Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Svejk]

11/12 - aga poolte küsimuste puhul ainult aimasin, ja kui poleks olnud valikuid, poleks midagi osanud köhatada...

Alt muideks läksin "robustaga", sest kahtlustasin, et see tähendas midagi muud, kui tänapäeval...

Minu eakaaslastest pooled käisid vene kroonus, pooled pääsesid.

P.S.

On olnud teismelisena au elada paar suve arheoloogilise ekspeditsiooni koosseisus sellises silikaattellisest kahekordses "kolhoosimajas".
Ahjuküttega loomulikult, ja puust vahelaed olid nii õnnetud, et iga väiksemgi kobin kostis läbi. Kui teisel korrusel pidu pandi, siis alumistel oli tunne, et kohe tulevad koos vahealeaga kaela.

[Kapten Trumm]

Ohoh, see on küll huvitav väide.
Millega siis neid kõiki laudakomplesite ümbruses olevaid 4 korteriga (vahest ehitati kaks maja kokku, siis oli 2 trepikoda ja 8 korterit) kolhoosimaju köeti?
Siin üks tüüpiline esindaja (pildidl on arvutisimulatsioon, kuidas antud maja hakkab Vabaõhumuuseumis välja nägema):

Taolised 4-korteriga kolhooside personalile ehitatud kortermajad on standardis ahiküttega, kuid kohtab ka variante, et kui need ehitati asulasse, kus oli keskküte, siis olid lisaks ahjule ka keskkütteradikad sees. Näiteks Kurtna külas Saku vallas on sellised majad.

Kui aga see ehitati kuskile suurfarmi juure keset eikuskit, siis on ahiküttega ainult. Vesi oma puurkaevust ja solk jooksis imbkaevu. Elektrikütet sinna sisse on pandud juba Eesti ajal, kui inimesed puudega mässata ei viitsinud.

[ants431]

................
Nõukogude aja plekk-kestaga ahjud, mida pildi pealt näha, muide on omaette teema... Neist sai millalgi moeröögatus ja vanemates majades paljud lõhkusid oma leivaahju või muidu pott-ahju välja ning ehitasid selle asja asemele, et ajaga kaasas käia. Tean isiklikult juhtumit, kus seda alles 1930-ndatel ehitatud majas tehti. Iseenesest võiks tolle maja algsete küttekollete aeg hakata alles nüüd täis saama. Plekukate puhul on väga kahtlane, kas nad niikaua kestavad, kui ka esteetiline pool kõrvale jätta.

Kas tõesti leidus nii palju selliseid moenarre? Mina ei tea ühtegi juhust kus moe pärast oleks plekkahju eelistatud. Mõni võis uskuda, et plekk annab rohkem sooja. Plekk oli vist(?) kergemini kätte saadav ja odavam?

[Walter2]

Vist oli probleem ahju viimistluses - üldise defitsiidi tingimustes ei jäänud muud võimalust lihtsalt üle. Kvaliteetseid ahjupotte polnud saada, ahjud tehti kuumakindlast tellisest ning iga segu seina viskav ehitaja ahju kvaliteetselt viimistleda ka ei suutnud.

[Haugas]

Plekk on lihtsalt hea materjal varjamaks igasuguseid ehitus- ja iluvigu. On nähtud küll ahje, mis kipuvad "punnitama", eriti ahjusuu pealt, tihti ka tagaseinast... Võis olla (ilmselt oligi) p.sk materjal (nõukaaegsel ahjutellisel on suurem paisumisnurk), samuti sai ahju kokku panna "üle jala" ja purjus peaga, kuna välisviimistlus on juba pleki poolt valmis. Samuti, materjali poolt tingitud jamadest tulenevad hilisemad lagunemisnähud hoiab plekk-kest väga eduliselt ja pikka aega koos.

[Andrus1973]

Zuslik kirjeldas plekahju olemuse üsna selgelt lahti. Tegu on pottahjust odavama, kuid tehniliselt mitte kehvema lahendusega. Mingil ajal võisid nad ka moes olla nagu iga asi.

[Kriku]

Samuti, materjali poolt tingitud jamadest tulenevad hilisemad lagunemisnähud hoiab plekk-kest väga eduliselt ja pikka aega koos.

No ma ei tea, ma olen näinud plekk-ahju, millel ümbris oli õige kujuga, aga võlvist aeg-ajalt koldesse kive pudenes. Omanik muide oli rahul, ütles, et hästi tõmbab

Muiudgi annab plekk-kestaga ahju kvaliteetselt teha nagu iga asja, aga paljudel juhtudel ei tehtud ja pleki taha ju ei näe.

