-taarat igal pool tõesti), kuid nt linnaruumis pole vaja sadat meetriti kõndida kui mõne leiab.

Pandimaksuga on puhta lahendamata üsna mitmed plasttaara liigid, esimese asjana viskab silma ette auto aknapesuvedeliku kanistrid, mida mul tekib aastas vist tükki 50, olen leidnud neile maal garaazis kasutust juppide hoidmiseks ja detailide pesemiseks (bensiinikindel täiesti), aga selline kogus muidu läheb prügikasti või põletatakse niisama ära (tehakse neid naftast).

Mis aga oli ebapiisav jäätmete mõttes - vanametalli kokkuostuhind. Mäletan isegi lapsena, kuidas sai kohaliku kolhoosi risumäel käidud autovrakkide küljest huvitavamaid juppe (nt karbussid) ära kruvimas. Seepärast vedeles vanarauda pea kõikjal ja keegi ei tahtnud.

[ppp]

Ja veel - pudeltaara "pandimaks" oli piisav, et pudelid niisama kuskile vedelema ei jäänud, sest nt 0,5 liitrise 30 kopikase limonaadi "pandimaks" pudelile oli tervelt 20 kopikat ehk 2/3 hinnast.

Selliste tähtsate majanduslik-poliitiliste teemade teaduslikul lahkamisel tuleb olla väga ettevaatlik ning täpne!
Õige oleks nii - 33 kopikalise 0,5 liitrilise õlle hinnast moodustas taara maksumus (pudeli hind) 12 kopikat ehk siis veidi üle kolmandiku hinnast.
Muidu ilus tants!

[OnuEnn]

tolleaegset kesk- ja mägieesti levinumat laket kuldset otra õlleks nimetamiseks peab muidugi nõukogude kooli peen huumorimeel olema.

[Castellum]

Ja veel - pudeltaara "pandimaks" oli piisav, et pudelid niisama kuskile vedelema ei jäänud, sest nt 0,5 liitrise 30 kopikase limonaadi "pandimaks" pudelile oli tervelt 20 kopikat ehk 2/3 hinnast.

Selliste tähtsate majanduslik-poliitiliste teemade teaduslikul lahkamisel tuleb olla väga ettevaatlik ning täpne!
Õige oleks nii - 33 kopikalise 0,5 liitrilise õlle hinnast moodustas taara maksumus (pudeli hind) 12 kopikat ehk siis veidi üle kolmandiku hinnast.
Muidu ilus tants!

Õige, tuleb olla väga ettevaatlik ja täpne! Aga see valem kehtis vana taara hinnaga. Üks hetk tõsteti taara hinda, umbes 1970-80-te vahetusel...nüüd maksis 0,5 l pudel 20 kop, õlu endiselt 21 kop. Taara juba praktiliselt pool ühiku hinnast ja tuletiste võtmine levinud tegevus...nt, võtsid kasti (8.20 rbl), viisid taara ära (4.- rbl) ja panid ainult 10 kop juurde ja said 10 pdl...muidugi, kui poes oli sel ajal õlu polnud otsa saanud...

Antud skeem kehtis Tallinnas Saku Žiguli õllega. Teistel õlledel pisut teised hinnad, aga neid oli harvem ka...Noorematele kaasfoorumlastele - see aeg (minu mälestused ~ 1970. a-te II pool ja 1980. a-te I pool...1987 suvi oli õllekriisi tipp-hetk, edasi läks lahedamaks ja siis tuli kapitalism) oli igas piirkonnas omad õlled. Käisid nt Tartus ja tõid Tallinna haruldast külakosti - Tartu õlut...mmm, Tartus tehtud Moskva õlut, 1980- a-te lõpus juba Tartu Livoniat...

[Kapten Trumm]

0,5 liitrine klaaspudel oli jah kunagi 12 kopikat, kuskil 80ndate hakul tõusis see 20-le. 0,33ne oli 10 kopikat.
Liitrine piimapudel oli siis 20 kopikat, koos 2,5% sisuga kokku oli 42 kopikat.
Ainus jook, millel pudel suure vähemuse moodustas, oli 80ndatel poodidesse tekkinud Pepsi, mille 45 kopkasest jaehinnast oli pudel vaid 10 kopikat, sisu siis 35.
Nõuka süsteemi lagunemisaastatel tuli muidugi ka mingeid "Metsamarja" nimelisi uudistooteid, millega teostati vist varjatud hinnatõusu (kas 33 kopkat 0,33l koos pudeliga)?
Suviti sai lisaks kolhoosi põllutööle ka pudelitele rõhku pandud ning naabrimuti aidast lisa näpatud kui kodus parasjagu polnud võtta.

[nuhk.Albert]

Taara oli hinnaline kraam.
Tänapäeval ei kujuta ette noori mehepoegi poes klaaspudelitest õlut plastkanistrisse ümber valamas. Raha vähe, pidu aga vajab pidamist...