[Haugas]

Võlviteema oli rohkem defitsiidi põhjustatud: võlvikivid on otsaristlõikelt rombid, sellisest on lillepidu võlvi laduda, ja saab kindel, ei hakka pudenema. Kasutades tavalist risttahukakujulist šamotti hakkab ajapikku nii mõnigi ladumisel tekkinud näpukas (savi vale konsistents, korralikult täistoppimata vuugid etc) hiljem "jalaga ahtrisse" taguma. Tõmme. Suurele osale plekkahjudest on kivi serviti paigaldatud, mis jätab suitsulõõridele soliidse läbimõõdu (tegelt peabki, kuna neile ahjudele tavaliselt tahmaluuke ei tehtud, 20-30 aastat pidi ju puhastamiseta vastu pidama), ja kui suitsu kulgedes lõõride kahanemisele kasvõi natuke mõeldi, oli tõmme garanteeritud. Kolde laest väljakukkunud šamott tavaliselt isegi parandab tõmmet.

[Kriku]

Kolde laest väljakukkunud šamott tavaliselt isegi parandab tõmmet.

Just täpselt seda ma mõtlesingi.

[Cosmos]

Oskaja meister ladus 1mx1mx2,2m kolmeosalise kofreetitud kestaga kandilise plekkahju üles kahe päevaga ja võttis selle eest eelnevalt kokkulepitud 120 rbl. Kuna koristaja kuupalk oli 80 rbl.,õpetajal 130 rbl.,siis loomulikult ei tohtinud ahjumeister suhtuda töösse kui vaenlasse ja teda hävitada. Tavaline oli laduda tasa ja targu viis tööpäeva ning kõik olid õnnelikud.
Teine teema (nii ajaliselt kui hinnalt) loomulikult on glasuurpoti ladumine.

[Kapten Trumm]

See on hea kvaliteediga ehitustöö üks reegleid - tööd tuleb teha rabistamata ja igasugu kivistumise, kuivamise jne ajad võid rahulikult kahega korrutada, et asi saaks korralik. Kui nt värvipoti peal lubab müüja, et on täiskuiv 24 tundi, siis mõistlik on oodata 48 tundi, sest igasugu ajad on üldiselt antud ideega end paremas valguses näidata ja on saadud ideaaltingimustel, mida objektil pole.

Seega, kui asjalik pottsepp justkui venitab, siis ei maksa hukka mõista - lihtsalt kogemus ütleb, et laod ühe rea, siis teed 2 suitsu ja siis hakkad järgmist laduma.

Enda viimane kogemus oli vundamendi valamisega - mina lasin peale valamist seista nädal aega. Kõrvalmaja, mida ehitas mingi firma brigaad, hakkas seal peal juba järgmisi töid tegema ülejärgmisel päeval. Segufirma ütles, et antud betooni kivistumine on max 24 tundi. Tulemus? Minul polnud ühtegi pragu, seal oli praoke iga 20 cm takka

[Kriku]

Kas tõesti leidus nii palju selliseid moenarre? Mina ei tea ühtegi juhust kus moe pärast oleks plekkahju eelistatud.

Kui vana välja lõhuti, siis võis muidugi asi ka selles olla, et korralikule puhastamisele eelistati uue ahju ehitamist, sest kõik teised narrid tegid ju ka nii...

Ma olen näinud ka sellist stseeni, kuidas korstnapühkija kolm tundi kraapis ja raius sõja ajast saadik kivistunud tahma lõõridest välja.

[AndresTy]

Segufirma ütles, et antud betooni kivistumine on max 24 tundi. Tulemus? Minul polnud ühtegi pragu, seal oli praoke iga 20 cm takka

Ja oled kohe nii veendunud, et pragunemise põhjustas just see, et ei oodatud kauem kui 24 tundi? Siin võib olla veel mitmeid setmeid põhjuseid - betoonisegu kvaliteet, vundamendialuse ettevalmistus, vale niiskusrežiim jne. Kas tegemist oli lint või plaatvundamendiga?

Kas kõik muud võimalikud pragunemise põhjused on välistatud?

[Svejk]

Kui nt värvipoti peal lubab müüja, et on täiskuiv 24 tundi, siis mõistlik on oodata 48 tundi, sest igasugu ajad on üldiselt antud ideega end paremas valguses näidata ja on saadud ideaaltingimustel, mida objektil pole.

Jama.
Kas teeme uue teema "värvid, lahustid ja tootjapoolsed tingimused"?
Värvipoti peal lubab mitte müüja vaid tootja muideks, ja muideks mitte lubab, vaid nõuab ideaaltingimusi ja aeg kuivamiseks on varuga.
Kui ma oma kütmata töökojas kõiki tootjapoolseid eeltingimusi, mis purgi peal kirjas, täitma hakkaksin, jääks üldse liimimata, värvimata ja lakkimata.
Võid kindel olla.

[Kriku]

Kas teeme uue teema "värvid, lahustid ja tootjapoolsed tingimused"?

Ei tee ja siin ka lõpetame.